Tööleht nr 4 Leida Laiuse filmi ,,Mäeküla piimamees" kokkuvõte. 1. Mari ja laste suhted Mari ja laste suhted filmis olid väga head. Vaatamata sellele, et Mari ei pidanud end nende emaks, tegeles ta nendega väga palju. Lapsed olid tema seltskonnas õnnelikud, kuna Mari oli natukene lapsik. Kui nad midagi koos tegid siis oli alati kuulda naeru ja kilkamist. Lapsed soovisid alati, et Mari neile jutte räägiks, nt linnast. Kui aga Mari hakkas linna mõisniku juurde minema, siis lapsed muutusid kurvaks ning hakkasid ka nutma, see näitab nende kiindumust oma kasuemasse. 2. Tõnu surm Tõnu surm sai alguse sellest, kui ta Maasikaga kõrtsis omi muresid jagasid. Nad võtsid napsu ning lõid tantsu, kuniks tuli aeg koduteele asuda. Kuna väljas oli külm, siis Tõnu juuksed ja habe olid härma läinud, ning tasapisi hakkas Tõnu ise ka külmuma. Enne surma nägi ta nägemust, et Mari palus tal magada, mitte tühja juttu ajada ( see oli justkui vihje, et ilma ...
Vargamäe laste elu Vargamäel oli lapsi palju, Mäel 8, Orul natuke vähem. Nende omavahelised suhted olid hoopis teistsugused kui nende vanemate vahel. Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu? Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli peremeestel mure, et pole uut peremeest võtta kui nad surevad. Õnneks jäi Mäele noor Andres, kui ta kroonust tagasi pidi tulema. Orul oli peremehe järeltulijatega v...
Ideekaart "Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Elumõte ja eluväärtused: Prillupi elumõte on kindlasti see, et ta soovib meeleheitlikult rikkaks saada ning selle saavutamisel ei kohku ta millegi ees tagasi.Seetõttu annab ta oma naise Mari Kremerile "kasutada", saades selle eest vastu piimatalu ning võimaluse kiiresti rikkaks saada. Mari elumõte on see, et ta saaks linna elama minna.Samuti on tema jaoks oluline täita oma kohustusi oma õe laste ja mehe eest hoolitsemisel. Kremeri jaoks on peamine elumõte oma maade ja vara hoidmine.Tema elus ei ole ühtegi inimest, kes talle tõeliselt korda läheks ning seda ta loodab Mari mõisa võtmisega saavutada. Armastus: Selles teoses ei ole tõelist armastust kellegi vahel.Ainuke tunne, mis Mari ja Prillupi vahel on, on kohusetunne, mis seisneb selles, et kumbki täidab temal lasuvaid kohustusi. Kremerile Mari meeldib, sest ta...
Tööleht nr 4 Krõõt: ,,Heinaaeg see oligi, mil Krõõt õieti mõistis, mis tähendab olla perenaine. Tõused ühes päikesega, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele..." ,,Ei tulnud kohapärija," ütles Andres. ,,Sinule oleks nagu rohkem abi tarvis kui minule." ,,Kes teda teab ehk ongi ka," vastas Krõõt sängist õlgedelt. Mari: ,,Andres peksis Marit südapäeval keset õue" ,,Ainult ühte tegi ta:varjas lapsi isa kurjuse eest, niipalju kui suutis, laskis ennem iseennast lüüa kui lapsi" Arutlus Krõõt oli esimene Vargamäe perenaine. Kui ta Vargamäele tuli, vajas see väga palju tööd. Krõõdal oli väga raske elu.Ta jooksis päevad läbi toa ja aida vahet, tegi väga palju tööd, aga Andres pidas seda normaalseks. Andres ei öelnud Krõõdale ühtegi kiidusõna, mida Krõõt vajas. Enne ko...
