Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mälu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpistiil, kinesteetiline, meelte, auditiivne, tahtmatu, tahtlik, harjutamine, jalgrattasõit, ujumine, organisatsioon, meelespidamine, meeldetuletamine, reprodutseerimine, meenutamise, känkimine, numbrid, lühendid, lühimälu, numbreid, selgub, numbritelmeastmeline, sensoorne, tajub, kuulmise, lühikeseks, seostatakse, õpistiilid, mahus, kuulmineKlassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud
Õpistiilid Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Mälu on kolmeastmeline 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. o Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet
(info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). - tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseennast, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. - tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemelt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tehetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine.
sissepoole (inimesesse endasse). - Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne - Põhimõtteliselt esineb kaht liiki meditatsioone: 1. Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund. 2. Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule näiteks hingamisele või huulte asendile. Oluline on säilitada sealjuures keha liikumatus ja vabastada teadvus mõtetest. - Idatraditsioonis on meditatsioon elufilosoofia osa. Inimene areneb läbi meditatsiooni ja jõuab üha kõrgemate teadvuse seisunditeni (iga saavutatud seisundit peetakse ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks). Hüpnoos - ..
Õppimise tõhusust suurendab omapärane lisakasu efekt: kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab varem õpitut. Uued teadmised loovad varem omandatutega liitudes peenemaid kognitiivseid struktuure, arendades ja rikastades samas ka õppija isikut. Igapäevase stiihilise õppimise korral jääb kogemuste ja teamiste, oskuste ja vilumuste omandamine enamasti selgelt teadvustamata. Sihipärasel õppimisel toimuvad info hankimine ja süstematiseerimine ning uute käitumisviiside harjutamine ja omandamine eesmärgistatud tegevusena. Õppimise mehhanismid: 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Harjumine võimaldab eirata tähtsusetuid stiimuleid, nii saab tähelepanu pöörata olulisematele asjadele. Harjumisele vastupidine õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka
Ivan Pavlov suri tolleaegses Leningradis 1936. aastal, kui ta oli 86 aastane. (7) 5 Joonis 1. Ivan Pavlov 1.2.2 Operantne tingimine Operantne tingimine on õppimine, kus käitumise esinemise tõenäosus suureneb, kui sellele järgneb tasu ja väheneb, kui järgneb karistus. Organism opereerib keskkonnaga, et saada soovitud tulemust. Operantne käitumine on tahtlik ja eesmärgile suunatud. (9) Operantse tingimise põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga omakorda võimaldab suutlikkus õppida oma teevuse või käitumise tagajärgedest. Seda tingimise liiki uuris loomkatsetega Edward L. Thorndike (1874 1949). Ta pani näljase looma kasti, toidu väljaspoole kasti, selle lähedale. Kastis oli kang, millele vajutades ta pääses kastist välja
Et toiduni jõuda pidi kastist välja pääsema, selleks tuli aga vajutada vastavale kangile. Esmalt sattus katsealune kogemata kangi vastu ning pääses kastist välja. Mõne aja möödudes hakkas loom meelega nõnda toimima, et kastist välja saada. Loomake omandas uue oskuse ning kasutas seda kindlal eesmärgil, kinnituseks oli toit. Õppimine toimus katse ja eksituse teel. E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on 4 vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid
Ärrituse maksimaalset intensiivsust, mille korral tekib veel samalaadne aisting nimetatakse tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on pöördvõrdelises seoses: mida madalam lävi seda kõrgem tundlikkus. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab nimetatakse eristusläveks. Kvaliteet Kvaliteet on täpsus aistimisel. Kvaliteet näitab, kui täpselt oleme võimelised erinevate meelte kaudu aistinguid vastu võtma. Aeg Aistingud tekkivad suhteliselt kiiresti. Näiteks võtab puuteaistingu teke aega umbes 130 millisekundit. Ruum Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta ruumis. Aistingute ükdised seaduspärasused: Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes
eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1. Sensoorne mälu- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks a. Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. b. Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju
6 2.3 Püsimälu Säilib materjal kaua, ilma kadumata. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul( suure hulga materjali sealt otsimine võtab aega [3]. Püsimälu puhul sõltub liigitus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisidest[3]. 1) Protseduuriline mälu- seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigitustega ( jalgrattasõit, kirjutamine, trükkimine). Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu[3] 2) Semantiline mälu- Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes, pigem info tuleb maailma kohta mis inimene on omandanud otseselt või kaudselt. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust [3; 2].
