MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38
• SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED, 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ, 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA 21% ROHUMAAD PÕLLUD LOOD.-D NIIDUD, LUHAD ISTANDUSED LOOD.-D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD ROHTLATES KUIVROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES KUIVSAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS MÄGINIIDUD VIHMAMETSADES TUNDRAS PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS- OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLU-MAJANDUSLIKKU
Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso
pühvlid (1,3 miljonit, kasutatakse riisipõldude kündmiseks), lambad ja kitsed (462 000). (FAOSTAT 2015) Tai ekspordi ning impordi kohta on infot kogutud erinevatest allikatest: The Observatory of Economic Complexity (OEC) kodulehekülg, Top Thailand Exports, NSTDA kodulehekülg, Trademap lehekülg. Riik ekspordib kaupu 225,4 miljardi dollari ja impordib 219 miljardi dollari väärtuses. Seega on ülekaalus eksport. Eksporditavatest kaupadest on esikohal masinad (pumbad, mootorid) ja arvutiosad (kergetööstus ja kõrgtehnoloogiline tootmine), oluline on ka tekstiili ning jalanõude väljavedu. Põllumajandustoodang moodustab umbes 8% kogu ekspordist. Tõenäoliselt moodustavad kõrgtehnoloogilised tooted suure osa ekspordist seetõttu, et see arenev majandusharu on äärmiselt tulutoov ning kauba vedamine on suhteliselt lihtne (mikrokiibid, arvutiosad on kerged). Tai on maailma suurim riisi eksportija
5. Kuidas on põllumajanduses hõivatute arv ja Põllumajanduses hõivatute arv on viimase Põllumajanduses hõivatute arv on osatähtsus aja jooksul muutunud? 15 aasta jooksul langenud keskmiselt viimase 10 aasta jooksul kasvanud 0.68% aastas. 71778-lt 83387-le. 6. Mitu kcal tarbib riigi elanik toitu päevas ja Kenya elanik tarbib 2189 kcal toitu päevas Egiptuse elanik tarbib 2968 kcal milline on selle toiteväärtus ? ning see sisaldab ~61g rasvu ja ~44g toitu päevas ning see sisaldab proteiine. ~135g rasvu ja ~79g proteiine. 7. Mitu % elanikkonnast kannatab alatoitluse all? 30% -5% Analüüs Egiptuse sisemajanduse kogutoodang on rohkem kui 10 korda suurem kui Kenya sisemajanduse kogutoodang
http://en.wikipedia.org/wiki/Poland 5 Maailma teatmeatlas, lk 35. 6 Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola 7 Maailma teatmeatlas. lk 35. 8 http://hdrstats.undp.org/2008/countries/country_fact_sheets/cty_fs_POL.html 9 Maailma teatmeatlas, lk 34. 10 http://hdr.undp.org/en/reports/nationalreports/europethecis/poland/poland_2004_en.pdf 4 Tabelist on näha, et põllumajanduse tähtsus tööhõives on vähenenud (27-lt % 18-le%). Selle muutuse üks tingijatest on vast tehnika areng, enam pole nii palju töölisi vaja kui enne. Jõudsalt on aga arenenud teenindussfääri tähtsus (40-lt % 52-le %). Tööstuse ja ehituse tähtsus tööhõives on aga säilinud suhteliselt stabiilsena selles vahemikus 30% juures. Aasta 2008 oli Poolas töötuid ~13%. 11 Tänavu aasta kindlasti see protsent suureneb tänu ülemaailmsele majanduskriisile. PÕLLUMAJANDUS
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
(Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2006. aasta seisuga 44,7 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 20065. aastal 3,129 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: · Madrid 3,129 miljonit elanikku · Barcelona 1,605 miljonit elanikku · Valencia 805 tuhat elanikku · Sevilla 704 tuhat elanikku · Zaragoza 649 tuhat elanikku · Málaga 561 tuhat elanikku · Murcia - 417 tuhat elanikku · Las Palmas de Gran Canaria 377 tuhat elanikku · Palma de Mallorca 375 tuhat elanikku · Bilbao 354 tuhat elanikku Rahvastikust on 91,3% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español)