1. Andrese võitlus maaga. Vargamäe suurimad hädad on need, et on soine maa, mida on raske harida ja metsa on vähe 1. aastal kaevab Andres koos Pearuga kraavi. Tehakse palju tööd, kuigi tulemused jäid kesiseks (lk 72). 2. aastal tehti veelgi rohkem tööd, tulemused olid veelgi paremad: sõnnikut rohkem, vilja rohkem, kari suurem (lk 81). 3. aastal oli peale töö tegemise veel kohtuprotsessid Pearuga, sinna kulus palju aega 5. aastal 10. aastal tööd on rohkem, jõudu vähem, töötulemused on samad. 20. aastal, (lk 344). Andrese jaoks oli töörügamine harjumuseks ja paratamatuks tarviduseks, mitte enam unistuse teostamiseks. 2. Andrese Unistuse täitumine Andres ostab Mäe talu, sest tahab kohta luua oma järelpõlvede jaoks, loodab soise maa kraavide abiga normaalseks maaks muuta, tahtis oma tööga maale väärtuse anda. Andres unistab sellest, et ükskord on kogu Vargamägi...
Probleemid Andrese ning Pearu vahelised suhted. Kahe talu vahelised pinged, mis A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus I" lõpuks kohtuistungitega päädisid, põhjustasid asjatuid pingeid nii mõlemale perele kui ka ümberkaudsetele kõrvalisematele isikutele. Jussi ning Mari suhted. Pärast Krõõda surma pidi Mari hakkama Tegevuse koht ja aeg tegelema Mäe talu lastega. Juss, saatudes masendusse hirmust Marit kaotada, Vargamäe, 1870-1890 ...
A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Kirjuta maad mis kuulus Vargamäe Andrese talu juurde. Missugune oli see maa alguses ja kuidas Andres seda muutis? Maa oli alguses täielikult soine ja vesine, loomad jäid sinna pidevalt kinni. Põldude all oli samuti väga palju kive, mis lõhkusid Andrese tööriistu, nad korjasid neid väga palju kuid igal aastal ilmusid uued kivid nähtavale. Andres tahtis teha sinna põllu, millel kasvaks hästi vili ja soovis kraave kaevata, et vesi jõkke suunata. Ta plaanis ehitada korraliku talu, et ta naisel ja tulevastel lastel oleks seal hea elada. 2. Kirjelda ostetud taluhoonete seisukorda. Need hooned vajasid väga palju remonti. Endine peremees ei kandnud nende eest erilist hoolt. 3. Iseloomusta Andrest (välimus, päritolu, suhted abikaasaga, suhted Pearuga, suhted lastega, suhted tõe ja õigusega). Andres on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende...
Mari-Liis Männik Laste psühhosotsiaalne areng Mitmed sotsiaalteoreetikud (Beck, Lash, Giddens et al., 2001) on välja toonud selle, et kaasaegses ühiskonnas defineerivad noored ennast isiklike tarbeesemete ja tegevuste kaudu. Noored tarbivad enamjaolt isikliku heaolu nimel, väärtustatakse rahulolu ja naudingut, mida saadakse tarbimise käigus. Lisaks määrab ära tarbimine noorte arvates nende sotsiaalse kuuluvuse (Keller & Kalmus, 2007). Sotsiaalse kuuluvuse kohta tooksin välja ka veel selle, et mida vanemaks saadakse, seda paremini ja tugevamini hinnatakse ning võrreldakse enda minapilti teistega. Sotsiaalsed oskused paranevad vanemaks saades, näiteks osatakse töödelda seda infot, milline ma olen ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatu...
"Mäeküla piimamees" Tegelased: Tõnu- Mäeküla Piimamees Mari- Tema naine Kremer- mõisnik Lapsed. Tõnu naine suri ja ta tõi oma naise õe Mari enda juurde elama ning laste ja kodu eest hoolitsema. Kremerile hakkas Mari meeldima. Tõnu abiellus Mariga, aga Kremer ei jätnud Marit rahule. Kremer tegi Tõnule ettepaneku, et kui ta saab mariga vahest "koos olla" (Mariga magada), siis saab Tõnust Mäeküla piimamees. Mari oli sellele vastu. Tõnu proovis Marit ümber veenda, käis nõia juures ja kirikus palvetamas. See aga ei mõjunud. Seejärel ütles Tõnu Marile, et kui ta ei nõustu, siis tõstab Kremer nad talust välja. Lõpuks Mari nõustus. Kui Kremer kuulis, et Mari nõustus, siis vallandas ta vana piimamehe ja Tõnust sai uus Mäeküla piimamees. Alguses Mari visiidid Kremeri juurde Tõnut ei häirinud, kuid hiljem ei tahtnud ta enam Marit "jagada". Ka tema äri (piimamehena) ei läinud nii hästi, kui ta lootnud oli. Tihti pidi te oma kaupa odavamalt müüm...
