VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale
Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas)
Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide
puudutab ajalehe esikaant. Kuigi seaduslik takistus meedias vägivalla propageerimisele puudub, kuna see oleks vastuolus vabariigi põhiseaduse sättega sõnavabaduse kohta, peaks meedia siiski vältima liigse negatiivse info kajastamist ning selle jõudmist esikaantele. Viimane on ka põhjus, mis muudab massimeedia vastutustundetuks. Sarnaseid näiteid võib veel ka tuua filmist ,,Klass". Ajalehe Ekspressi artikkel ,,,,Lapsed matkisid eesti filmi "Klass" ainetel homovägistamist " " ütleb juba kõik. Filmi vägivaldne sisu võib õhutada noori lapsi vägivallale, mistõttu on ka filmi näitamine lastele küsitav. Filmi eesmärgiks oli küll näidata inimestele probleeme nagu koolivägivald, õpilaste suhted vanematega, õpetajate apaatsus ja soovimatus süveneda õpilaste omavahelisesse suhetesse, karistus ja kättemaks; et inimesed
Tunti ka laipmatust Etruskidel oli paaride kultuur, sarkofaagide peal kujutati paare Hinnati väga pereelu Etruskide tempel · Etruski templite katustel olid skulptuurid · Klõpsake Templeid ehitati puidust juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Teine tase ja väga nõrgast kivimist tuffist Kolmas tase · Ka etruski templid Neljas tase matkisid kreeka templi Viies tase põhiplaani, kuid oli ka erinevusi · Etruski templi alus oli väga kõrge poodium · Siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks
Rooma riigi algus ,Etruskid Etruskid · Elasid itaalis loodeosas · Maakond ,kus elasid ETRUURIA · Puutusid tihedalt kokku foniiklaste ja kreeklaste · Etruskidel kujunes oma tähestik(säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad ,metallitöötlejad,põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti(linnad,teed sillad ,veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid(pikad,rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr
Esimest korda kõlas tsükkel tartu kümnendal levimuusikapäevadel. Viis isamaalist laulu on: ´´Kaunimad laulud´´, ´´Minge üles mägedele´´, ´´Sind surmani´´, ´´Isamaa ilu hoieldes´´, ´´Eestlane olen ja eestlaseks jään.´´ 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu, baltisakslased proovisid luua eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Seega- 19. sajandil ei olnud olemas isegi õiget eesti muusikat, mis saaks Eestit mõjutada, oli olemas vaid midagi muusika moodi. Samas on oluline baltisakslastele tänulik olla, kuna võibolla ei oleks ilma nendeta mitte mingisugustki rahvusmuusikat. 20. sajandil, täpsemalt 1988 aastal algas laulev revulutsioon, kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Sellel aastal sündis ka Alo Mattiiseni tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu´´
Sapoteegid rajasid oma tegutsemisajal mäeplatoole akropolile sarnase linna nimega Monte Albáni, mille hiljem aastatel 1931-33 avastas arheoloog Alfonso Caso. Monte Albáni tähtsaimateks leidudeks on aga avastamisajal väga aareterohketeks kujunenud ligi 150 maa-alust hauda. Hauapanused olid sapoteekidel kullast kui ka vääriskividest annid, mis nüüdseks on muuseumides järelvalve all, kuid hauakambreid võib praegugi vaatamas käia. Täpsemalt olid kambrid valmistatud kivist ja need matkisid koopaid, sest sapoteegid uskusid, et nad on esiajal tulnud maailma koobastest ja kunagi peavad jälle allilma tagasi pöörduma. Kaunistatud olid hauakambrid uhkete ja silmapaistvate seinamaalingutega, lisaks kaetud suurte kiviplaatidega. Neist paljudest hauakambritest tuntuim on 7. haud, mille rikkusi võis võrrelda kuulsa Egiptuse Tutanhamoni viimse puhkepaiga omadega. Sapoteekide valitseja oli prohvetlike annetega preesterkuningas, kelle elupaik oligi Mitlas, teise nimega Yoopaas
Plaaton? Arvas, et muusikas peavad valitsema kord ja traditsioonid. Ta leidis, et erinevad muusikaliigid ja helilaadid omavad positiivset kasvatusmõju. Aristotheles? Arvas, et kombeline ja meeleline muusika on erinevad ja omastas suurt tähelepanu esteetilistele väärtustele. Varakristlik muusika I aastatuhandel kujunes välja universaalne kristlikkultuur. Selles kultuuripildis teeb oma kujunemisloo kaasa ka muusika. Kristliku muusika lähtepunktiks olid esimesed kogudused, mis matkisid juutide ohvriteenistusi Jeruusalemma templites arvatakse, et varakristlik laul sarnanes juutide lauluga Apostel Paulus mainib oma kirjades, et kristlaste lauludeks olid psalmis, hümnid ja vaimulikud laulud. Kristlus levis I sajandil peamiselt Süürias. Oika aega oli kristlaste ühiseks keeleks kreeka keel. Stiiliperioodid: 1
kus Johann Gottfried Herder need kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. · 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik. · pannookoorid hakkasid kujunema 19. sajandi teisel aastapkümnel .esimesed neljahäälsed laulud, mis lauldi Kanepi kihelkonnas. muusikaõpetuse seisukohalt kerkis esile veel Laiuse kihelkonnad, Torma ja Põltsamaa koolid.
