Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mälu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lühimälu, tulving, seoseid, nägemismälu, kanada, esijalgu, loogilised, mehhaanilist, rauk, allik, psühholoogia, käsitletud, lihtsas, koguda, lõhnamälu, lihasmälu, jagab, uuem, töömälu, üldreegel, kestvuse, teadlaste, eksperimente, teadnud, seostada, meetodeid, faktilisi, mäletamine, protseduuriline, söömine, jalgrattaga, autojuhtimineESSEE Üks suurimaid müsteeriumeid Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving (Tulving, 2002) on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mötlemine on kaks ülejäänut... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Tulving sõnastab küll mälu tähenduse päris huvitavalt ja asjakohaselt, aga tavapärane mälu
teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid uurinud nägemis- ja kuulmismeele vaheldusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur: Ühes uurimuses näidati inimestel 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit
Eelnevalt toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. ****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut). Et seda suurendada, pakitakse info kokku suuremateks mõtestatud ühikuteks känkideks
Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused..............
Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu liigid. Kuna ta oli pärit Eestust, siis Tallinn sai korraks maailma mälu-uurimise pealinnaks. ,,Maagiline number seitse pluss miinus kaks" (,,The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two" autor George. A. Miller avastas, et mälu maht on piiratud. Ta tõendis, et lühimälu maht koosneb 7±2 objektist. Psühholoogias haru, mis uurib mälu mängib väga oluline roll. Siiamaani antav valdkond lõppuni ei ole avatatud. Uue tehnoloogia areng annab uued võimalusi uurijale. 3 1 Mälu protsessid Nagu teisi mahukaid psühholoogia mõisted ei saa ka mälu lihtsalt deffineerida. Üsna üldiselt kõneledes viitab mälu elusa organusmi võimele omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjutamisi,
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete
treenida. Neile kes on otsustanud minna kooli või siis kursustele on mälu treenimine väga oluline. Selleks, et edasi õppida tuleb omandada info salvestamise oskus. Järgnev referaat loobki lugejale pildi , mis see mälu siis õigupoolest on ja kuidas on seda võimalik treenida. 2 ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut". ( Tulving 2002 : 33 ) Mis on mälu Üsna pealiskaudselt kõneledes on mälu elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi , harjumusi, informatsiooni ja teadmisi. Kuigi mälu eri avaldustel on teatuid sarnasusi, erinevad nad suuresti selles, millist infot säilitatakse, viisis, kuidas seda infot säilitatakse, tegurites, mis määravad info säilimise või unustamise. Sellest lähtudes saab
Mudeliks ei seata grupis kunagi kõige paremat ega halvemat. Mudel peaks olema lihtsalt atraktiivne. See peaks ka olema järk-järgult täiustuv, et oleks tunne, et seda on võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist tahaks ka saada seda või selliseks). (9) Mudelite jäljendamine tundub lihtne ja iseeneslik, ometi on see seotud mitme psüühilise protsessiga. Nendest lähtudes eristab Kanada psühholoog Albert Bandura (1925) sotsiaalses õppimises nelja etappi: 1) Märkamine. Antud mudeli oluliste külgede tähelepanu, kergemini märgatakse neid mudeleid, millest ollakse ise huvitatud. 2) Meeldejätmine. Ka meeldejätmine on sarnaselt märkamisele kergem nende käitumisviiside puhul, mis inimest köidavad. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult 7 õppida
süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ...... Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest: a)amneesiahaigete uurimine, mis näidanud, et võib olla kadunud üks mälutüüp, - sagedamini klassikalise amneesia puhul pikaajaline episoodiline mälu perioodist enne mälukaotust (retrograadne amneesia) ja sagedasti häiritud ka uue semantilise informatsiooni õppimise võime, kuid protseduuriline mälu toimib hästi (K.C. näide Tulving,2002, lk 38-39) (oskab väga hästi autokumme vahetada, ning samataolisi oskusi suudab ka pärast raske amneesia ilmnemist omandada, samas ei mäleta ühtki juhtumit, kus ta seda tegi).Enamasti täidavad amneesiapatsiendid lühiajalist mälu hõlmavaid ülesandeid hästi, neil on suhteliselt hea üldintelligentsustestide tulemus. b) aju regionaalse verevarustuse uuringud ("ajukaardid"):- manustatakse lhikese poolestusajaga radioakt.ained (sissehingatav ksenoon; veenisiseselt
sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased arvavad, et keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi. · Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik "ühest kõrvast sisse, teisest välja". Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult
oskab seda väga ilmekalt kirjeldada, seda aga miks ta nii tundis, oskab ta juba vähem ja ebatäpsemalt seletada. Emotsionaalset mälu esineb vähestel inimestel. Kujundimälu – rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, proportsiooni, harmoonia jmt salvestamisevõimes ja reprodutseerimises. (teadlased, poliitikud, kunstnikud). Sõnalis-loogiline mälu – sisuks keele vahendusel antud mõtted. Selle mäluliigi inimesed on loogilised ja argumenteerimisosavad. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Kestvuse alusel jaotamine – Sensoorne mälu ehk ülilühiajaline mälu – Automaatne salvestamine, ülikiire kättesaadavus ja unustamine(kustutamine). Lühimälu ehk lühiajaline ehk primaarne mälu – mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganistest, sensoorsest ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine. Salvestamine läbi sõnastamise, kättesaadavus kiire
Salvestamine automaatne. Kättesaadavus: nii kiire kui võimalik. Unustamine: Kustumine Lühimälu ehk lühiajaline mälu ehk primaarne mälu mälu alasüsteem, mille ülesandeks on tundeorganitest, sensoorsest mälust ja püsimälust saabuva info operatiivne töötlemine, ajutine säilitamine teadvuses käepärasena, aktualiseerituna, et kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas)suunata püsimällu. Nö taktikaline mälu: tajutud materjal püsib lühikest aega (kuni 30 sek); lühimälu maht on piiratud (kuni 10 meeldejäetavat ühikut). Kui kaua ja kui palju sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Salvestamine: läbi sõnastamise, kodeerimise. Kättesaadavus: väga kiire Unustamine: Uus info asendab vana Püsimälu ehk pikaajaline mälu ehk sekundaarne mälu strateegilise tähendusega materjali talletamiseks (isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused). Iseloomustab pikk ajaline kestus ja väga suur maht (väidetavalt piiramatu)
Nii omandatakse harilikult läbiloetud tekst. c) Emotsionaalne mälu e. tundmuste mälu säilitab inimese poolt läbielatud tundmusi. Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel
tagajärje vahel. Suhtlemine ehk kommunikatsioon. 3.6. Inimene ja tema suhtumine oma pärinemisse loomariigist Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur, kuid kõigi nelja tunnuse inimesele ainuomasust on võimalik vaidlustada. 3.7. Kokkuvõte Evolutsiooniteooria sõnastamisest alates on teadlased uurinud inimeste ja loomade arengulisi seoseid. Väiteid, mis põhjapanevalt kinnitaks, et inimese kultuuriline ja sotsiaalne loomus muudab tema loomse alge olematuks, pole kunagi veenvad. Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud
tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). Enim uuritud välimuse osa. MÄLU Mlu on psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ammutamises). Milliste meelte kaudu jõuab info mällu? • Kuulmismälu • Nägemismälu • Lõhnamälu • Maitsmismälu • Liigutusmälu Jaotus mälu kestvuse alusel • Sensoorne mälu – Ikooniline – Kajaline • Lühimälu- Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 24 25
nt esemete värv ja heledus näivad püsivatena kõige erinevamates vaatlustingimustes, va eredas või peaaegu puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt vaadates püsiv ja äratuntav. Kohanemine tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga. Kiiresti muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava (pupilli) suurus. Nt hämaras pupillid laienevad. Mälu Kirjelda lühimälu ja pikaajalist mälu. Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu on piiratud. Seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäävat ühikut. See kui kaua meil midagi lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht on isegi piiramatu
tajuelamus ilma reaalse stiimulita. 14. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel: Motoorne Emotsionaalne Kujundiline Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel: Sensoorne mälu- ikooniline, kajaline Lühimälu- kestus, maht Pikaajaline- kestus, maht Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jõuab info mällu: Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Maitsmismälu Liigutusmälu 15. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Endel Tulving- Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Vajalik ka keele kasutamiseks.
tingimusel et esimene objekt tunti ära edukalt. Mille poolest erinevad teoreetilised lähenemised, mis käsitlevad tähelepanuvaliku rakendumise faasi? - Varajane valik – stiimuleid töödeldakse sensoorses puhvris paralleelselt siis aga lubatakse vaid ükshaaval läbi selektiivse filtri. - Paindlik valik – stiimuleid töödeldakse paralleelselt kuni resurssi jätkub, seejärel eelistatakse konteksti põhjal - Hiline valik – paralleelne töötlus toimub kuni lühimälu ja teadvuseni, teadvustatuse määrab stiimuli tähtsus - Kaasaegse mudeli järgi sõltub selektsiooni faas tajukoormusest – kõrgem koormus muudab selektsiooni varasemaks Millist rolli omab tajukoormus tähelepanuvaliku juures? Kõrgem koormus muudab selektsiooni varasemaks ja vastupidi Mille poolest erineb tähelepanu, mis baseerub kas huvil või pingutusel? TP maht on suurem kui ülesanne on keerulisem või kui inimene on motiveeritud pingutama.
