Ma suudan hüpata üle lompide (9)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Nimetu

Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall raamatu kokkuvõte "Ma suudan hüpata üle lompide" on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne'i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks.

10. klass

3

rtf

Document

Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall “Ma suudan hüpata üle lompide” on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne’i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks.

Kirjandus - 7. klass

2

txt

A. Marshall \"Ma suudan hüpata üle lompide\" SISUKOKKUVÕTE

Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan ratastooliga, kuid kuna tema perekond oli suhteliselt

Kirjandus

3

doc

Ma suudan hüpata üle lompide

heitis ta selle m õtte k õrvale. "Kargud ei tähen d a midagi...!" Algul oli raam a t igav, kuid mida rohke m s üvened, seda huvitavam a k s ja õpetliku m a k s mu u t u b selle sisu. Soovitaksin seda k õikidel lugeda, sest autor on k õik need sünd m u s e d ise läbi elan u d ning õpetan u d , et kindlu s t u n n e viib sihile ja pole vaja h äbened a, kes oled. Kasutatud kirjandus: · "Ma suudan hüpata üle lompide" Alan Marshall, Tallinn: Eesti Raamat 1990, 258 lk

Kirjandus

33

odt

Peruu uudised

Stockholmi kaudu Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli õpetanud mõne lihtsama sõna ­ «tere» ja «tänan». «Veel laeval uurisin, kuidas üks või teine väljend eesti keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll nagu hiina keel,» muheleb Sarmiento. Ta tuli Eestisse katoliku kiriku institutsiooni Opus Dei kaudu. 80 aastat tagasi asutatud Opus Dei ühendab üle maailma enam kui 85 000 inimest. «Ma olin Peruus selle liige. Ülikoolis õppides oli mul kogu aeg soov sõita kuhugi kaugele ja aidata kirikut, kus vaja. Sain kutse tulla Eestisse. Meid oli kuus tüdrukut ­ Peruust, Tsiilist, Paraguayst, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Üks läks tagasi, teised on leidnud endale töö, kõigil läheb hästi,» jutustab Sarmiento. Tema sõnul on Opus Dei liikmete missioon teha hästi oma ametialast tööd ja saada seeläbi heaks kristlaseks.

Geograafia

10

doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Krõõt kutsus sead heleda häälega koju (ikka: ,,kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa") ning saatis ka lehmad koju. Naabrimees oli naise ,,heledast jaalest" nii vaimustuses, et jäi veel tükiks ajaks lõhutud aia juurde seisma. Kui Pearu ja andres juhtunust kõrsis vestlesid, tekkis nende vahel äge vaidlus. XI Võeti uus tüdruk Mari. Mari noris pidevalt pere sulast Jussi, kes nüüd kiuste paremini tööle hakkas.Ükskord uhkeldas Juss jõest üle ujumisega. Tagasi ujudes tekkis tal, aga kramp ning peremees pidi ta uppumissurmast päästma. Peale seda ei julgenud Mari teda tükk aega norida. Kraav hakkas valmis saama ning otsustati, et tamm lõhutakse mõlema naabri ja sulase juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli

Kirjandus

35

doc

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad rahuldamist, kui need maha surutakse, siis ilmnevad häired. Seksuaalsuses on midagi enamat kui ainult genitaalidega seonduv. Sugutung läbib oma arengus teatud vaheastmed

Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

24

doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima.

Kirjandus

Kommentaarid (9)