Vanaaeg 1.Eelajalooline periood Muusika tekkis koos müraga ja instrumentaal muusika tekkis looduslike asjade kasutusele võtmisel. Leitud arheoloogilistel väljakaevamiste ja koopamaalinugte järgi (Hispaanias,Prantsusmaal) Erimaades olid erinevad pillid.Muusika oli loodus jõudude vastu hakkamiseks, lõbustamiseks, julgustuseks, kasutati rituaalides, enne jahiretkele minekut inimesed tantsisid, matkisid loomade jällitamist, vibust laskmist ja tegid järgi loomade ja lindude häälitsusi. Ilmselt arenes löökpillid välja kätte ja jalgade trampimisel. Klasside tekkel muusika funktsioon muutus. Tekkisid oma ametid ehk muusikud. Muusikat mängiti valitseva klassi kodudes, söögi, pidude ja õhtuti. Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides. Vanad kultuurriigid: Egiptus. Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida-
Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid
Kohati oli muusika liiga vali seega ei saanud hästi keskenduda hääle kõlale. Rohkem oli rõhku pandud näitlemisele kui laulude esitamisele. Andis tunda, et kõik ei ole proffesionaalsed lauljad. Kogu kooslus ehk nii näitlemine ja muusika kokku, on väga kõrgel tasemel. Kuid hinnates ainult muusikalist osa, siis jäi midagi puudu. Laulude teksti oli raske jälgida kuna artistid esitasid kõik lood inglise keeles. Väga meeldis näitlejate rolli sisse sulandumine. Nad matkisid väga hästi Backstreet Boys'e. Nad laulsid nii südant liigutavalt publikule nagu Backstreet Boysid omal ajal. Veel vaadates sügavalt ainult ühele publikus olevale inimsele silma, tehes kätega zeste mis rõhutab tundelisust rohkem. Muusikali meeleolu oli väga mõnus.Seda oli kerge jälgida. Publik oli kaasahaarav ning saatsid enamus lood aplausi saatel. Minu arvates olid lood enam vähem kõik samal tasemel. Bändi osapool oli väga võimas. Muusikal üldiselt õnnestus
Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija. Pidevalt küsitakse kui vana on muusika. Muusika on täpselt nii vana, kui kaua on elanud planeedil Maa inimesed, kuna nad on end väljendanud musikaalselt. Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. Loodus rahvad matkisid erinevaid keeli. Vanal ajal oli muusika seotud tihedalt inimese igapäevase eluga. Muusika ühendas inimesi töö tegemises. Muusika on ka koguaeg väljendanud erinevaid tundeid. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga
Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud. Näiteks üks suurim selline laulukogumik „Carmina Burana” („Beuerni laulud”) on kokku pandud 13. sajandi algul ja leitud ühest Baierimaa kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud. Need on pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest ja neid lauldi lihtsate, igas värsis
· KUJU LEITI VEJI LINNAST · ETRUSKID ON TEINUD KA KREEKA KUROSTE-TAOLISI KUJUSID, KUID NEED OLID RIIETATUD · KÕIGE TUNTUM ETRUSKI SKULPTUUR ASUB PRAEGU ROOMAS KAPITOOLIUMI EMAHUNT (6. SAJ EKR) · SEE KUJU ON SAANUD ROOMA SÜMBOLIKS · ETRUSKI TEMPLITE KATUSTEL OLID SKULPTUURID · TEMPLEID EI OLE SÄILINUD, KUID TEADA ON ROOMLASTE ÜKSIKASJALISI KIRJELDUSI · TEMPLEID EHITATI PUIDUST JA VÄGA NÕRGAST KIVIMIST TUFFIST · KA ETRUSKI TEMPLID MATKISID KREEKA TEMPLI PÕHIPLAANI, KUID OLI KA ERINEVUSI · ETRUSKI TEMPLI ALUS OLI VÄGA KÕRGE POODIUM · SISERUUM OLI SAMMASTEGA JAOTATUD KOLMEKS LÖÖVIKS · ETRUSKIDE POOLT KASUTATAVAD SAMBAD ERINESID TAVALISTEST DOORIA SAMMASTEST KAPITEEL ON ÜHESUGUNE, KUID NEIL ON BAAS JA TÜVESES EI OLE KANNELÜÜRE · SELLIST SAMMAST NIMETATAKSE TOSKAANA SAMBAKS · TEMPLI KATUS OLI KAUNISTATUD · TEMPLI EESOSAS OLI SAMMASTEGA PIIRATUD LAHTINE RUUM
