Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale.
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu
Kommunism R.Pipes Kommunistlik teooria ja programm Idee klassideta, täielikult võrdõiguslikust ühiskonnast tekkis esimesena muistses Kreekas.Antiikne Kreeka oli esimene maa maailmas, mis tunnustas maa eraomandust ja käsitas maad kui kaubaartiklit. Ideaal omandas oma esimese teoreetilise aluspõhja Platoni kirjatöödes. Teoses ,,vabariik" nägi ta vastuolude ja sõja juuri just eraomandis. Karl Marxi ja Friedrich Engelsi panus sotsialismi oli teooria mis püüdis näidata, miks võrdsuse valitsemine polnud üksnes soovitatav ja võimalik, vaid vältimatu. Seda väidet edasi arendades võtsid nad appi loodusteadustest laenatud metoodika, mis oli 19.sajandil tohutu populaarsuse saavutanud. Marx ja Engels koostasid ,,teadusliku sotsialismi" doktriini,mis kinnitas, et omandita,võrdse ühiskonna ideaal oli midagi, mis mitte ainult ei peaks teostuma , vaid majanduse loomuliku
Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal.
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võimalikud nendevahelised
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev
kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust mitte Aristotelese teoseid, võtsid tollase suhtumise teadusse kokku filosoof F.Bacon ja paljud ta kaasaegsed.Nad hakkasid teaduslike teadmiste allikaks pidama kogemust. Bacon paneb aluse arusaamale teadusest: teadus on midagi, mida tehakse läbi induktsiooni meetodi (üksikult üldisele). Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see
tuleb kõiki koos jälgida *esimese puhul häirib teda see, et inimest ei võeta kui loomalikku olendit, looduslikku päritolu *ei poodal ka seda, et ülistatakse ainult seda, mis on dokumenteeritud, tuleb märgata keskkonda ja muid nüansse *ei poolda mõtet, et kunstiteosel on SUHE ajastuga, puudub dialoog ajastuga *kunstil pole mingit priviligeeritud vormi, ei asu väljaspool inimühiskonda kuulub inimtegevuse vormide hulka *konflikt Marxi põhimõttega : Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist. (*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx alateadvusele toetub teadvud) *Williams oli vastu ka strukturalismile me ei saa reaalsust vahetult kogeda, siis kasutame keelt, ainult keelelise vahendusena. Tegeleme asjadega, millele me oleme andnud nime, ei saa rääida reaalsusest endast.pmt keeleline
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 1.9 Karl Marx . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.9.1 Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast 18 1.9.2 Marxi teooria teaduslikkus . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2 Ajalookirjutamise areng 23 2.1 siit peaks algama uus teema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 2.2 Mõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine
nõrgestama katoliku kiriku rolli: võeti ära kooliinspektsiooni õigus, likvideeris jesuiidi ordud Saksamaal, maiseadused 1873 kõk vaimulikud, kes tahavad Saksamaal töötada, peavad olema õppinud Saksa ülikoolides ja omama Saksa kodakondsust (põhjustas suurt draamat), suur hulk vaimulikke saadeti maalt välja, kellest said rahva seas peaaegu märtrid. 2)Võitlus sotsialistidega, ennekõike sotsiaaldemokraatidega. 1860ndatel oli sotsialistlikud liikumised, eriti marksism saanud uue hoo ja hingamise ning Bismarck selgelt üritas oma konservatiivse ja kodanliku suhtumisega seda vaigistada. 1878 sotsialismi seadus, millega keelustas igasugused sotsialistlikud parteid. Põhjuseks toodi Bismarcki poolt atendaadikatsed keisrile. See pigem kasvtatas rahva poolehoidu sotsialistide suhtes. Kui 1890ndatel sotsialistlikud parteid uuesti legaliseeriti, siis sest oli saanud suur massipartei. PARIISI KOMMUUN Nõukogude ajal üheks kõige võltsikumaks teemaks
Üldistuste tegemine Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia majandusteadus ... Sotsioloogia ajaloo perioodid · Eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg kuni 19. Saj) · Klassikaline sotsioloogia (19. Saj. keskelt - 20 saj. algus) · Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mujukamad sotsioloogiad · Karl Marx · Emile Durkheim · Max Weber Auguste Comte (1798 1857) · Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903)
5 Olulisim on tema puhul just ühiskonna arengu käsitlus, tõi välja kolm ühiskonna arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim arendas tugevalt evolutsiooniteooriat. Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad).
Frasige,1976 kasutab seda mõistet poliitilises traktaadis ja tõlgendab seda kui teaduslikku nähtust. Arvab, et ideologia vastandub religioonile. Leiab, et ideoloogia abil on võimalik ideid õiges suunas arendada ja panna üh nende abil mõtlema. Ideloogiale antakse üdini positiivne aura. See muutub liberalismiajastu ideoloogia keskseks käsitluseks, mille kohaselt liigume järjest paremate ideede suunas. Tema käsitlusele vastupidise seisukohal on Karl Marx . Kirjutab ''Saksa ideoloogia'', mis on jõuline liberalismivastane kirjutis. Tema ideoloogia sõnum on see, et ideoloogia on läbinisti negatiivne nähtus. Arvab, et eliit hoiab ülejäänud üh enda alluvuses. Itaalia marksist Antonia Gramski viib marksi neg ideoloogiapuhangu õuduslooks. Kirjutab hegemooniateooriast. Ideoloogia on midagi nii rõvedat , et see on õudusfilmi hetk , mis karjuvalt vajab , et kangelane astuks sisse ja vabastaks õnnetud hinged , kes selles ideoloogias siplevad.
Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud»
Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
vahel. Andsid jumalikku jõudu. Ilusad luuletused ei ole maised ega inimese loodud, vaid jumala poolt antud. Need on inspireeritud sellest jumalast, kes neid oma valduses hoiavad. Loominguline inspiratsioon on meelteväline. See idee on tänapäevanigi elujõuline. Kunstiku andekus ei ole mitte niivõrd tema intellektuaalse või emotsionaalse oskuse tulemus, vaid võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega
müügiagentidele, usutegelastele või poliitikutele, kelle eesmärkide hulka kuulub inimeste mõjutamine. Sotsioloog kui poliitik - Sotsioloogiat õppiv inimene võib tahta muuta oma ühiskonda paremaks, inimlikumaks jne. (=> sotsioloog kui vabadusvõitleja/viriseja) - tugev ühiskonna muutmise/parandamise katsete traditsioon. Comte: tuleviku ühiskond on rajatud teaduse alusel, valitsevad sotsioloogid. Marx: filosoofid on tahtnud maailma seletada, ülesandeks on aga selle muutmine. Asimov: ,,Igaviku lõpp": psühhomatemaatikud * Sotsiaalteadlased revolutsiooni tegemas, seksuaalsust vabastamas (Alfred Kinsey ja tema grupi raportid 1950. a-tel Ameerikas!, 8-punktine skaala), naist vabastamas jne; ka .3. maailma. (kapitalistlikku) moderniseerumist abistamas ja tagant tõukamas (nii kodumaised kui väliseksperdid), Lääne ja Nõukogude tüüpi moodsat ühiskonda üles ehitamas jne.
töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16. Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on Isa sotsiaalne positsioon ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele selline väide esindab? 19. Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel? a) Interaktsionism a) Põlvkondade vahelist
Usutunnistusvabadus. 7. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. 19 saj märksõnaks KODANIKUÜHISKOND. Civil society. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Muutunud tähenduses peegeldus kodanlik ühiskond riigivõimust sõltumatud kodanikkonda. Turumajandus, mida ei kontrolli riik, eraomand ja kapital. Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel
maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed marksism, liberalism (muutus sest sõjad ja m´pettumus) 4. Postmodernism eitus eelnevale, Derrida, Wittgenstein, Lyotard, suurte narratiivide eitamine Praegu ei ole me enam postmodernismis (murrangus) ja oleme nüüd jõudnud uude ajastusse, nüüd on vaja tugevat juhti kes väärtusi kehtestab et tekiks taas ühiskonnas rahu? Majanduslik innovatsiooni mis tuleb ühiskonnas järgmisena ning hakatakse seda pakkuma ja tarbima Miks üks ajastu muutus teiseks
.............................. 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad................................................................................31 3.1.1. Funktsionalistlik teooria
.................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism...........................................................................................................................39 Ludwig Wittgenstein...................................................................
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
sajandi alguses seoses Suure Prantsuse revolutsiooni ideede populaarsuse kasvuga Euroopas ja võitlusega vana reziimi ning seda kaitsva konservatiivse ideoloogia vastu. Liberalism kui ideoloogia ei oma ühtset õpetust.Ta ühendab sarnaseid põhimõtteid, mida võib kokku võtta märksõnades "mõistus", "progress","õiglus","võrdsus","vabadus". Tähtsamad teooria rajajad peale John Locke´i olid David Hume´i, J.J.Russeau, Denis Diderot, Saksa filosoof Immanuel Kant oma liberaalsete vaadetega. Ka klassikalise majandusteaduse looja Adam Smithi (1723-1790) peetakse liberalismiideoloogia rajajaks. 18.sajandi keskel Prantsusmaal levis füsiokraatide põhimõte LASKE VALMISTADA, LASKE KÄIBIDA. Liberalism väidab, et majanduselu areneb ja täidab oma ülesandeid kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse
seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud
Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte subkultuurist rääkides
terasvarbadest ja klaasist. Aga samuti insenerimõtte imet Eiffeli torni, mis kerkis Pariisi 1889. aastal, märgistamaks saja aasta möödumist Suurest Prantsuse Revolutsioonist. Raffael. Ateena kool. Fresko, 1510-1511. Vatikan, Stanza della Segnatura visualiseerib kaht vastandlikku traditsiooni lääne filosoofias: Fresko kompositsiooni keskel: Platon kui idealistlik filosoof ja Aristoteles kui realist (materialistlik filosoof) Modernistlik kunstimudel oli konstrueeritud progressi (utoopilise) maailmapildi põhiselt, kus „progress“ oli ühte kitsast joont pidi ülespoole suunatud liikumine ja tähendas maalijatele järk-järgulist lahtiütlemist literatuursusest ja üldse kujutavast maalist ning tsentraalperspektiivist. Läänes kujutati ette, et modernistlik kunst sammub mööda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
