füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 21%. Ettevõtte tulumaksu määr on 21/79. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksudeklaratsioon TSD tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Füüsilise isikud maksavad tulumaksu kogu tulult (brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt, puhkusetasudelt jms väljamaksetelt, mida loetakse palgaks). Selleks, et maksumaksja töötasult või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetakse maksuvaba tulu arvesse, tuleb maksumaksjal väljamakse tegijale esitada kirjalik avaldus. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. 1.2 Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning sellele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda Maksu- ja Tolliametile. 1.3 Käibemaks
või oma lähedase poolt toimepandud õigusrikkumist, millega kaasneks kriminaalmenetlus. Maksu väärarvutuse ja tasumata jätmise puhul on tegemist väärteoga. Kuriteoga on tegemist aga siis, kui isik esitab valeandmeid, kasutab teise isiku identiteeti ebaseaduslikult, samuti igasugused vara vastased süüteod, kelmused jne. Olenemata sellest, kas maksumaksja suhtes on algatatud väärteo- või kriminaalasi, on maksumaksjal ka revisjoni või üksikjuhtumi kontrolli ajal õigus keelduda tõendite ja teabe esitamisest seoses enese mitte süüstamise põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse § 22 lg 3. Maksuhalduril on kohustus isikut teavitada sellest, kui maksumenetluse kaasaaitamiskohustus enam ei kehti ning isikul on õigus tõnedite esitamisest ning selgituste andmisest keelduda seoses kriminaalmenetluse asjaolude ilmnemisega. Kui aga kohtupraktikat uurida, siis selgub, et maksumaksja poolt
Kohalikud maksud on: müügimaks;paadimaks;reklaamimaks;teede ja tänavate sulgemise maks;mootorsõidukimaks; loomapidamismaks;lõbustusmaks;parkimistasu. Maksumaksja õigused ja kohustused: Õige/Vale??? 1) Maksumaksja kaasaaitamiskohustus on piiramatu ulatusega? Väär: Maksumaksja ei pea tunnistusi andma ja kaasa aitama oma lähikondsete vastu. 2) Maksumaksja võib igal menetluse etapil küsida infot tema kohta kogutud info kohta? Õige: Reeglina 3) Maksumaksjal on õigus esitada oma arvamus alati vähemalt enne menetluse lõppu? Õige, reeglina küll 4) Maksusaladuse alla läheb ka info maksuvõla kohta? Väär: Info maksuvõlgade kohta on kõigile avalik teave. Maksude kategooriad: - otsesed ja kaudsed - riiklikud ja kohalikud - subjektiivsed ja objektiivsed - sihtotstarbelised - deklareeritavad
ettevotluse sailitamiseks voi arendamiseks ning kulu seos on selgelt ettevotlusega pohjendatud, samuti kui see tuleneb tootervishoiu ja tooohutuse seaduse § 13 loikest 1. Kuigi nimetatud paragrahv ning ettevõtlusega seotud kulu moiste on esmajarjekorras suunatud fuusilistele isikutele, lahtutakse eelkirjeldatust siiski ka juriidiliste isikute maksustamisel. 4. Maksukorralduse seaduse1[3] § 33 lõike 1 kohaselt on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 5. Revisjon on üks olulisim maksude tasumise ja kinnipidamise õiguse kontrolli liike. Revisjoni tulemusel tuleb saavutada põhjalik ülevaade kontrollitava maksukohustusega seotud asjaoludest. Sageli on revisjoni käigus kogutud andmed
Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. 12. Kas maksumaksjal on otsene vastutus? Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. 13. Nimeta kaudsed maksud? Miks nimetatakse kaudseks? Aktsiisid, käibemaks. Nimetatakse kaudseteks, sest nad mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. 14
ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks aktsiisid raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Rahandus ja ettevõtlus. 1. Selgitada nõudluse, pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust? Nõudnime on selline kaupade ja teenuste hulk (kogus), mida tarbijad soovivad antud ajahetkel osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures.