oma arvamust. Päev enne selle õppeaasta algust näitas ETV Ilmar Raagi filmi ,,Klass" ning paar päeva hiljem pussitas Pärnus Rääma koolis 15-aastane poiss oma klassivenda. Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli uus seal koolis ja tundis end tõrjutuna nagu ka linateose üht peategelast, Joosepit, tõrjuti koolis. 18.aprillil avaldati internetileheküljel www.paber.ekspress.ee artikkel ,,Lapsed matkisid Ilmar Raagi filmist nähtud seksuaalvägivalda". Koolis toimus filmi ühisvaatamine, kuid Ilmar Raag sinna ei jõudnud, et endapoolne kommentaar öelda. Tema asemel tegi seda kooli sotsiaalpedagoog. Paar päeva hiljem sundisid 13-aastased poisid kaht esimese klassi poissi neid seksuaalselt rahuldama. Kui asi päevavalgele tuli ja direktor küsis, et miks nad seda tegid, siis poisid vastasid, et filmis oli nii. Minu arvates on Ilmar Raag jätnud oma filmi natuke poolikuks
muusikaõpetust. SISSEJUHATUS KESKAEGA Keskaja alguses peetakse Romulus Awgustulus 476 a troonilt tõukamine. Vana Rooma kultuuri viis lõpliku languseni suur rahvaandmine(5-7.saj), kui endise lääne-rooma riigi alale tungisid ............ Palestiinas oli meie ajaloarvanse algus kõrge .... mõttes, mis sidus .. jooni lähisida maade ja vana kreeka kultuurist Vanakristlike muusika Kristliku muusika lähtepunktiks on kristlikud kogudused. Matkisid palju juutide kombestikku. Võib arvata, et laul võis sarnanedajuutide laulutraditsioonidega. Pillidekasutamine keelati. Muusikateoora(helilaadi) võeti üle kreeka keel. Levinud olid 2 kristliku laulu tüüpi: psalinoodia-salmide laulmine hümiooda-pidulik üldistuslaul jumalate või pühakutele. Võttis kasutusele Amboosiuus. Uutele tekstidele loodud laulud. Lihtsad sakmilaulud. "Veni vreator spenitus" "Tule looja vaius" 11 sajand sai kristus jaguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks.
ja nelipühi ajal, jaanipäeval. Tikitud saanitekk oli kirikusse sõitjail põlvede peal. (Mandel, Vaab) Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.saj algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati neid Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduslikke eeskujusid, kuid olid üsnagi primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Kihnu tikandite seas on rohkesti motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja tanude juurde. Kihnu tikandeis võeti kasutusele ka ahelpiste. Tanutikandeis domineerib punane värv. (Kivilo, lk 9) KASUTATUD KIRJANDUS Kivilo, L.1992. Lilltikand. Tallinn, Valgus Mandel, L; Vaab, H. 2009. Lihula lilltikand ja meistrid. Lihula Rahvaülikool
konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel: kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid · Armastuslaulud südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema · Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati · Trubaduurideks · Truväärideks · Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13.
