Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mära poegimise ja vastsündinud varsa probleemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
varssastsündinu, märaastsündinud, rebend, poegimise, neerud, mekoonium, peetus, kusi, tupe, poegimine, nabanöör, platsenta, tõusma, kabja, emakas, turse, organsüsteemide, termoregulatsioon, liikumiselundkond, seedeelundkond, fistul, immuunsus, toitumus, märg, kopsuderi, hingata, liigeste, pingesalud, ajuturse, krambid, trauma, kuseteedMeesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,
· naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majanduspoliitilises tegevuses · meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes · meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus, hirm) · naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne. Kuse-suguelundkond Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
ternespiima suure gamma-globuliinisisaldusega. ·fibriogeen molekulmass 400000, sisaldus plasmas keskmiselt 3-7 g/l. Vere hüübimisel väljastatava fibriini lahustunud eellane. 10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja neerud HCO3- stabiilse sisalduse. b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem ·atsidoos vere pH kiire muutumine happelisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne atsidoos põhjus kopsualveoolide hüpoventilatsioonis ja CO2 kuhjumises verre ( N: pikliku aju hingamiskeskuse vigastus, mürgistus, kopsupõletik, kopsuvigastused). Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise
hüperaktiviseerumisvõimeliseks (inaktiivsed siiski), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida akrosomaalreaktsioon Ejakulatsiooni käigus munandimanusest vabanevad spermid segunevad seemnevedelikuga (toodetud seemnepõieksete, eesnäärme, bulbo-uretraalnäärmete poolt) ja muutuvad aktiivseteks * Eesnääre sekreteerib kergelt aluselist (aitab neutraliseerida tupe happelist keskkonda) vedelikku (30% ejakulaadist) * Seemnepõikesed produtseerivad suhkrurikast (fruktoos) vedelikku (65-70% ejakulaadist) mis on spermidele energiaallikaks, aidates spermide liikumisele kaasa (lisaks neutraliseerib tupe happelist keskkonda) Munandimanuses muutuvad spermid liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva
· insuliin (beeta-rakkudest) glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse · glükagoon (alga-rakkudest) glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas · somatostatiin (delta-rakud) insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Suhkruhaigus e diabeet põhjuseks insuliini vähesus. Veres hüperglükeemia (glükoosi liig), kuid rakud ei saa glükoosi kätte ja kasutavad energia tootmiseks valke ja rasvu enda sees. Neerud ei suuda kogu glükoosi tagasi imendada, see läheb uriiniga välja ning viib kaasa palju vett, tekib dehüdratatsioon (kudede veepuudus). Tekivad diabeedi välised tundemärgid: polüuuria (uriini hulga suurenemine), polüdipsia (sage vee joomine) ja polüfaagia (liigsöömine). Seda haigust on 2 tüüpi: 1. juveniilne e noorte diabeet avaldub tavaliselt juba varajases lapseeas, on reeglina kaasasündinud ja raskem vorm haige töövõimelisena või sageli ka eluspüsimise
hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained sapipõis, kõhunääre) Kusesüsteem Neerud, kusejuha, kusepõis, Reguleerida vere keemilist kusiti koostist, viia välja jääkained, reguleerida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, säilitada organismi happe- leelistaskaal