eelnevalt oli määratud maksusumma). Maksukohustuse lõppemine: 1. maksmine, tasumine tasumise erivormiks on tasumine maksumärkide ostmisel (tubakaaktsiis, alkoholaktsiis, hasartmängumaks). Tollimaksu tasumise erandiks impordimaksud võib tasuda tollimaaklerile; võib tasuda sularahas; 2. tagastusnõude täitmine tagastusnõuet võib pantida ja arestida, kuid seda ei ole lubatud loovutada; 3. tasaarvestus maksumaksjal on õigus valida, kas nõuda enammakstud summa tagasi või lasta see tasaarveldada maksuvõlgade või teiste maksuseadusest tulenevate võlgadega; tasaarveldada saab ühe maksuhalduri hallatavaid maksusid; tasaarveldamine toimub summaarselt; tasaarveldada ei saa muude avalik- õiguslike kohustustega; 4. aegumine maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3 aastat; maksusumma tahtliku mittetasumise või mitte kinnipidamise aegumistähtaeg on 6 aastat; kui ei
edu saavutada. Selle suunas tehakse ka esimesi samme, mõned elektroonikafirmad Taiwanis(nt. Gigabyte) panevad järjest rohkem rõhku toodete ,,rohelisusele". Paljudel juhtudel on olemas turvalisemad alternatiivid seadmetes kasutatavateks materjalideks. Samuti peaksid tootjad võtma vastutuse seadmete kogu elutsükli ajaks kasutatud seadmed võidaks tehaste poolt tagasi võtta on ju nendel parimad võimalused nende taaskasutamiseks või ümber töötlemiseks. Vastupidisel juhul lasub maksumaksjal kohustus maksta e-jäätmete käitluse eest. Lõppude lõpuks peaks ka iga inimene ise mõtlema, kas tõesti on järgmist elektroonikajubinat NII VÄGA VAJA või saaks sellest loobuda. Samuti on olemas juhend rohelise elektroonika suhtes (Guide to Greener Electronics). Kasutaja peaks ka uurima võimalusi tootest vabanemiseks selle kasutamise järel tootjale tagastades. 3 KASUTATUD MATERJALID Greenpeace www
tegevuse mahu ja prioriteedid tulevaseks perioodiks, nad peavad määratlema kulutuste kogumahtu tuleviku üritusteks ja seejärel on nende ülesanne kehtestada võimalikult soodsad maksud ühiskonnale. 3. MAKSUDE KOGUMISE TEHNOLOOGIAD Antud tehnoloogiaid on Eestis kaks, mille alusel maksumaksja on kas: · Füüsiline isik või · Juriidiline isik Füüsilise isiku puhul rakendatakse tsentraliseeritud maksukogumise tehnoloogiat, milles maksumaksjal on passiivne roll ja maksuhalduril aktiivne roll kõik asjad tsentraliseeritakse ühte kohta. Maksukohuslane ainult esitab tuludeklaratsiooni ja ise nad makse välja ei arvesta vaid haldur arvutab välja maksu summa ja tagastatava enammakstud summa või vajadusel nõudma juurde kui on vähem makstud. Füüsilised isikud ei pea enam midagi tegema, kõike teeb maksuhaldur. Meie vaid vaatame kas see on õige ja kinnitame selle. Küsimus on selles,
väljaarendamisele. Võimalikud uuendused tervisepoliitikas tulevikus Kindlasti on vaja viia tulevikus ellu rida uuendusi, et kõik paremini toimiks ja rahva tervis oleks parem. Selleks tuleb aga kõigil ühiselt koostööd teha. Tänapäeval on läinud raviteenused väga kalliks, aga ikkagi miskipärast on nii, et oleks vaja kohe saada abi, aga sind pannakse järjekorda ja ootad mingi kuu, mõnel puhul ka aasta. Maksumaksjal on aga raviteenuste osas kõrged ootused. Sotsiaalmaksu eest oodatakse kompetentsust, osavõtlikkust ja kiiret kvaliteetset abi. Kuna praegusel ajal on terviseteenuste kättesaadavus Eestis ebaühtlaselt jaotunud, siis peaks seda kindlasti muutma. Hetkel on seis selline, et need kes on suurema sissetulekuga need saavad tervishoiuteenuseid paremini kätte, kui väiksema sissetulekuga isikud. Paljuski sõltub tervisepoliitika heast töö tagamisest erinevate inimeste koostööna ja