hakkama tehniliselt väga keeruliste rajatistega. See näitab, et etruskid olid väga head ehitajad ja insenerid. Veel tuntumad on nad aga haudade ja nekropolide poolest, sest need on säilinud tänapäevani. Erinevalt elumajadest, mi solid ehitatud kerge konstuktsiooniga, siis nekropolid olid väga massiivsed ja vastu pidavad. Nekropolid asusid linnade läheduses ja kujutasid endast suletud tervikut. Nekropolidest on saadud väga palju infot etruskide elu kohta, kuna need matkisid etruskide maju ja sisustust samuti sai palju infot seintel olevatelt freskodelt. Peamised andmed etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Maaalikunstnike loodud freskod on iseloomulikud lihtsuse poolest. Samuti värvikontrastid, realistlikus ja tegelaste liikumise kujutamine, kuid maalidel ei kujutatud inimesi kunagi rääkimas. See soov kujutada liikumist, viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate
Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias
mõttes asendati sellega 1940. aastal suletud Tartu Ülikooli usuteaduskond (tol ajal oli see ainus luteri vaimulikke koolitav ning teaduslikke kraade andev fakulteet Eestis). Kristlust üritati välja juurida ka sellega, et vanu traditsioone asendati uute ja nõukogulikega, näiteks leeripäevade kombe asendamiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, milles põhirõhk oli meelelahutusel, kuid ei puudunud ka ateistlik propaganda. Abiellumise ja matusetalituse tseremooniad matkisid kiriklike talitlusi, ainult kristlik sisu oli kõrvaldatud, selle asemel ilmalikud laulud ja luuletused. Propaganda enda sisu oli enamjaolt suunatud eelarvamsute tekitamisele kirikust. Loodi kaks stereotüüpi usuinimestest: üks rumal ja teine vägivaldne ning neid levitati kõikvõimalikul moel. Laialtkasutatav oli ka kodeerimine, näitena võib tuua ,,Viimse reliikvia", kus kujutati kloostrit kui inimest ahistavat paika. Sedasama ideed erinevais vaiatsioonides kandsid veel
kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. 1 Rüütlilaulud ja -laulikud Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule sai alguse 11 sajandi lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum"
Madaldatud astemeid hakat. Nim. Blue notes (Kurvad noodid) Blues oli algselt neegrite ilmalik rahvalaul. Paralleelselt oli kasutatud maa ja linna blues. Seda viimast esitasid naised lõbustusasutustes. MINSTRELID See muusika kõlas Ameerika rahvalike teatrite etendustel. Need olid rändteatrid ja nende näitlejad lauljad, tantsijad ja ka akrobaadid-minstrelid. Nii nim. keskaegseid pr. Muusikuid. Etenduse keskmes olid mustaks võõbatud artistid kes karikatuuriliselt matkisid mustade kõnet, laulu, käitumist, tantsu ja pillimängu. Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk. RAGTIME Termini ragtime algkujuks arvati olevat sõnapaar ragget-time e räbaldunud pulss. Pealinnaks on sedalia-Missouri, seal elas ragtime vaimne isa Scott Joplin. Omal ajal oli Ragtime peaaegu konkurentsitu
gümnaasiumi. Ta võttis eelkäijate teadmised kokku ja kujundas neist enda originaalsed seisukohad. Nii oli tema õpetusel erakordselt suur mõju. `'Ideedel pole iseseisvat olemist'' 8. saj eKr ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: · kasvas elanikkonna arvukus · tekkisid linnad · kerkis esile rikas ülemkiht · taastusid tihedad sidemed välismaailma · käsitöölised võtsid üle idast mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Eksisteeris jõukaid talupoegi. Käsitööliseid hinnati enamasti põlluharijatest madalamale seisusele jäävateks. Linnaelu tegelik keskus oli koosoleku- ja turuplats agoraa Orjadesse suhtuti kui varandusse, kellega käidi ümber oma suva järgi, kuid nende tapmine oli siiski paljudes linnriikides siiski keelatud. Aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim.