3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3. Assotsiatsiatiivsed väljad- moodustavad sjukoorest ule veerandi. Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega- mälu, mõtlemine, tajumine ja kõne. 11. Kliiniline psühholoogia 1. Anoreksia- See on psühholoogiline haigus, mis tähendab, et patsient hakkab end näljutama, jõudes mingil hetkel kehakaalus kriitilise piirini, nähes end siiski paksuna ei suuda ta süüa
taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb
Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga . Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse teisipäeval kell 15.30 oli isikul koosolek; kolmapäeval kell 16.00 isik käis sõbral külas. Mälu astmed · Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. · Primaarne ehk lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks .Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik 5 seda pikendada.Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: o retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejäämise tingimuseks on kordamine.
säilib mälus ja teiselt poolt informatsioon, mida kasutatakse mälust ammutamise ajendina. Materjali organiseeritus on eduka omandamise üks peamisi tegureid. Materjal, mida asutakse õppima või meelde jätma, võib algselt eksisteerida mingil korrastatud kujul. Näiteks kui sõnad moodustavad mõtteka lause, on neid lihtsam meelde jätta kui juhuslikku sõnade kogumit. Sellisel juhul on tegemist subjektiivse organisatsiooniga. Nii objektiivne kui ka subjektiivne organisatsioon hõlbustavad omandamist. Kas mälu saab arendada? Pole mingit kahtlust, et teatud mälu paranemise saavutab iga inimene. Korduv nimekirjade meeldejätmine on üheks näiteks. Peamine on motivatsioon ja kõva töö. Juhul kui te olete otsustanud oma mälu edendada, siis on kasulik meeles pidada kahte olulist tõika. Esimene on seotud töötluse spetsiifilisusega, teine ülesande spetsiifilisusega. (vt ka pnkt 2.3 & 2.4)
I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1
Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud
Millised on peamised (funktsionaalsed) erinevused ja mida see ütleb nende loomade infotöötlusprotsesside kohta? Kas nende piltide põhjal saab väita, et 'loom on loll'? Tunnetusprotsessid I Aisting Taju Tähelepanu Tunnetusprotsessid e. kognitiivsed protsessid: psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Aisting: annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib ärritaja otsesel mõjul meeleelundile. Jaotatud meelte järgi nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks. Aisting tekib analüsaatori vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab väliskeskkonnast (aga ka organismist) vastu ärritusi ning milles toimub nende ärrituste analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb retseptoritest e. tundenärvilõpmetest, mis võtavad vastu ärritusi ja muundavad selle närviimpulsiks; närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse
Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate (peaaju) poole, mitte sensoorsete meetodite tekitatud (nt fantoomjäse, maod kõhus) Kuidas taju aitab organismil olla evolutsioonilises mõttes edukas? Aitab teha järgmiseid tegevusi:
kinnitamine, ebasooviva summutamine. Inimene sünnib puhta lehena, läbi tasu ja karistuse kinnistatakse tema käitumine. Ameerika ühiskonnas suur mõju – zetoonid,kleepsud, diplomid, virgutused mis panevad tegutsema. Mõjutus: Pavlovi õpetus – tingimuse teooria. Esindajad: Skinner – inimene õpib kordama akte, mis tõid positiivse tagajärje ja vältima negatiivset. Radikaalne bihevionism. Programmeeritud käitumine. Thorndike – kolm õppimise seadust: harjutamine (mida rohkem korrata, seda kindlamini kinnistub), efekti seadus (seos stiimuli ja reaktsiooni vahel tekib siis, kui järgneb tasu, edu) ja valmisoleku seadus (hakatakse tegutsema vaid siis kui selleks on vajadus). Efekti seadus oli esimene samm motivatsiooni uurimise suunas. Kriitika: käsitleti vaid käitumise baasil, jäeti kõrvale psüühika talitusprintsiibid, jäeti välja isiksuse kui sisemine püsiv väärtus, mis tingib käitumise. Pidev kontroll väljastpoolt
sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C. Rogers) – rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Psühholoogi roll on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal
Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info mi son valesti tajutud Hallutsinatsioon – tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate nt peaaju poolt, mitte sensoorsete meetodite tekitatud Fantoomjäse on hallutsinatsioon, sest genereeritakse kuskil ajupiirkonnas. Siiski võimalik mõelda nii, et kui jäset on natuke alles, siis erutusi toovad närvikiud toovad sinna juurde efekti. Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused Illusioonid Tajunähtuste klass
metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes. TEEMA 2 Arengulugu Animism esemete ja olendite hingestamine (selline maailmanägemine siis). Idealistlik psühholoogia Platon väidab,et hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad teineteist. Frenoloogia põhines ekslikul oletusel, nagu oleks võimetel ja isiksuse omadustel peaajus kindlapiiriline asukoht. Psühhofüüsika objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes.