täiendav maks, kui ettevõtte tegevusalal on tavapäraseks palgaks 15 000 või 20 000 krooni kuus, ent dividendisaajale pole tema töö eest sentigi makstud või saab ta selle eest miinimumpalka.[16] Ka sel korral pidas EML vajalikuks selgitada, et põhimõtteliselt on ümberkvalifitseerimine teatud juhtudel siiski võimalik, kuid samas võiks eeldada, et selle aluseks on eelnevalt maksuhalduri poolt antud juhendid, mille alusel oleks ka maksumaksjal endal võimalik potentsiaalne maksukohustus välja arvutada. Seda võib võrrelda siirdehindade maksustamisega.[17] Kohe leidus ka neid, kes näitasid näpuga konkreetse ameti kandjatele, kes suure tõenäosusega võiksid väärida maksuhalduri kõrgendatud tähelepanu. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis näiteks viitas, et praktiliselt 50% perearste ei maksa makse rohkem kui ainult kasumilt. Samas on nad väga sõnakad olnud oma õiguste kehtestamisel.[18] Poliitik õpetab
Vähem kui 5963 0.00 5963 kuni 11 896 5.50 11896 kuni 26 420 14.00 26420 kuni 70 830 30.00 70 830 ja üle 40.00 Deflasieux, 2011 Põhimõtteliselt makstakse tulumaksu kolm korda aastas (veebruaris, mais ja septembris). Maksumaksjal on võimalus valida ka igakuine tulumaksu maksmine. Erandiks on isik, kellel on esmakordselt tekkinud maksukohustus Prantsusmaal. Niinimetatud esmakordne maksumaksja on kohustatud esitama oma maksudeklaratsiooni ja maksma kõik maksud hiljemalt 15. septembriks. Prantsusmaal on kehtestatud maksuprotsendi ülempiir 49,58%, vältimaks erinevate maksude kumuleerumisel tekkivat liiga suurt maksukoormust (Deflassieux, 2011). Varandusemaks
See põhjustab diskrimineerimist, kus makstakse mitte töö kvaliteedi eest, vaid kasutatakse ära kui töölisel on väike staaz. Sellest tulenevalt andekad noored ei pruugi tahta enam töötada alal, kus nende põhioskused on.(5) Kolmandaks oli Friedman vastu liigsele toetuste süsteemile. Esiteks paneb see paljusid ekspluateerima toetussüsteeme, tehes inimesed laisaks, ning, toetuse saajad ei ole enam motiveeritud kvaliteetset tööd tegema. Teiseks, maksumaksjal oleks oma rahade üle parem kontroll, sest kui maksumaksja annab raha valitsusele ning too lubab seda kasutada toetusteks, siis tahes tahtmata tekib kodaniku poolt umbusaldus ning praeguse lokkava korruptsiooniga, ei võigi teada mis sellest saab.(5) Korruptsioon on Ameerika Ühendriikiides Friedmani arvates liiga suur. Põhjus on väga lihtne. Paljud asjad on ülereguleeritud. Korruptsioon on esiteks juba see, kui seatakse
Menetlus lõpeb, kui kava on nõuetekohaselt täidetud. Intressi arvestamise aegumine lõpeb intressinõude aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas on tehtud lõpliku lahendi jõustumise.7 4. INTRESSI MITTEARVESTAMINE Intressi arvestamine peatub, kui: krediidiasutuse moratooriumi ajaks; maksukohustuslane kuulutab välja pankroti. Pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras; maksumaksjal on täitmata jäänud maksukohustus, mille täitmine toimib vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud ja kehtivale kompromissile; 7 http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusest-loobumine/saneerimine-ja- uemberkujundamine/ettevotte-saneerimise-laebiviimine intressinõue ületab maksuvõlga; on algatatud saneerimiskava või ümberkujundamiskava menetlemine ning see intressi arvestamine algab saneerimiskava või ümberkujundamiskava
maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. Õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue) Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse Menetlusosalisel on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti.