Skulptuur: Jaapanis meisterdati skulptuure tavaliselt puust või metallist. Enamasti kujutati skulptuuriproteedes riigi juhte või kõrgemaid vaimulikke. Olulisel kohal on läbi ajaloo olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Skulptuur on Jaapanis arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. sajandik matkisid jaapanlased hiinlaste puidus ja pronksis kivitehnikaid. 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid rohkem realistlikumaks. Näitena võib tuua Todaiji templi Buddha ja Horyuji templi skulptuurid(pilt lk 6). Kamakura perioodil(12.-14. sajandi algus) asendus romantism dramaatilisusega. Kujudele valmistati kristallsilmad, et nende mõjujõudu suurendada
Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia (rikas ja mõjukas ülemkiht). Ühiskonna organisatsiooni täiustumisel hakkasid tekkima linnriigid. Järgnevatel sajanditel võeti mitmes linnriigis käsile seaduste üleskirjutamine (kindlamad piirid ühiskonna sisemisele ehitusele ja õiguskorraldusele). Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. (foiniiklased! Kaupmehed ja meresõitjad) Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 10 000 kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale,
õpetus muusikast. Sillaks kreeka-rooma ja kristliku kultuuri vahel on rooma filosoof Boethius (480-524), kelle kirjutised jäid kogu keskaja vältel muusikaõpetuse autoriteetsemateks eeskujudeks ja sisuliselt pani ta aluse Euroopa muusikateooriale. VARAKRISTLIK MUUSIKA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Antiookias, mis oli varakristluse tähtsaim kolle. Esimeste kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust ja nende pühad tekstid ja laulud olid suures osas juutidega ühised. Ilmselt võeti midagi üle ka kreeka muusikatraditsioonist, kuid näiteks pillide kasutamine keelati sootuks, sest see muusika oli seotud paganliku kultusega. Idakristuses kehtib see keeld tänase päevani. Varakristuse lauludeks on psalmid, hümnid ja muud vaimulikud laulud, mida ei laulda vaid jumalateenistustel, vaid ka kodus.
neid ka hulganisti lisaks. Kindlasti muutus oluliselt paremaks minu õmblemise kiirus ning samuti muutusid õmblused sirgemaks. Sain juurde palju enesekindlust ja julgust toodete õmblemisel, kuna harjutusülesandeid oli piisavalt hea kogemuse saamiseks. 5. KOKKUVÕTE Praktika oli juhendaja poolt üles ehitatud loogiliselt edenedes. Algas alati masina põhjaliku tutvustamisega, niidistamise ning puhastamise õpetustega. Seejärel tulid harjutusülesanded, mis matkisid hilisemaid tootesõlmede õmblemist. Peale piisava vilumuse saavutamist harjutusülesannete sooritamisel mindi üle toodete õmblemisele. Esimeste toodete õmblemisel õpetas juhendaja toote hoidmist ja masina all suunamist saavutamaks hilisemat maksimaalset kiirust. Juhendaja kontrollis pidevalt jooksvalt õmmeldud toodete kvaliteeti ning õpetas mind vigade ilmnemisel neist hoiduma. Mulle püstitatud eesmärgid said täidetud – piisavalt sai arendatud kiirust, silmamõõtu ja sirget
seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Saades merel neile võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni. Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli
palju kohtab ka tikkija fantaasirikast värvidemöngu. Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.sajandi algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati 20.sajandi alguses seelikuid ja vaipu Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduses esinevaid eeskujusid, kuid olid ikkagi üsna primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Rikkalikult kasutati punaseidtoone, vähem sinist ja rohelist, teisi värvitoone üsna harva. Kihnu tikandite seas on rohkesti mitmesuguseid motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja Lääne-Eesti tanude juurde. Huvitavamad on kohapealse päritoluga tikandid. Kihnu tikandeis võeti kasutusele ka ahelpiste. Tanutikandeis domineerib punane värv.