· Siseorganites esineb hulgaliselt hemorraagiaid ja nekroosikoldeid · KHH puhul on iseloomulik maksa nekroos sagarate portaaltsoonis, mis põhjustab maksa värvumist heledaks · Maksas tekib võrkjas joonis · Üksikjuhtudel on maksa nekroos nii tugev, et põhjustab ulatuslikku maksa värvuse muutust (hele) · Hemorraagiaid esineb kopsudes, trahheas, tüümuses, neerudes ja põrnas · Põrn on paksenenud, mustjas ja ümardunud servaga · Neerud on mustjad Diagnoosimine: maks, neerud, põrn, kopsud, aju, hepariniseeritud veri, vereseerum, ELISA Ikosaeedriline KASSIDE KALITSIVIROOS Üheahelaline RNA Paljuneb raku Põhjustaja: Caliciviridae Vesivirus tsütoplasmas'
Munarakud on haploidsed emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist (läbipaistvast vöötmest ehk pellutsiidtsoonist)
Põhjus Ca/Mg suhte muutused vereplasmas. Iatrogenne haigus- loomaarsti või seemendaja vahendusel levivad nakkused. Näiteks on saastunud kirurgilised instrumendid, nõelad, söödad, joogivesi. Osmootse rõhu tekitajad rakusisese ja rakuvälise ruumi vahel- Osmootne rõhk on ekstra- ja intratsellulaarses ruumis ühesugune, olenemata sellest, et kehavedelikes on ioonide sisaldus erinev. Peamised osmolaarsuse reguleerijad, veesisalduse ja vedeliku mahu säilitajad on neerud. Vee ja/või elektrolüütide hulga muutused korrigeeritakse neerudestoimuva filtratsiooni, tagasiimendumise või aktiivse sekretsiooni abil. Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees-
Psüühilised: unisus, võib tekkida teadvusekaotus. Inhalantide lühiajaline toime Inhalantide lühiajalisel tarbimisel tekivad eufooria, kõikvõimsustunne ja valutunde vähenemine. Väheneb söögiisu, tekkida võivad hallutsinatsioonid. Inhalantide pikaajaline toime Inhalantide pikaajalisel kasutamisel võivad suu ja nina ümbruses tekkida haavandid. Tekib krooniline köha, halveneb mälu, arenevad keskendumisraskused. Kaduda võib närvide aistmisvõime, kahjustuvad aju, maks ja neerud. GHB EHK GAMMAHÜDROKSÜBUTÜRAAT (slängis: geebekas, gamma, korgijook) GHB on aine, mida väikestes kogustes leidub iga inimese organismis. Eesti mustale uimastiturule on see jõudnud alles viimastel aastatel. Tegemist on iseloomuliku soolase maitsega plastpudelitesse või ampullidesse pakendatud pulbri või siirupitaolise vedelikuga. Tihti kasutatakse GHB-d koos teiste uimastitega nende toime tugevdamiseks. Nii suurendab
Sapi koostise olulisemad komponendid on sapisoolad, need on rasvade imendumiseks vältimatud. Veel sisaldab sapp pigmente (sellest rooja värv), kolesterooli (mis mõnikord sadeneb ja moodustabsapikive), vett, vähemal määral ensüüme, ja palju teisi aineid. Sappi tekib umbes 0,5-1 liitrit päevas. Maks Mürgised ained (jääkained) teeb maks kusiaineks, mis viiakse verega neerudesse. Neerud filtreerivad verest välja uriini. Organismi mürgistuse korral (alkohol, süsihappegaas, tubakasuits) võib tekkida maksa laienemine. Ülirohke valgurikas toit koormab maksa (palju piima ja lihatooteid) ja mürgitab organismi. NB! Erinevalt teistest elunditest voolab maksak nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Nii saabuvad siia peensoolest toitained ja jämesoolest kahjulikud keemilised ühendid. Kõhunääre:
BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda.Lümfotsüüti ei lähe sisse, vaid kinnitub selle pinnale, et edasi kanduda. Reaktivisatsiooni: stress, transport, PI-3 superinfektsioon, Dictycaulus viviparus, poegimine, ravi kortikosteroididega. Seroloogiliselt sarnane teiste herpesviirustega. Levik horisontaalne: aerogeenselt, otsese kontaktiga, veneeriliselt, kaudse kontaktiga (sööt, joogivesi, lüpsiseadmed, viirusega kontamineerunud sperma). Sümptomid BHV-1-1 (respiratoorne vorm): anoreksia, palavik (42º C), ninapeegli hüpereemia, riniit, konjunktiviit, salivatsioon, enteriit, piimatoodangu langus, sigimishäired, abort.