KAS TULEVIKU JA HEA KOOSELU NIMEL VÕIB MINEVIKU UNUSTADA? G.W.F Hegel on öelnud: "Ajaloost õpime me seda, et inimene ei õpi ajaloost." Poliitikud, ajaloolased ning teised arvamusliidrid on aastaid vaielnud ajaloo tähtsuse üle, leidmata kompromissi. Leidub neid, kes usuvad ajaloo ebavajalikkusesse, väites, et liigne mineviku meenutamine põhjustab mõttetuid probleeme ning elama peaks tulevikku vaadates. On rohkelt ka neid, kes väärtustavad ajalugu väga ning kes kasutavad teadmisi minevikust tuleviku parandamiseks ja oleviku analüüsimiseks. See tõstatabki küsimuse, kas võib Eesti unustada Venemaa aastatepikkuse okupatsiooniaja ning kas Iirimaa ja Sotimaa võivad selja taha jätta Inglismaa sajanditepikkuse rõhumise? Vabadust ihkav talupoeglik väikerahvas,iirlased, olid kaotanud põlvkondade kaupa oma eliidi teistele rahvastele, nad olid kannatanud sajanditepikkust ,,orjapõlve". 1798.aastal alustasid nad ülestõusu eesmärgiga vabaneda Briti ü...
Ingrid Lembavere "Tõde ja õigus I" hindeline töö. 1.Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes mee...
Mäeküla piimamees 19. sajandi Eestis olid inimesed vaesed ning elu oli raske, tehti mõisnike juures tööd ning oma maad tavainimestel ei olnud. Talutööd tegevad inimesed pidid mõisnikele makse maksma. Selle aja eestlastel ei olnud perekonnanimesid. Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld. Mööblit oli toas vähe, ainult toolid/pingid, söögilaud, riidekirst ...
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
Mäe Andres abikaasa ja isana Andres abikaasana mees oli karm nii enda kui ka oma lähedaste suhtes, pidi ju Krõõt pidevalt tassima raskeid ämbreid üle kõrge lävepaku. Usun, et Andres sai Krõõda väärtusest aru alles siis, kui viimane oli juba ära surnud. Ta tundis enne naise surma, et oli olnud tänamatu, kui neile alguses tütreid sündis: "Tee tüdrukuks see poiss ja ka kõik teised poisid, keda sa mulle oled mõelnud anda, ainult lase mu Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada, kui ta kannab ilmale sinu väe ja võimuga tüdrukuks tehtud poissa, keda mina ise sigitanud. Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." Peale Krõõda surma läks elu edasi, Vargamäele asus perenaiseks Sauna- Mari. Andres suhtus Marisse alguses hästi, kuid nende suhted ei edenenud eriti, s...
TÕDE JA ÕIGUS I - Anton Hansen Tammsaare Tegevuse aeg: 19. sajandi lõpp Tegevuse koht: Vargamäe (Oru ja Mäe talud; kõrts) Peategelased: Mäe Andres- vaikse iseloomuga, töökas, sihikindel ja aus umbes 30-aastane tugev mees. Talle oli oluliseks tõde ja selle saavutamine, õigus ja õiglus. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht, nagu ta isegi ütles- teha kitsast niiskest teekesest lai tänav, kus saaks lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist ning et kunagi oleks kogu Vargamägi ehk nende suguvõsa oma. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Samuti mõistis ta, et tugev töötamine ei too alati õnne ja rõõmu. Oru Pearu- naabertalu peremees. Erinevalt An...
KONTROLLTÖÖ lugemiskontroll Tõde ja õigus (A) 1) Kummal oli raskem, kas krõõdal või maril? Miks? Krõõdal, kuna tema pidi päev läbi tööd tegema ja laste eest hoolitsema. 2) Kuidas Andres ja Pearu omavahelisi tülisid lahendasid? Ei tea. Minuarust tavaliselt peksuga. 3) Kuidas oli Peaaru talu koguaeg korras kui ta koguaeg kõrtsis istus? Temal oli palju parem maa kui andresel ja tal olid lapsed kes aitasid tööd teha. 4) Kuidas Krõõt suri? neljanda lapse sünnitamisel. 5) Millised olid Mari ja Jussi vahelised suhted? - 6) Kuidas Andres ja Indrek jõudu katsusid, et kumb on tugevam? Kivide tõstmisega, Andres tõstis rohkem kui Indrek. 7) Missususte kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe? Andres oli unistanud elamisest oma talus ,mille eest ta hästi hoolitseks ja kus palju tööd teeks. Kuigi Vargamäe ei olnud kõige soodsama kohapeal ja ei olnud just parim koht, mida tahta ,o...