troopika alal. Lambad kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, pool-pastoraalsel ala ja haritaval maal. Kitsed kavatatakse pastoraalsel alal, pool-pastoraalses piirkonnas ja haritaval maal. Pühvleid kasvatatakse troopika ja subtroopika alal. Sigu peetakse traditsioonilise tootmise alal ja intensiivse tootmise alal. Kanu peetakse traditsioonilise tootmise alal, kaubandusliku munatoodangu alal, kaubandusliku lihatootmise alal. Eksport ja import Ekport: sojaoad, puuvill, söödateravili, riis, liha, kala, puu- ja juurviljad, toiduõli, tee, vürtsid. Import: nisu, söödateravili, suhkur. Ekspordipartnerid: US 17,2%, Hong Kong 15,8%, Jaapan 7,4%, Lõuna- Korea 4,3%
protsenti. Viimase vanusegrupi suurenemist umbes 30 protsendi peale oodatakse aastaks 2040. Alles siis võime Hiina puhul rääkida sellest, mis on praegu aktuaalne Euroopas nimelt rahvastiku ulatuslikust vananemisest. 13 Sünnitusvõimelised naised teevad karjääri ja seetõttu ei mõelda pereplaneerimise peale. Sünnib järjest vähem lapsi. Sündimus on vähenenud. Maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina elab juba veerand sajandit ,,ühe lapse poliitika" tähe all. Meeste keskmine eluiga on 32,3 ja naiste oma 32,2 aastat. See on kõrge keskmine eluiga. Teiseks käivitas ühe lapse poliitika Hiinas hüsteeria, mis pole seal tänaseni vaibunud ja mis on seotud iidsete konfutsianistlike tõekspidamistega, mille kohaselt täisväärtuslik ühiskonnaliige on mees, mitte naine. See tähendas (ja tähendab) seda, et
olnud alla 15-aastaseid rohkem ning üle 65-aastased vähem. Sellest saab järeldada ka, et riik kuulub arenenud riikide hulka. Meeste keskmine eluiga on 73,9 aastat ja naistel 80,5 aastat. See on kõrgem kui Eestis (vastavalt 68,3 ja 79,2 aastat). Sündimuste hulk on keskmiselt 17,34 1000 inimese kohta. Suremusi on 7,36 1000 inimese kohta. Imikusuremusi on keskmiselt 10,52 1000 sünnituse kohta. Uurides perioodi 2004-2012, on näha, et sündimuste hulk on vähenenud ning suremuste hulk suurenenud, kuid suure rahvaarvu tõttu on muutused 1000 inimese kohta peaaegu märkamatud. Suurem osa rahvastikust on koondunud riigi idakaldale, kuna seal on hea ligipääs kaubandusele. Samuti on maa sobivam elamiseks ning põllumajandusega tegelemiseks, sest on tasasem ning sobivama kliimaga. Kuna riigi lääneosas asuvad Andid, siis seal elavad väga vähesed inimesed. Lõunaosas on jahe kliima ning seetõttu raske elada.
Oluline roll on 2007. aastal elektrituruseadusega kehtestatud toetusskeemil. Enim mõjutas taastuvelektri toodangu kasvu viimastel aastatel hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade töölerakendamine. Kogu energia osas oli 2010. aastal taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 24,3%. Euroopa riikide võrdluses on Eestis toimunud kõige suurem taastuvenergia osakaalu kasv (16,1 protsendilt 2006. aastal 24,3 protsendini 2010. aastal). Järgnevad Rumeenia, Taani, Rootsi ja Hispaania. Suurim taastuvate energiaallikate potentsiaal asub biomassi sektoris, lisaks on head perspektiivid tuuleenergia, biogaasi ja väikehüdroelektrijaamade arendamisel. Puitkütuseid kasutavad Eestis uuted koostootmisjaamad Väos, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Ahtmes ning vaidlustatuna ka Narva elektrijaamad . Omaette probleem on puidust saadava hakke osakaalu vähenemine ja võsast saadava hakke osakaalu suurenemine.