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavate emadega ning nende peredega (pe
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
) Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. Sõltlane kasutab lõpuks võõrutusnähtude leevendamiseks, mitte heaolutunde jaoks. 4. Tolerantsuse (taluvuse) suurenemine- olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam subjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Taluvuse väljakujunemise tempo oleneb kasutatavast uimastist. Torkekohad on moondunud ja aine ei jõua edasi/ närvirakud ei tööta enam nii hästi/ neerud ja maks töötavad suurema koormusega ja viivad mürgi kiiremini organismist välja. 5. Risttolerants- väljakujunenud tolerantsus (ühe uimasti suhtes) ja hakkab kasutama teist (heroiinilt amfetamiini peale) tolerantsus teise aine suhtes areneb väklja kiiremini, kui oleks alustatud puhtalt lehelt. 6. Eufooria- kõrgenenud meeleolu ilma objektiivse (inimese elus sündmus, mis kõrgendab meeleolu) põhjuseta. Enesekriitika oluline kahanemine. 7
lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine – taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus – teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus – teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma – haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7
- proöstrum e innaeelne faas - östrum e innafaas - metöstrum e innajärgne faas - diöstrum e soike faas 24. Füsioloogilised muutused emise östraaltsükli jooksul. PROÖSTRUM FSH mõjul kasvavad folliikulid 10 LH mõjul valmivad tertsiaarfolliikulid Folliikulites toodetakse pidvalt suurnevates kogustes östrogeeni Östrogeenid suurendavad emaka ja tupe verevarustust Emaka limaskest muutub paksemaks, suureneb emakalihaste kontraktsioonivõime, emakakael hakkab aeglaselt avanema. Östrogeenide mõjul ilmnevad innasümptomid ÖSTRUM LH luteiniseeriva hormooni mõjul toimub ovulatsioon e tertsiaalfolliikulite lõhkemine. üksikud ovulatsioonid jägnevad üksteisele, see kestab 4 tundi ja rohkem (nooremistel ja stressis emistel) munarakud liiguvad munajuhadesse tertsiaalfolliikulite asemele tekivad kollakehad (LH mõjul)
Kui aga põiekeste abil mõni osakene rakust välja viiakse, nimetatakse seda eksotsütoosiks. Fagotsütoos – tahkete osakeste sisestamine rakku Raku jagunemine Rakkude paljunemine võib toimuda kolmes vormis: mitoos, amitoos ja meioos. Mitoos tähendab kromosoomide pooldumist ja kahe ühesuguse raku tekkimist. Amitoosi nimetatakse ka raku otseseks jagunemiseks. See esineb peamiselt spetsiaalsetes ainevahetusorganites (nt maks, neerud, vegetatiivsed närvirakud ja südamelihase rakud). Enamasti toimub rakutuuma lihtne jagunemine. Kui seejärel raku paljunemine ära jääb, tekib mitmetuumaline rakk. 22 Meioosi nimetatakse ka küpsusjagunemiseks või taandjagunemiseks. Erinevalt mitoosist või amitoosist ei toimu siin raku jagunemist otseses mõttes, vaid algul ühinevad hoopis kaks rakku (emase munarakk ja isase seemnerakk). Selleks taandavad mõlemad rakud enne oma
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid
muudab oma happelisust oksüdatsioonil ja desoksügenatsioonil. pH füsioloogilistes piirides on oksühemoglobiin happelisem, kui desoksügeneeritud hemoglobiin. O2 vahetus tugevdab hemoglobiini puhverdamisvõimet. 2.5.4.1. Puhversüsteemide komponendid. Puhversüsteemid – vere pH stabiilsust tagavad keemiliselt vere puhversüsteemid ja füsioloogiliselt täiendavad neid hingamine ja neerutalitlus. Puhvrid ei elimineeri liigset hapet ega alust, seda teevad kopsud ja neerud. Puhversüsteem koosneb aluselisest ja happelisest komponendist. Vere pH – oluline ensümaatiliste reaktsioonide normaalseks kulgemiseks. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist. 2.5.4.2. Happe-leelise tasakaalu hälbed: atsidoos ja alkaloos. atsidoos – vere pH kiire muutumine happelisuse suunas alkaloos – vere pH nihkumine aluselisuse suunas. 2.5.4.3. Happe-leelisseisundi hälvete respiratoorsed ja metaboolsed
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
laekumiste prognoosidega Päevaraamat (tegevusplaan või -kava või äriplaan) Päevaraamatusse kantakse kõik olulisemad antud päeval aset leidnud sündmused (piima müük ja kasutus vasikatele, poegimised, traumad-õnnetused, ost-müük, karjatamise algus ja lõpp, uue söötmisplaani rakendamine ja ratsioon, ootamatused sündmused haigestumised ja ravi jne) Eelmiste tegevuste alusel oodatavad sündmused (oodatav poegimine, lehmade kinnijätmine, tiinuse diagnoosimine, paaritused-seemendused, innad, vasika hooldamisega seonduv jne) Lüpsilehma individuaalkaart Nr, nimi, kaal, innad, seemendused, poegimised, piimatoodang laktatsioonide kaupa, haigestumised ja ravi, profülaktilised vaktsineerimised, spetsiifilised laigud ja tunnused identifitseerimiseks Paarituste ja seemenduste register Kuupäevade kaupa ind ja otsus seemendamise või paaritamise ning selle läbiviimise kohta
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? K
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsus
annaabi.ee 