alkohol ebasoodsal niigi madal ajukoore toonus langeb veelgi, põhjustades enesekontrolli alanemist. Nende ajukoore tüüpiline erutustase on keskmisest madalam. Kõrgema närvitalituse tüüpilised omadused on kaasasündinud, vähemuutuvad ning on aluseks temperamendi väljakujunemisele. Samas on nad piiratud ulatuses kujundatavad ja asendatavad- eelduseks pikaajaline, järjekindel ja õigetes lähtealustest tulev harjutamine. Inimesel kujunevad palu kiiremini kui loomal välja ajutised närviseosed. Närviseosed on püsivamad ja säilivad ilma kinnistamiseta aastaid. Kõne- märgisüsteemi kasutamine rääkimisel, kirjutamisel, samuti mõtlemisel. Keel- inimesele omane märgisüsteem., suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Kaks funktsiooni: kommunikatiivne; in vahelise teabevahetuse ja suhtlemise funkts.
muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida
See väljendub enesevaatluses ja analüüsis, kujutluses, hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes ehk minapildis. Ensetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas vaid see kujuneb esimese paari aasta jooksul. 12.Tähelepanu liigid ja omadused. Tähelepanu liigid on a) Tahteline – Suunatakse objektile v tegevusele tahte abil ning see kujuneb õpetuste ja kasvatuse käigus. b) Tahtmatu – kandub objektile iseenesest, ilma tahtepingutuseta. c) Tahtelisjärgne d) Suundade järgne: fokuseeritud ja jagatud Tähelepanu omadused on a) Välimus b) Maht – objektide hulk mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Sekundi murdosa vältel võib hõlmata vaid 5-9 objekti. Me ei saa kõike korraga märgata. c) Püsivus – Täiskasvanu suudab hoida tähelepanu antud objektil või
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähis
teel, mis avas ukse. Esimestel kordadel pääses kass puurist välja juhuslikult kui kratsis puuriseinu, kuid pärast mõnekordset puuri tagasipanekut hakkas kass koheselt väljapääsunupule vajutama. Seega oli kass õppinud uue oskuse ning oli võimeline seda parandama vastavalt saavutatud tulemusele. 6 7 Tänapäeval on levinumad Thorndikese õppimisseadustest kaks: • harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost; • efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/edward_l_thorndike.html (siin aadressil näeb ka video) Humanism • Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle.
· Pikk kõhn asteeniline on skistüümne · Atleetlik muskulaarne on kergelt skisotüümne · Ümar pükniline on maniakaal-depressiivne NT Tsüklotüümikud skisotüümikud Poeedid realistid, humoristid pateerikud, romantikud, formalistid Esperimentaatorid vaatlejad, kirjeldajad, empiristid täppisloogikud, süstemaatikud, metafüüsikud Allport Isiksus on indiviidisisene dünaamilise organisatsioon nendest psühhofüüsilistest süsteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga /sõnaraamatuanalüüs!!/ Isiksuseomaduste kominatsioone on palju, tuleb rääkida nende omaduste suhtelise väljendumise määrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jõud), eneseväljendus (ekstra-/introvertsus, esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatioon, insait ja
annaabi.ee 