2. Anna hinnang kas selles riigis on metsi palju või vähe. Minuarust on selles riigis metsa vähe. 3. Metsatüübid selles riigis. Põhiline metsatüüp on stepp, riigi põhjaosas on troopilist madalsoo metsa ja subtroopilist niisket metsa. 4. Metsade paiknemine riigis. Põhiline osa kogu metsast paikneb riigi põhjaosas Andide jalamil ,kus on niiske. 5. Peamised puuliigid. 6. Metsade pindala suurenemine ja vähenemine. Metsade pindala argentiinas on vähenenud. 7. Metsatööstuse töödang. Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul. Saematerjal- Tootmine on kasvanud. Vineeri- Tootmine on vähenenud. Paber ja papp- Tootmine on viimaste aastate jooksul vähenenud. 8. Puu toodete eksport ja import. Riigi osa maailma metsamajanduses. Maailmaturule viiakse puusütt,paberit, pappi ja tanniini. Imporditakse samu asju v.a. tanniini. Riigi osa maailma metsamajanduses on väike kuna Argentiinas on metsa suhteliselt vähe.
Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused). 20120. Aasta sündimuse kordaja oli ~16 promilli ja suremuse kordaja ~2 promilli. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning suremus vähenenud. Linnastumine Saudi Araabia suurimad linnad Linnades elab ligikaudu 75% rahvastikkust. Linnad on tekkinud peamiselt rannikutele või rajoonidesse, kus leidub naftat ning maagaasi. Asustus on kõige tihedam kolmes piirkonnas: Punase mere rannikul, Pärsia lahe rannikul ning Rijadis. Linnade arv kasvab kiiresti võõrtööjõu arvel. Rijad õhtul päikeseloojangu ajal Energiamajandus
4. Side- ja transpordivahendite hulk 1000 inimese kohta. Kanadas on aastal 2011 kokku 27,387 milj. mobiiltelefoni ehk 0,8 mobiiltelefoni ühe elaniku kohta ja 18,201 milj. lauatelefoni ehk 0,5 lauatelefoni ühe elaniku kohta. Kanadas on 620 mootorsõidukit 1000 elaniku kohta, millega on maailmas 14. kohal. (1. Monaco 908 s/1000 in) 5 5. Ekspordi-impordi struktuur. Kanada eksport on 481,7 miljardit dollarit. Põhilised eksportpartnerid on USA 73,7% ja UK 4,2%. Eksporditakse mootorsõidukeid ja nende osasid, tööstusmasinaid, lennukeid, puitu, kemikaale, looduslikku gaasi, toornaftat, alumiiniumi ja elektrit. Kanada import on 480,9 miljardit dollarit. Põhilised impordipartnerid on USA 49,5%, Hiina 10,8% ja Mehhiko 5,5%. Imporditakse tööstusseadmeid,
Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. Üldandmed. Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister José Mara Aznar 3 Pindala: 506 000 km² Pealinn: Madrid Haldusjaotus: 50 provintsi, mis rühmituvad 17 autonoomseks piirkonnaks (sh Madrid). Suuremad linnad: Madriid 2, 866 miljonit elanikku Barcelona 1,508 miljonit elanikku Valencia 747 tuhat elanikku Sevilla 697 tuhat elanikku Zaragoza 601 tuhat elanikku Mlaga 550 tuhat elanikku Bilbao 359 tuhat elanikku Elanike arv: 39,85 miljonit Rahvastiku tihedus: 78 elanikku ruutkilomeetri kohta Religioon: 96% elanikkonnast on katoliiklased Riigikeel: hispaania keel (espaol) Ametlikud regionaalsed keeled: · katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; · baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal;
suremus inimese hõivatuid kohta Tansaania 79,4 68 710 80 6 RAHVASTIKU TIHEDUS TANSAANIAS (in./km2) Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele, sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Neis kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in./km2. Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in./km 2. 7 LINNASTUMINE Ligi 22% elanikkonnast elab linnades. 2000a. alguses oli see ainult 10%. Kasv
Eraettevõtlus annab rahvatulust 80%. Kolmveerand tarbitavast maagaasist ja naftast veetakse sisse, kuna Ungari maardlad on ammendumas. 36% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Töötlevas tööstuses toodetakse musti metalle, keemiakaupu, ehitumaterjale, toiduaineid, mootorsõidukeid ja ravimeid. Umbes kolmandik tööstusest paikneb Budabesti piirkonnas. Eravalduses on 90% haritavast maast, enamik majapidamisi on väikesed. Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani,