erinevatele asjaoludele, detailidele tähelepanu ja need kindlad asjad muutuvad selgemaks. -) Võib oletada, et teatud taju omadused on kaasa sündinud, kuid samas on väga suur osa siiski ka õppimisel ja arenemisel esimesel paaril eluaastal on taju areneg eriti kiire, hiljem juba taju areng aeglustub või lausa lõppeb (taju areng vajab ka tajuja enda aktiivsust). Mälu * Endel Tulving Eesti päritolu maailmakuulus mälu uurija. * Mälu on psüühiline liitprotsess mis koosneb vastuvõtmisest, säilitamisest ja uuesti ära tundmisest. * On erinevat liiki mälusid, mida liigitatakse: info säilimise aja või info olemuse järgi. -) Aja järgi liigitatakse: *) Tsensoorne mälu neid on mitu (igal meelel oma mälu). Selle mälu info säilimise aeg on väga lühike, mis on vahemikus 0-2 sekundit, aga ta on ülimalt täpne, kuid kogu info on analüüsimata ehk toorel kujul
individuaalseid objekte; – määratleb omadusi või dimensioone (vanus, aeg jms); – määratleb suhted erinevate objektide, nähtuste, indiviidide vahel (nt pikem kui). • Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Assotsiatsioon Objekt – mõiste seos ; Mõiste – tunnuse seos; Mõistetevahelised seosed Propositsioon on seos objekti ja omaduse vahel Skeem täpsustab elementidevahelisi ruumilisi, ajalisi ja põhjuslikke seoseid. Skeem esitab eelkõige teadmisi. Skeemil on oluline roll sündmuste meeldejätmisel ja mõistmisel. Keel on inimesele omane märgisüsteem. • Keel on suhtlemisvahend, mille vahendusel antakse edasi kultuuri. • Keel on viitav ja selle mõistmine järeldustel põhinev. • Lähtudes evolutsioonilisest psühholoogiast on ka keel arenenud kohastumuslike probleemide lahendamiseks Suhtlemine põhineb koostööl ja algne suhtlemine põhineb oskustel, mis esialgu toetasid teisi
Kerge ja raske unefaasid - REM uni - Sügav e. rahulik uni Ööpäeva rütmid??? Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas: Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine 3) meenutamine e. reprodutseerimine Mälu liigid: 1) kuulmismälu 2) nägemismälu 3) lõhnamälu 4) liigutusmälu Mälu struktuur: 1) lühimälu e. töömälu (lühike kestus, piiratud maht) 2) pikaajaline mälu ( kestab väga kaua ja praktiliselt piiramatu maht) Pikaajalise mälu liigid: 1) Semantiline mälu sisaldab fakte ja teadmisi maailma kohta, mõisted, reeglid; tagab keele mõistmise, sõnade seosed, nende tähenduse
Millised need võiksid olla? Akumulatsiooni mudel: kaasaegne psühholoogia eelneva arengu tulemus. Järjepidev areng. Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
- Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste potentsiaalide sünkroonsust - MRI - TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon – võimaldab põhjuslikke seoseid üsna hästi mõõta - Mõned on paremad ajas ja mõned on paremad ruumis Kognitiivse süsteemi mudeli parameetrid: - Meelde ei saa jääda rohkem kui… (see mis on nägemisväljast kaugemal nt) - Järeldusi saab teha ja kuid see ei pruugi olla eriti spetsiifiline ega täiuslik töötlus - Aeglaselt liikuvaid ühikuid avastatakse aeglasemalt ja kiiremaid kiiremini - Klassikalised kognitiivsed eksperimendid
Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm. Põhineb proovide ja vigade meetodil, kuid võib põhineda ka mingi tegevuse kordamisel n dresseerimisel. Ühe ja sama instinktipagasiga isendite kogemuslik käitumine võib olla väga erinev. Intellektuaalne käitumine esineb kõrgelt arenenud imetajate (deliinid, inimahvid, koerad, inimesest rääkimata) juures. Neile on omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine. Intellektuaalset käitumist iseloomustab oskus näha seoseid esemete vormide ja ruumiliste asendite vahel. Loomade käitumine sõltub nende psüühiliselt arengu astmest. Lihtsamate organismide käitumine on stereotüüpne. Mida kõrgemal astmel olend, seda rohkem arenenud on tema õppimisvõime. Peamiseks loomade õppimismooduseks on proovide ja vigade meetod. Inimese psüühika Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika. Inimese psüühika esimeseks oluliseks tunnuseks on võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid
Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. S.t., et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika. Psühhofüüsika on eksperimentaalpsühholoogia valdkond, mis uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast Gustav Theodor Fechnerit (1801-1887). Fechneri läbimurre tuli, kui ta avastas, et taju võib olla täpse muutuse objektiks, eeldades, et tajuelamuste magnituudimuutus kahe järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik
alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism-John Watson,B.Skinner. Väidavad,et uurida saab seda mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Inimese käitumine on stiimuli(ärritaja) ja reaktsiooni(vastuse) seos. 3. Humanistlik psühholoogia- Carl Rogers, Abraham Maslow. Rõhutatakse inimese vabatahet- inimene on loomult positiivne ja loov ,taotleb arengut ja tahab ennast realiseerida. 4. Kognitiivne ehk tunnetuslik psühholoogia- Endel Tulving, Jean Piaget. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine see on teadmiste omandamine õppimise teel, teadmiste korrastamine,info säilitamine mälus ja info kasutamine. 5. Psühhobioloogia- Roger Sperry, Eric Kandel. Inimkäitumis seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust 7. Milline on psühhoanalüütiline inimesekäsitlus? 8. Mida tähendab biheiviorism?
Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Viimase puhul on seos pöördvõrdeline. Nt: inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad. Üldiselt on raske korrelatiivsete uuringute alusel öelda midagi põhjuslike seoste kohta. 3. eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). Eksperiment e katse selgitab põhjuslikke seoseid. Saab kontrollida teatud tegureid ja teisi tegureid muuta. Kuna tavaliselt on tegu laborikatsetega, siis saab igasuguseid kõrvalmõjusid mõõta. Tavaliselt konstrueeritakse eksperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult. Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid. Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus. 6
mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi mentaalset struktuuri (neli etappi). Tulving – mälu-uurija, eristas episoodilise mälu semantilisest (1972). Episoodiline mälu – ajaliselt märgitud sündmused ja nendeajalis- ruumiline suhe; semantiline mälu – vajalik keelte kasutamiseks, oragniseeritud teadmiste kogum, mida inimene omab enda sõnade, nende tähenduse ja tähtsuse kohta, valemite ja algoritmide kohta. BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Põhiidee: inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja
Võimed on isikuoma, millest oleneb tegevuse edukus, need avalduvad ainult tegevuse kaudu. Võimed on potentsiaal (mitte oskused, vilumus, teadmised). Teadmised tulevad kogemuste kaudu ning see pole sama. Üksikvõimed = intelligentsus. Stern võttis kasutusele IQ. Üldvõimekus on asjadest arusaamine, võime lahendada probleeme. Koolis õppimine avardab võimet asjadest aru saada. Tüübid: 1) liikuvusintelligentsus- mõõdab võimet analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid 2) ladestunud intelligentsus- areneb elu jooksul koos teadmiste ja omandamisega. Kõigi erinevate testide vahel on seos, mida nim G-faktoriks- kui in teeb ühe testi hästi, sis arvatavasti ka teised. See seos erivaldkondade vahel- üldvõimekus. Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid.
arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. Absoluutsed piirid iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalset) väärsust, mida organism on suuteline tajuma. - Suhtelised piirid - objektide kõige väiksemad erinevused, mida tajusüsteem on võimelineavastama. Psühhofüüsikalised sõltuvused kirjeldavad stiimulite füüsikaliste suuruste ja subjektiivsete tajumuljete seoseid. Erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. Stiimul püsib veel mõnda mega nn sensooses mälus (tajumine ei lakka siis, kui stiimul on lõpetanud). Мы понимаем, что в близи и в дали объект остается все такого же размера, не зависимо от того, что зрение воспринимает вблизи объект огромным, а в дали с
kohanemise liigi luks vajalike põhitingimuste stabiilsuse korral. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm.formeerub tavaliselt proovide ja vigade meetodil , kuid võib ka tahtlikult, nt dresseerimise teel. Intellektuaalse käitumise jooni täheldatakse kõrgemalt arenenud imetajate,nt inimahvide, koerte, delfiinide, inimeste juures. Neile on omane kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimuste muutumistele.iseloomulik on oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Mida kõrgemal evolutsioonilise arengu astmel on olend , seda rohkem on arenenud tema õppimisvõime, s.o võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele. Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimese teadvuse tunnused: 1. võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd"
annaabi.ee 