22. Mida tead kreeka maalikunsti kohta? Mis on säilinud 30. Nimeta rooma kuulsaim sakraalehitis, mille poolest see originaalina? Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma erineb kreeka vastavast ehitisest? Panteoni tempel ( kuppelehitis ), mis on kõigi planeedinimega jumalate kujutatavat või tegid realistlikult? Roomlased alguses tempel. Kreeklaste omal ei olnud kuplit. matkisid, aga hiljem kujunes neil välja oma 31. Missugusi rooma profaanehitisi Sa tead? Teed, sillad jne. originaalskulptuur- mis teemadel? Nad tegid kreeklaste 32. Mis on triumfikaared, milleks neid vaja oli, kuidas pronkskujudest marmor koopiaid. Koopiad võisid olla teisest kaunistati? See on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne materjalist ja väga erineva kvaliteediga, kuid nad on kivisein. Olid mõeldud monumendiks
(745) on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakkasid budistlikud tendai ja shingon ´i sektid ehitama mägedesse lihtsaid ja intiimseid kloostreid, millel ei olnud ranget põhiplaani. Säilinud on Enryakuji (782), Kongobuji(816) ja Muroji tempel (8. saj lõpp- 9. saj algus)(ill 2). Pealinn heian (Kyoto) rajati hiina linnade eeskujul range põhiplaani järgi. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss (9. saj), seda matkisid ülikud endale residentsi ehitades. Kujunes lossitüüp shinden (,,rahu loss"): see koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid (Kamakura engakuji kloostri kondo, 1285). Jaapanlik lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile
Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegsesse plvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad - Kunileid, Saebelmann, Thomson - olid elukutselt koolipetajad ja kstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Erakordselt aktiivne
konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel: kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid Armastuslaulud südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati Trubaduurideks Truväärideks Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13.
Kurikuulsad valitsejad Nero tappis oma naise, hukkas senaatoreid, vallutati suur osa Suurbritanniast Traianuse valitsusajal Rooma imperiumi haripunkt vallutati Taakia(rumeenia), Mesopotaamia Rooma rahu Kodusõjad ja välisvanlased- olukord riigis halvenes Etruskid, latiinid ja itaalikud, illüüri hõimud, liguurid, kartaagolased, kreeklased Etruskide mõju Rooma arengule ehituskunst roomlased matkisid, meresõidu tehnika, metallitöötlemine, kommete ülevõtmine, religioosed tavad, jumalike ennete tõlgendamine Rooma linna teke 1. Esimene versioon ütleb, et latiini rahvustest karjased ja maaharijate kogukonnad koondusid suurematesse asulatesse. Ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Arheoloogilistel andmetel on linna kujunemine järk-järguline protsess. 2. Pärimus räägib, et Rooma linna rajas Romulus, kes oli koos oma kaksikvenna Remusega sõjajumal
Kui arvestada tekstide ja meloodiate määratut hulka, mis näiteks kloostrite jumalateenistustel ühe aastajooksul läbi lauldi, siis võib mõista, et muutuste protsessis vajas laulja mälu mingitki kirjalikku abi. Varaseimad noodikirja näited, mis on meieni jõudnud 8.-9. sajandist. paistavad meile õige primitiivsed. Noodimärkidena kasutati neumasid., mis ei tähista mitte üksikut heli. vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. On arvatud, et neumad matkisid graafiliselt meloodia liikumise suunda. Seda teevad teksti kohale ühele kõrguselejoonistatud neumad tõesti algeliselt ja viisi meenutamisel näib neist vähe abi olevat. Uusimad uuringud veenavad aga, et helikõrguste tähistamine pole sugugi nende märkide esmane ülesanne: neumad, mille variantide hulk on algusest peale suur, tähistavad peamiselt esituse rütmilisi peensusi ning teevad seda niivõrd täpselt, et ükski hilisem noodikiri ei suuda sama ülesannet nii