........................................................8 4. EESTI TURBA RESSURSS, ENERGEETILINE POTENTSIAAL.....................................9 4.1.Turba ressursi piirangud.....................................................................................................10 5. RIIKLIKUD ARENGUKAVAD JA TEGEVUSKAVA.....................................................11 6. TURBA TRANSPORT JA KASUTUS...............................................................................12 6.1. Turba import ja eksport................................................................................................12 6.2. Turba kodumaine kasutamine aastatel 2000-2007.......................................................14 6.3. Vähe- ja hästilagunenud turba toodang ja varu............................................................14 ..................................................................................................................................................15 6.4
kasulik oli see kaupmeestele. Suessi kanali avamine tõi Malta majandusele veel suurema tõusu, edenama hakkas laevanud ja sadamate ehitus. Malta majanduse kogutoodang aastal 2005 oli ligikaudu 3,6 miljonit dollarit, Maalilma Panga andmetel teeb see keskmiselt ühe inimese kohta 9260 dollarit. Suurt rolli mängib Maltas põllumajandus. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Eksport toob Maltale kasumit, igaastaselt, umbes 175 miljonit dollarit, mille alla kuulub ka rõivaste, transpordivahendite, eriti laevade eksport. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Vähesel määral kasvatatakse ka, põhiliselt omatoodanguks ja kaubavahetuseks, kodulinde, küülikuid, veisi, kitsi ja lambaid. Maltal pole metsa ja puid kasvab siin napilt. Maltas on metsa vaid 1,1%, seega
4. turuhinnast madalama hinnaga toodete kokkuost 5. mõnes riigis preemiad põldude söötijätmise eest (USA) 6. EL-s pmtoodete kokkuost, siseturu kaitse (kaubad kallid) Arengumaade probleemid · Majanduse madal tase. Põhjuseks: tootlike jõudude madal arengutase (madal haridustase, tööviljakus, agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste) · Suur sõltuvus maailmaturust. Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette.Eesmärgiks import, eksport on vahend selle saavutamiseks.Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida hädatarvilikke tarbekaupu, seadmeid, masinaid, toiduaineid. · Majanduse ebaratsionaalne struktuur. Peamiseks haruks põllumajandus, mis on madala arengutasemega. Põhjused: 1) eelindustriaalsed tootmisvormid + vt 1p; 2) ebasoodsad kliimaolud; 3) palju rahvast (rahvaarv kasvab väga kiiresti); 4) haritava maa hulk väheneb.
Jamaical on 2 lennujaama. Oma korraliku tehnika ja korralikude lennuradadega on Jamaical isegi võimalik maanduda suuremate lennukitega. 1 Jamaica lennujaamadest asub Kingstonis, ning teine nendest asub Montego Bayl. Mõlemand nendest jaamadest on koduks Jamaica oma lennufirmale Air Jamaica. Energiamajandus Jamaica sõltub nafta impordist, et rahuldada oma rahvuse energia vajadust. Paljud organisatsioonid on otsinud Jamaicalt naftat kuid kasutamiseks vajalikku kogust pole leitud. Enamik import kütusest imporditakse Mehhikost ja venetsueelast. Jamaica elektrienergia toodetakse diisel-generaatoritega Old Harbouris. Teised väiksemad elektrijaamad toetavad saare elektrisüsteemi:Jaht Laht Elektrijaam , Bogue Elektrijaam , Rockfort Elektrijaam ja väiksed hüdroelektrijaamad järgmistes asukohtades:Valge Jõgi, Rio Bueno, Morant Jõgi, Must Jõgi (Maggotty) ja Roaring Jõgi. Tuule farmid on asutatud Wigtonisse ja Manchesteri.