Vargamäe lapsed, nende mängud ja tegemised. Vargamäel sündis esimene laps Krõõdale ja Andresele, kes oli tütar. LK 66 See tütar muudkui kasvas ja kasvas, ning peagi oli Krõõt jälle lapseootel. Krõõt oli üksinda enda esiklapsega kodus, kui uus tita tulema hakkas. Laps tuli väga kergesti ilmale. Sünnitusest veel nõrk Krõõt pidi ronima üle kõrge lävepaku, et lapsele sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126 Kui Mari seda teada sai, siis oli tal Krõõdast kahju...
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel ...
ANDRESE ABIELUD Abielu on juriidiline isikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Anton Hansen Tammsaare epopöas ,,Tõde ja õigus" on üheks põhiprobleemiks naiste ja meeste omavahelised suhted ning abielust tingitud mured ja rõõmud. Teose peategelane Mäe Andres on kajastatava perioodi jooksul abielus kahel korral esmalt Krõõdaga ja pärast tema surma Mariga, lisaks on tema hinges ka üks salaarmastus tema maa. Esimest korda oli Andres abielus Krõõdaga, nad olid noored teotahtelised ning valmis tooma Vargamäele uuendusi. Ajapikku leidis Andres aega vaid töö jaoks ning Krõõt pidi üha iseseisvamalt hakkama saama. Naispoolele olid määratud rasked ülesanded, mida Andres pidas iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult olid need ikkagi jõudunõudvad meestetööd. Tõsi, Krõõdale pandud ülesannete seas olid ka ,,tüüpilised" naistetööd, näiteks pesupesemine, sö...
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi...
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. Andres mõistis sel hetkel ,et algab suur töötegemine. Kuid unistused ilusast ...
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres par...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus`` on eestlaste jaoks kui piibel. See romaan käsitleb kõige põhjalikumalt seda, mida eestlane peab õigeks, mida valeks ning milliste raskustega võitleb elus. Üks tuntumaid mõtteid, mida on korduvalt tsiteeritud,kõlab: ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.`` Mitte ühegi tegelase kohta ei saa öelda, et ta tööd ei teinud, erandiks ehk ainult Pearu. Kui nii palju on tööd tehtud, siis kas on tulnud ka armastus? Üheks pindmiseks põhjuseks, miks Vargamäel oli raske elada, saab nimetada selle looduslikke tingimusi. Töö ei lõppenud kunagi. Küll oli vaja kraavi kaevata maa kuivendamiseks, et loomad sohu kinni ei jääks. Samas käis ka põldude pealt pidev kivide korjamine, kuigi see rohkem vilja juurde ei andnud. Hommikul vara tõusti ja õhtul hilja mindi magama, puhkamiseks aega ei olnud. See ei tulnud üldse kõne alla, et keegi ...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad ...
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall Raamat räägib Alan Marshalli lapsepõlvest. Alan oli tavaline poiss kes ei olnud samasugune kui teised kuna tal on jalad halvatud. Suhted ema ja Alani vahel olid head. Alan armastas oma ema. Ema hoidis teda väga. Ema muretses alati kui Alan midagi tema jaoks rasket ette võttis. Vahel ema isegi kartis liiga palju kuigi põhjust nii väga ei olnudki sest Alan suutis igast olukorrast välja tulla. Alan suutis elada põhimõttel et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem oli oma eesmärke täide viia seda rohkem ta soov sihile jõuda suurenes. Ta suutis isegi käija Turalla mäe kraatris ära kuigi tal olid pärat põlved verised ja sinikaid täis, aga ta ei nutnud kordagi. Isegi siis mitte kui ta Steve McIntryrega kepi võitlust pidas ning mitu tugevat hoopi sai. Alan oli väga vapper poiss kuna ta julges teistele...
Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sam...
Rõõm ja mure Vargamäel Muresid oli Vargamäel näiliselt kindlasti rohkem kui rõõme. Mured põllu pärast, mured karja pärast, mured kiusliku naabri pärast mure Vargamäe pärast. Vaatamata sellele ei puudunud Vargamäel ka õnn ja rõõm, kellel vähem, kellel rohkem. Millised olid rõõmud ja mured Vargamäel? Eelkõige olid mured seotud Vargamäe talude edendamisega. Andrese mure oli sellevõrra suurem et, ta Eespere talus alles esimest põlve oli. Ära teha oli palju korrastada laokile jäetud eluhooneid ja lautu, ehitada uued kambrid, muretseda leib lauale ning suurendada karja. Andrese mure Vargamäe pärast oli suur, ta tundis, kuidas omandatud maa tekitas talle kohustusi, mida tema ausa inimesena hoolega täitma peab ta oli sõlminud maaga justkui lepingu. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevasele põlvele." Erinevalt Andresele ei tundnud Pearu nii suurt muret oma talu pä...
Karuküla Keskkool 10 k KOOLITULISTAMISED Kati Karu Karuküla 2011 Mõiste selgitus Reeglina on koolitulistamine situatsioon, kui õppeasutuses leiab aset tahtlik tulirelvast tulistamine. Eranditena on esinenud pantvangisituatsioone ning teiste relvade kasutamist (noad, relvad ja isegi leegiheitjad). Koolitulistamise trend on pärit Ameerikast, kuid nagu me näeme iga päev, et maailm muutub läänelikumaks, on kahjuks läänelikuks mindud ka selles valdkonnas. Et demostreerida, kui massiliselt on tõusnud koolitulistamiste arv ning kui suur probleem see on, moodustasime järgneva graafiku: Hüpotees Koolitulistamisi on võimalik ennetada. Koolitulistamiste põhjused Tulistajad on enamasti noored mehed, kuid on igasuguse taustaga inimesi edukaid, põlatuid, sõpradega ning ka üksikuid. Kõige noorem tulistaja oli 6-aastane tüdruk. Ettevalmistusperioodi vältel töötasime läbi kõik läbi ajaloo toimunud...
Kaugõppegümnaasium 11. klass Koostaja: ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus. Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Mari-Liis Soobik SÖÖMISHÄIRED JA PSÜHHOSOTSIAALSED NÕUSTAMISE MEETMED Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD: Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.................................................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia...
Raha võim ja inimsuhted Tänapäeval väga levinud oleva kapitalistlikule ellusuhtumise tõttu on raha võim ühiskonnas väga suur. Hinnatakse materiaalsust ning vara omamist. Näib isegi, et inimesed tõesti tõsimeeli usuvad, et raha teeb õnnelikuks. Tgelikult viib raha hoopis hukatusse, mis paneb unustama enda ümber toimuva. Sellest tingituna tuleneb ka arutelu: Milline on raha võim inimsuhetele? August Kitzbergi raamatus "Kauka jumal" on peategelane Mogri Märt ehe näide sellest, kuidas raha võib inimese mõistuse ja suhted lähikondlastega ära rikkuda. Hoolides ainult rahast, ei näinud Vana-Märt enda kõrval abipalujaid ning suutis oma põikpäisusega rikkuda nii enda, kui ka oma laste ja naise elud. Seega võib öelda, et kui inimene keskendub, millelegi liiga pingsalt, olgu selleks siis hobi või raha eesmärgiks seadmine, siis unustab inimene kaaskondlased ning pärast peab kahetsusega märkama, et millegi muutmiseks on...
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli su...
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-4...
Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel. Pär Isberg alustas tantsimist juba 8-aastaselt kui ta astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja...
Andrese võidud ja kaotused Vargamäel Suhted vanade ja noorte, naabrite ja võõraste vahel on läbi aegade olnud aluseks nii filosoofilistele arutlustele kui ka proosateostele, mis püüavad kirjeldada elu nii, nagu see tegelikult on. Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Romaani I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja- romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida lahendus...
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Ra...
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vai...
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mi...
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.......................
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et per...
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja t...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos ...
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid fil...
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
