Vargamäe laste elu (5)

Vargamäe laste elu
Vargamäel oli lapsi palju, Mäel 8, Orul natuke vähem. Nende omavahelised suhted olid hoopis teistsugused kui nende vanemate vahel. Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu?
Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele , ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu.
Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli peremeestel mure, et pole uut peremeest võtta kui nad surevad. Õnneks jäi Mäele noor Andres, kui ta kroonust tagasi pidi tulema . Orul oli peremehe järeltulijatega veel otsustamist, kuigi taheti Joosepit.
Vargamäe laste arusaam sellest kohast oli hoopis teine kui nende isadel. Peremehed tahtsid koguaeg üksteist üle trumbata ja ajasid õigust taga. Sellest lapsed eriti aru ei saanud. Laste arusaama muutis nii halvaks isade koguaegne vingumine, et maa on halb ning kõik see ebaõnn, suremised ja halvad suhted, oli põhiline laste ära hirmutaja.
Mäel oli laste üheks suureks kurvastuseks nende pärisema Krõõda surm, kuigi muidugi uus perenaine Maril oli nende jaoks rohkem aega ja hoolitses nende eest nagu oma lastegagi. Hiljem vanemas eas lapsed tihti arutasid, kas Krõõt oleks parem ema kui on Mari. Ikkagi võtsid nad Mari kui oma ema ja austasid ning armastasid teda samuti, sest Mari oli ikkagi nende kaitse isa eest, kui lapsed pahandust tegid.
Laste mängud samuti omale ajale iseloomulikud. Tihti olid need mängud inimeste silmis natuke karmid ja julmad ning neid võis seostada sõjaaja mõjutustega, näiteks Andres kiskus elus konnal naha maha. Muidugi oli sõbralikumaid mänge ka, kus katsuti rammu, maadeldi, hüpati paljalt lumme ja nii edasi. Aga kui võrrelda neid mänge tänapäevaga, siis ega sellised tegevused enam moes küll pole. Nüüd vaadatakse rohkem mänguasjade poole kui minnakse loodusesse konnadega mängima.
Tänapäeval on see pereelu hoopis teistsugune , pole laste ja vanemate vahelist kartmist ja kaitsmist, kuigi seda tuleb ka harva ette. Praegu tahetakse aina uusi asju ning istutakse arvutis, vanematel pole enam lihtsalt aega jälgida, mida lapsed teevad. Vanasti tehti, mida süda ihkas , käidi kasvõi metsas. Kui nii vaadata on tänapäeva lapsed ära hellitatud hea toidu, arvutimängude ja muude mugavustega.
Minu meelest oli Vargamäe laste elu vägagi hea ja ilus. Nende elu oli vaba, just see ongi see, mida lastel ja noortel rohkem vaja oleks. Samas nende elu oli ka vaene ja raske, sest igapäevane töötegemine, halvad riided ja üksluine toit muutsid elu raskeks, kuid inimene harjub kõigega ja nemad olidki sellega harjunud .