........12 Kasutatud allikad......................................................................................................................13 1. Riigiandmed Nimi: Bulgaaria Vabariik Rahvaarv: 7 205 000 Pealinn: Sofia (1,09 milj. elanikku). Iseseisvus: 3. märts 1878 SKT: 10 973 USD (elaniku kohta) Ajavöönd: GMT +2 Pindala: 110 879 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahaühik: lev (BGN) Riigikeel: bulgaaria Rahvastiku tihedus: 66,2 in/km² Maakood: 359 Bulgaaria on Lõuna-Euroopas asuv 7 205 000 elanikuga riik. Selle pealinnaks on Sofia. Suuremad linnad on veel Plovdiv, Varna ja Burgas. Riigikorraks Bulgaarias on parlamentaalne demokraatia. Täidesaatev võim kuulub presidendile, peaministrile ja ministeeriumitele. Seadusanlikuks võimuks on Narodno Sobranie 240 isikuline nn riigikogu. Kasutusel on
Põllumajanduse tähtsus väike 5 suur 7 majanduses SKT (miljardit $) 209 3 11,63 10 SKT elaniku kohta ($) 35 400 3 77110 2 Põllumajandustoodete eksport Piimatooted, puit, teravili 5 Põlduba, maniokk, vürtsid ja sibul 7 Põllumajandustoodete import nisu, soja ja puuviljad 4 Riis 6 1.2 Kalandus Riik Soome Niger Territoriaalveed (km)
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo-aladest on enim säilinud rabad (umbes 70% ulatuses). Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, et valdavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnas ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus- koormus on oluliselt vähenenud. 4 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Kaitsealad ja Oandu-Ikla matkarada, 2012 LAHEMAA Oandu Nõmmeveski Kõnnu Suursoo
Tsiili rahvastik vananeb. 20 aastat tagasi oli Tsiilis kaks korda vähem täiskasvanuid kui praegu. On kinnitatud, et rahvastiku vananemine jätkub. Keskmine eluiga on Tsiilis 32,8 aastat. Meestel 31,6 ja naistel 34,1. See on võrreldes Eestiga väga madal. Sündimus: 14,28 sündi/1000 elaniku kohta Suremus: 5,79 surma/1000 elaniku kohta Imikusuremus: 7,36 surma/1000 sünni kohta Sündimus on viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt vähenenud. See põhjustabki rahvastiku vananemist (rahvastikupüramiid joonis 5). Suremus on kuni aastani 2007 tõusnud, seejärel kukkunud ja aastal 2008 uuesti tõusu alustanud. Aastal 2011 on suremus taas langenud. Imikusuremus on aga alati stabiilselt langenud. 6. LINNASTUMINE Kogu elanikkonnast elab 89% linnades. Santiago Metropolis on kõige suurem linnastu, mis paikneb Tsiili keskel (üle 6 miljoni elaniku). Kõige suurema rahvaarvuga linn on Puente Alte 492 603 elanikuga
kohta, on Gruusia rahvastikutihedus suhteliselt väike. Abhaasia rahvastikutihedus on aga Gruusia omast pea pooleväiksem: 28/km2. Gruusia rahvastikust moodustavad lapsed (alla 15-aastased) 17,6%, tööealised (15-65 aastased) 67,1% ning vanemaealised (üle 65 aastased) 15,3%. Gruusia rahvaarv ei ole vananev - sündide arv ületab suremuse. Tuhande inimese kohta on sündide ja surmade arv vastavalt 12,93 ja 10,77. Tuhandest sündinud imikust sureb keskmiselt 16,7 imikut. Aastate jooksul on vähenenud nii imikusuremus kui ka emade suremus sünnitusel. Meeste keskmine eluiga on Gruusias 69,3 ja naistel 79 aastat ning üldine keskmine eluiga on 74,2 aastat, mis jääb üldise Euroopa keskmise eluea (~75 aastat) kanti. Rahvastikupüramiid lisades joonis 4. 8 6. LINNASTUMINE Gruusia rahvastikust elab linnades ligikaudu 53,1%. Suurima rahvaarvuga on linnadest Gruusia pealinn Thbilisi (1,15 miljonit elanikku), mis asub Gruusia keskosas, sellele
kiiresti ühiskonda. Rahvastiku tihedus on 108 inimest/km². Maal elab 24% rahvastikust, linnas 76%. Usutunnistuselt on 97% inimesi katoliiklased, 1% protestandid ja 2% muid usundeid. Rahvaarvu muutumise suureks mõjuks on olnud rahvaränne, see sai alguse maade avastustest ja toimud tänapäevalgi. Kuid sellegi poolest on Portugali rahvaarv läbi aegade kasvanud. Viimaste aastate jooksul on rahvaarv kasvanud umbes 0, 28%. Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks 16, 3% peale. 15-64 aastaste hulk on enamalt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66, 1%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 4% kümne aasta jooksul. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 17, 6%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Rahva keskmine vanus on 39, 4, meeste keskmine vanus on 37,3 ja naiste 41,6. Keskmine eluiga on 78, 21, meestel on see 74,95 ja naistel 81, 69.
inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Arengumaades on sektoris hõivatud enamus töötajaist, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algsete põllutööriistadega. MAAILMA MAAKASUTUS: 1. kõlbmatu, vähekõlblik, rikutud maa- 19% 2. Teed ja ehitised- 3% 3. Siseveekogud, liustikud- 20% 4. Metsamaa- 27% 5. Põllumajanduslik maa- 31%, Haritav maa- 10%, rohumaa 21% Kõige üldisemalt jaotub põllumajandus kaheks: 1. elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline)- põllusaadused ja loomad vaid oma pere toitmiseks 2. Turumajanduslik (kaubaline)- eesmärk toodangu müük Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed
Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) Kapitali olemasolu Kapitali alla käib tööjõud, tehnoloogia, maa, seemned, väetised ja kapital ise. Horvaatias töötab põldudel vähe inimesi, kuid siiski on olemas kombainide juhid. Tootmistsükkel on pikk, investeeritud kapital on kaua tootmises kinni, enne kui põllumees selle endale tagasi teenib. Tehnoloogiat ostab Horvaatia endale oma `'äripartneritelt'', kellega import ja eksport käib, sisse. Maad on riigis piisavalt, et tegeleda nii looma-, kui ka viljakasvatusega. Põlde väetatakse normaalsusepiirides, vahel rohkem, vahel vähem, sest Horvaatias olevate leetmuldade tõttu saab saaki mitu korda aastas. b) Tööjõud ( kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses) Põllumajandus moodustab Horvaatia SKT-st 3,7% ja 1,9% riigi tööhõivest, põhinedes 2017 aasta andmetele. Horvaatia on arenenud riik, kuna hõive
piiratud (väiketalu Kambja lähedal Otepää kõrgustiku põhjaserval) · Tugevate vihmade tagajärjel tekkinud vooluveed uuristavad maapinda sügavaid uhtorge Tootmisettevõtted Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt · talud · riigiettevõtted · ühistud Taasiseseisvunud Eestis hakati uuesti rajama talusid, kuid neid on veel vähe ja enamasti on nad väikesed. 1998. aastal oli Eestis ligi 35 tuhat talu ning neile kuulus ligi 40% haritavast maast. Nõukogudeaegsetest põllumajandusettevõtetest moodustati 11 riigimajandit, ülejäänud kujundati ümber umbes 600ks ühistuks. Põllumajanduse allharu d Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. · Looduslike olude tõttu on meie põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina ja karjamaade
UURIMISTÖÖ Venezuela Tähti Kull Kose Gümnaasium 10a klass Juhendas Epp Tähe 07.01.2009 Sisukord Riigi põllumajanduse iseloomustus 2 Metsamajandus ja metsatööstus 6 Tööstuse areng 8 Transpordi iseloomustus 9 Turismi iseloomustus 11 Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, läänes Guyana ja idas Kolumbi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