Kuldraha kaob käibelt. Rooma-aegsed maanteed lagunevad = varakeskajal oli liiklus mööda vett. Linnakultuur hääbus. Rikkamad eelistasid elada maal, kus oli turvalisem. Antiiksed linnad ja tsivilisatsioon jäid püsima Ida-Roomas ehk Bütsantsis. Keskaja kultuuri väljakujunemine Rooma ja germaanlaste kultuur segunes. Tegelikult germaanlased polnud metsikud barbarid. Paljud neist olid Lääne-Rooma riigis juba mõnda aega elanud + võtsid roomlaste kultuurist palju üle + valitsejad matkisid Rooma kombeid ja riiklikku korraldust. 4. Saj võtsid goodid jm teised germaani rahvad vastu ristiusu ariaanlikus vormis. Keeled segunesid: tekkisid romaani keeled (itaalia, prantsuse, hispaania jt). Kõneldav ladina keel hääbus, kuid ei kadunud ära, sest seda kasutasid vaimulikud kirikutes, kloostrites, kohtutes, ülikoolides, diplomaatias + kirjutati raamatuid. Germaanlased euroopas Läänegoodid - Hispaania, Gallia lõunaosa. Idagoodid - Itaalia Gallia kirdeosa - burgundide riik
olid rahvalikud päirmused hävitanud või viinud need ajaviitelaulu tasemele. Rahvapärimust harrastatsid Itaalias dzullared ja Prantsusmaal zonglöörid. Varasel keskajal kujuneb ka ilmalik ladinakeelne kirjandus, milles jätkuvad osalt ka antiiksed traditsioonid. See kirjandus arenes eriti Itaalias ja Prantsusmaal, kus ladina keel oli haritud ringkondades kõnekeeleks. Luuletajad olid teadlased, kes matkisid oma loomingus rooma kirjanduse eeskujusid, eriti vormi osas. Peamiselt viljeldi oodi, aga ka juhuluulet kõrgema seltskonna elsut ja jutustati värssidesse ümber piibli lugusid. 6. - 7. sajandil lanegb klassikaline ladina keel unarusse ja sellega hääbub ka ladinakeelne õpetatud luule. Feodaalsuhted Euroopa tähtsamates maades kujunevad välja 11. sajandil. Juhtivatesk seisusteks saavad rüütlid ja kõrgemad vaimulikud. Rahvamasside sõnalooming elab edasi folkloori näol, kuid
Arutle ja analüüsi Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass 1. Millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemise Kreekas? 1.1 Iseloomusta Kreeka ühiskonda 8.saj e.Kr. (96) *Alates 8.saj. e.Kr. ilmnesid Kreekas taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused: -kasvas elanikkonna arvukus -kerkis esile ülemkiht -taastusid tihedad sidemed välismaailma, eriti idamaadega. *Kreeka käsitöölised võtsid idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili. *8.saj alanud kolonisatsiooni käigus lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias ning seejärel ka Musta mere rannikul. -Osaliselt põhjustas vajadus metalli ja raua järele, massilise väljarände põhjustas põlluharimiseks sobiva maa vähesus kodumaal. 1.2 Iseloomusta kreeklaste ühtekuuluvustunnet ühises võitluses pärslaste vastu. (96)
-muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik. Esimeste laulukooride loomine Tänu Tartu Ülikooli taasavamisele (1802) hakkas Liivimaal paranema ka koolikorraldus. Kõigis koolides hakati lastele õpetama tuntumaid koraaliviise. Mitmetes koolides jõudis aga lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule
residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad tekstid (Vana testament) ja laulud (psalmid) olid enamjaolt juutidega ühised. Arvatakse, et ka varakristlik vaimulik laul sarnanes suuresti juutide lauluga (juudi templimuusika). Üht-teist võeti ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast. Kuid mida täpselt ja kust üle võeti, ei osata öelda. Kuna aga see muusika oli seotud paganliku kultuse
· Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja" · Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas · Ta on kirjutanud teose ,,Kaanon" · Teos on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad: On olemas ideaalselt kaunis inimene ja ainult sellist inimest tuleb kujutada Kõik tähtsamad kehaosad viidi omavahel suhtesse · Polykleitose kujud on jässakad ja lühikesed, pea on neil suurem · Polykleitose kujusid matkisid teised vähem kuulsad Sparta skulptorid · Kreeka skulptorid on kujutanud ka loomi animalistika · Kõige tuntum animalist oli Myron, kuigi ükski tema loomakujudest pole säilinud · Iluklassika kõige tüüpilisemaks esindajaks oli ateena koolkonna esindaja Praxiteles · Ta on kujutanud ainult noori ja ilusaid mehi ja naisi · Tema kõige kuulsam töö oli Knidose Aphrodite, mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris · Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel
residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad tekstid (Vana testament) ja laulud (psalmid) olid enamjaolt juutidega ühised. Arvatakse, et ka varakristlik vaimulik laul sarnanes suuresti juutide lauluga (juudi templimuusika). Üht-teist võeti ilmselt üle ka kreeka kultuurist, seda hellenismi perioodist ning Vahemeremaade rahvaste muusikast. Kuid mida täpselt ja kust üle võeti, ei osata öelda. Kuna aga see muusika oli seotud paganliku kultuse ja avalike
Kirja pandi ka algupäraseid semiidi teoseid.Semiidid samastasid osa oma jumalaid sumerite jumalatega. Sargoni rajatud dünastia hävitasid mägirahvad ja Uris ning võimule tuli uus kungingate suguvõsa.Enamik sumeri müüte on üles tähendatud kirjutamise õppimise ajal koolides. Asüüria riik 1400 eKr.paiku muutus Põhja Mesopotaamias asunud Assüüria suurriigiks ,mis oli mõni sajand hiljem lähis-ida võimsaim riik.Asüüria valitsejad matkisid babüloonlasi , kelel kultuur oli nede omast tunduvalt vanem..nad austasid samu jumalaid kuid Enlili asemel oli neil peajumalaks Assur.Vallutatud aladele ei surunud nad oma usku peale vaid lasid neil jätta eelnevalt kehtinud usu.Kui sealne rahvas alistus lubati neil jääda oam tavade juurde. Kui rahavs ei alistusnud võisid asüürlased nede jumalad kinni võõta aj nende kujud hävitada. Babüloonlased Hiljem sattus asüürlaste riik babüloonlaste võimu alla
lõppes, saadeti ka David mõnda aega Luxembourgi lossi vahi alla. Siis maalis ta oma ainsa maastikumaali, „Vaade Luxembourg’i aeda“.24 Pärast vabanemist määrati David elama Tournan-en-Brie lähedale. Seal jätkas David portreeloomingut ja maalis oma portreeloomingu tipuks peetavad „Pierre ja Madame Sériziati portreed“. Pariisis maalitud „Madame Recamier“ (1800) sai klassitsistlikus portreemaalise teoseks, mille kompositsiooni ja asetust hiljem väga paljud teised kunstnikud matkisid. 1799. aastal valmis kuulus „Sabiinitarid“, milles kujutab võitluste lõpuhetke.25 1.5. NAPOLEONI AEG XVIII sajandi lõpuaastail tõusis Napoleon Bonaparte’i kuulsus ja teiste portreerijate hulgas valmis 1797. aastal ka Davidil portree noorest uhkest kindralist. Davidi puhul on märkimisväärne, et Bonaparte nägi ise vaeva Davidi enda portretistiks saamiseks. Viimane soostus sellega, kuna nägi Napoleonis võimsust, mida arvas olevat olnud vaid antiigi kuulsatel väejuhtidel
Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna- Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal · truväärid prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid ja spielmannid Saksamaal Trubaduuride luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid tooni truväärid
Kujud muutusid täiuslikumaks, palju tehti sõdalaste kujusid. Polykleitose kuulsaim töö on ,,Odakandja". Polykleitos oli ka üks esimesi kunstiteoreetikuid Vana-Kreekas. Ta on kirjutanud teose ,,Kaanon". Teos on küll kaduma läinud, kuid on teada põhiseisukohad: On olemas ideaalselt kaunis inimene ja ainult sellist inimest tuleb kujutada. Kõik tähtsamad kehaosad viidi omavahel suhtesse. Polykleitose kujud on jässakad ja lühikesed, pea on neil suurem. Polykleitose kujusid matkisid teised vähem kuulsad Sparta skulptorid. Kreeka skulptorid on kujutanud ka loomi animalistika. Kõige tuntum animalist oli Myron, kuigi ükski tema loomakujudest pole säilinud. Iluklassika kõige tüüpilisemaks esindajaks oli ateena koolkonna esindaja Praxiteles. Ta on kujutanud ainult noori ja ilusaid mehi ja naisi. Tema kõige kuulsam töö oli Knidose Aphrodite, mis oli esimene naisakt kreeka skulptuuris . Praxiteles on kujutanud Aphroditet ujumamineku hetkel. See kuju püstitati 4
annaabi.ee 