4) aegumisega (§ 33 lõige 1, § 132); 5) maksuvõla kustutamisega (§ 114); 6) muudel seadusega sätestatud juhtudel. 39. Maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. 40. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekuta anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada,
6. Maksumenetluses võib revident kasutada ka kolmandaid isikuid ja endiseid töötajaid. 7. Kõik maksuhalduri otsused ja aktid saadetakse maksukohuslasele registreerimise aadressile või antakse üle maksuhalduri ametnike poolt. 8. Maksuhalduri vastutus realiseerub eelkõige maksumaksja tasutavates intressides. Intresse makstakse siis, kui maksumaksja poolt esitatud tagastusnõude täitmisega ebaseaduslikult kaua viivitatakse. Tagastusnõue tekib maksumaksjal nt. Kohustava haldusakti tühistamise kaudu, kui maksumaksja on jõudnud seda täitma asuda. 13.Aegumistähtajad maksuasjades Aegumine hakkab kulgema esitamisele kuulunud deklaratsiooni esitamise tähtpäevast. Maksusumma määramiseks on üldjuhul 3 aastane tähtaeg. Deklaratsioonis valeandmete tahtlik esitamine aegub 6 aasta jooksul; Maamaksu määramise aegumise tähtaeg on 1 aasta; Intressinõude esitamise õigus aegub 1 aastaga, juhul kui põhivõlg on makstud. Kui põhivõlg on
vara ja saab sel viisil maksuraha kätte. Samuti saab teha keelumärkeid registritesse või arestida pangaarveid. Maksukohustuse rahalisel täitmisel ja tasaarvestamisel lähtutakse MKS paragrahvi 105 lg 6 sätestatud järjekorrast 2) Tagastusnõude täitmine (§106-107) – tagastusnõuet saab pantida ja arestida, kuid seda ei ole võimalik loovutada. Tagastusnõue rahuldatakse 30 päeva jooksul selle esitamisest. 3) Tasaarvestus (§105) – maksumaksjal on õigus valida, kas nõuda enammakstud summa tagasi või see tasaarveldada muude maksuseadusest tulenevate kohustustega. Peale Maksu- ja Tolliameti ühinemist on tegu ühe halduriga ning antud piires saab tasaarveldusi teha (näiteks tõlgitasu, trahv või muu võlg). Tasaarveldamise objektideks on kõik maksuseadusest tulenevad kohustused. Näide: kui on tulumaksu makstud rohkem ja samas on isik saanud trahvi siis seda ei saa tasaarveldada, kuna trahv ei
Maksukohustuse lõppemise alused 1) Maksukohustuse tasumine- - Tasumise erivormiks on maksumärkide ostmine. (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, hasartmängumaks) - Tollimaksu tasumise erand on tasumine tollimaaklerile sularahas, tema tasub hiljem riigieelarvesse. - Maksuvõla sundkorras sissenõudmine 2) Tagastusnõude täitmine- Tagastusnõuet võib pantida ja arestida. Nõude loovutamine ei ole lubatud. 3) Tasaarvestus- Maksumaksjal on õigus valida, kas enammakse tagasi nõuda või tasaarvestada muude maksuseadusest tulenevate võlgadega. Tasaarvestada saab ainult sama maksuhalduri hallatavaid maksusid. 4) Aegumine- - Maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3a. - Kui on tegemist tahtliku mittemaksmise või mittekinnipidamisega on aegumistähtaeg 6a. - Kui puudub deklaratsiooni esitamise kohustus on maksusumma määramise aegumistähtaeg 1a (maamaks)
(norra, island, lichtens.) ja Šveits. Põhivabadused: inimeste vaba liikumine, asutamisvabadus, teenuste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine. Maksuõigus saab piirata nende vabaduste realiseerimist. Rikkumine: Isiklik ja territoriaalne kohaldatavus, diskrimineerimine (piirangud), õigustus ja proportsionaalsus. Kohtulahendid: C-307/97 Maksunduslik konsolideerimine – maksubaasina ühtselt kõik tütarettevõtted. Püsiv tegevuskoht on mitteresidendist maksumaksjal. Mitteresident ei saa maksuvabadust. Otsus: ei saa erinevalt kohelda Prantsuse ja Saksamaa äriühingut C-196/04 CFC reeglid, maksudest kõrvale hoidumine. Kaasuste lahendamine: 1. Eeldused: Eesti äriühingu õiguslik vorm on AS/OÜ. Iirimaa Euroopa, direktiivid, osalus rohkem kui 10%, automaatne maksuvabastus Eestis. USA – maksuleping. USA-l õigus maksustada. Osalus väiksem kui 10 %. Kinnipeetav tulumaks
maamaksu tasumisel kohustus vahetult seaduse alusel ning maksumaksjale ei ole pandud deklareerimiskohustust. Sellest tulenevalt kehtivad maamaksu puhul tavapärasest erinevad aegumistahtajad ( vt MKS § 98 lg 2), samuti ei ole võimalik maksumaksjat karistada maksu väärarvutuse eest. Maamaksu arvutamise kohustus on tervikuna pandud maksuhaldurile. Maksu määramine toimub haldusaktiga maksuteatega. Kui maksuteadet ei ole saadetud, siis ei ole maksumaksjal võimalik maksu tasuda ning maksuhaldur ei saa maksu sundkorras sisse nõuda. (Lehis 2004: 453-454) Kes on kohustatud maksma maamaksu Maamaksuseaduse kohaselt maksavad maamaksu: 1) Maa omanik; 2) kuni 2006. aasta 31. detsembrini maa kasutaja, kelle maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras; 3) hoonestaja; 4) kasutusvaldaja. (Maamaksust...02.05.2012) Juhtudel, kui maakasutust ei ole vormistatud, maksab maamaksu isik, kes maad tegelikult
kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. · Põhiseaduse § 113 kohaselt riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. · Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadusega ettenähtud riiklike ja kohalike makse maksuseadusest ning valla- või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. o o Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: o * Maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikud maksud ning o * seaduse alusel (kohalike maksude seadus) valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikud maksud. o o Riiklikud maksud Kohalikud maksud
tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed Juriidilised isikud peavad maksma tulumaksu (maksumäär 21/79) järgmistelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt: * väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; * kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või kohustuste täitmiseks; * ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; * seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; * pistis ja altkäemaks; * keskkonnatasu kõrgendatud määra maksmine. Töölähetus
omanik muutub (kantakse kinnistusraamatusse). Maksustatav kasu võib tekkida tasaarvestuse tulemusena ka siis, kui näiteks kinnisvara ostja tasub müüja võlad ja müüjale raha ei laeku. Kahju konkreetse kinnisvara võõrandamisest (näiteks müügihind on soetamismaksumusest madalam) ei arvata maha sama maksustamisperioodi muu vara võõrandamise kasust või muust maksustatavast tulust ega kanta edasi järgmistele maksustamisperioodidele. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata müügiga või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, milleks on: - kulutus, mida tegemata ei saa kinnisvara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt makstud notaritasu, riigilõiv) - kulutus, mis on tehtud müüdava või vahetatava vara turuväärtuse tõstmiseks (näiteks majaomanik ostab enne maja
maksuvõlg (vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 16. Mis on maksuvõlg? Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. 17. Mis on tagastusnõue? Tagastusnõue tähendab, et maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse. 18. Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral? Seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale
(4) Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 44. Millised väljamaksed ei ole ettevõtte ettevõtlusega seotud? §51 ja §52 Mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; Väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; Kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; Kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. 1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; 2) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud
kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu; pistis ja altkäemaks; mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. 45. Kuidas maksustatakse Eestis asuvat püsivat tegevuskohta? Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, maksab tulumaksu, arvestades mõningaid erisusi:
isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga ettevõtlusega või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast eluasemekulude täielik või osaline katmine väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument sõiduki või muu tööandja vara tasuta või laenu andmine või ettemakse sooritamine soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- madala maksumääraga territooriumil asuvale
Kui lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust. Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu, arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele. Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto, millel
Maailm on jaotatud rohkem kui kahe jõukeskuse vahel. Maailm on muutunud- ei saa enam rääkida unipolaarsest, bipolaarsest maailmast. (Unipolaarne- võim koondunud ühe riigi kätte, bipolaarne- võim koondunud kahe riigi kätte.) 2. Maksud ja Eesti maksusüsteem Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Riiklikud maksud: ● tulumaks ● sotsiaalmaks ● maamaks ● hasartmängumaks ● käibemaks ● tollimaks ● aktsiisid ● raskeveokimaks
(vastutuskohustus); 5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). 16. Mis on maksuvõlg? Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. (MKS § 32) 17. Mis on tagastusnõue? Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (MKS § 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (MKS § 105 lõige 2). (MKS § 33 lg 1) 18. Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral? MKS § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise
tasutud intressid maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus maksed vee erikasutuse eest vee kasutamisel erikasutusloata või üle lubatud koguse saastetasu, mis on tasutud kõrgendatud määra järgi ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument ettevõtlusega mitteseotud muud väljamaksed isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kulud pistis ja altkäemaks maksusoodustusega seonduvat infokohustus - deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta.
(TuMS § 51 lg 1) 22 Ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses on: (TuMS § 51 lg 2) - TuMS § 34 p-des 3–6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed; (TuMS § 51 lg 2 p 1) - mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; (TuMS § 51 lg 2 p 2) - väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; (TuMS § 51 lg 2 p 3) - kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks; (TuMS § 51 lg 2 p 4) - kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. (TuMS § 51 lg 2 p 5) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus
vedelprodukte · heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0 · käesolevas lõikes nimetamata muid ohtlikke aineid. Õhusaastemaks - finantsinstrument kasvuhoonegaasi emissioonide vähendamiseks Saastetasude kehtestamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1.Maks on keskkonnakaitse majandusliku mõjutamise vahend, eesmärgiks ei ole maksu kogumine · maksul peavad olema selged eesmärgid; · maksumaksjal peavad olema reaalsed alternatiivid; · maksustatavad suurused peavad olema kergesti mõõdetavad. 2.Saastetasu ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust · maksu saab vältida; · maks on kompenseeritav; · maks on kasutatav rahvusvaheliselt Jäätmeluba · tavajäätmete veoks teenustööna (näiteks olmejäätmete ja kanalisatsioonisetete äravedu) · jäätmete kõrvaldamiseks (näiteks lõppladestamine prügilatesse, loomste jäätmete matmispaikadesse)
4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
hinna ja tootmise piirkulu võrdlus, avalike hüviste optimaalse koguse korral võrduvad avaliku hüvise tarbimise subjektiivsed alternatiivkulud nende tootmise objektiivse alternatiivkuluga. Individuaalhüviste ostjal ei ole stiimulit salata tehtud ostu kasulikkust, see on ostu sooritamisel makstud hinnaga fikseeritud. Kuna aga toodetud avalikku hüvist kasutamast ei saa takistada kedagi, on tarbijal stiimul vähendada ühiskonna silmis selle kasulikkust. (maksumaksjal on kasulik kujundada negatiivne hoiak arstide või õpetajate suhtes, et takistada nende palga tõstmist) individuaalhüvise tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiirangut. Avalike hüviste tarbimisel on aga levinud mõtteviis, mille kohaselt tarbija arvab endal oleva õiguse kasutada pakutavat hüvist tasuta. 4.13. Turutõrked Kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist parem, on tegemist turutõrkega
8 Maailmas on riike, kus suhtutakse maksumaksja raha eest propaganda tegemisse teisiti, kuid Eestiga sarnase kultuuriga riikides, näiteks Põhjamaades, on see keelatud. See põhimõte on ka arusaadav, sest kui maksumaksja soovib oma raha eest näha häid valitsemistulemusi, pole ta kindlasti nõus sellega, et riik hakkab neid tulemusi reklaami või propaganda abil ilustama. Maksumaksjal on õigus näha tegelikkust. Tegemist on sedavõrd tundliku teemaga, et isegi "riiklik suhtekorraldaja" on skandinaavia maksumaksja jaoks kahtlust äratav väljend. Tihti eelistatakse selle asemel kasutada nimetust "infoedastaja", mis on enamasti ka korrektsem ja täpsem. Eraldi teema on riiklik propaganda avalik ning agressiivne seisukohtade propageerimine. Nagu näitab maailma riikide viimaste aastate ajalugu, on propaganda puhul tegemist rohmaka ja lihtsustatud
teljekoormuse või mootori võimsuse ühikule kehtestatud maksumäärade järgi. Sõiduki kasutaja on mootorsõidukimaksu maksjaks, kui ta kasutab mootorsõidukit rendilepingu alusel. Maksustamisperiood on kalendriaasta. Jooksval kalendriaastal pärast 30. juunit registreeritud mootorsõidukite eest tasutakse mootorsõidukimaksu 50% aastamaksu määrast. Mootorsõiduki võõrandamise korral on maksumaksjal õigus taotleda maksu osalist tagastamist. Liiklusregistri pidaja on kohustatud esitama valla- ja linnavalitsustele nende taotlusel igale kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks nende territooriumil elavatele füüsilistele ja asuvatele juriidilistele isikutele kuuluvatena või nende kasutatavatena registreeritud ja registrist kustutatud mootorsõidukite kohta mootorsõidukimaksuga maksustamiseks vajalikud andmed. Maksust on vabastatud:
annaabi.ee 
