mugavamad, odavamad, kiiremad vms-turul juba olevate toodetega võrreldes?Sihtkliendile on vaja pakkuda selliseid hüvesid, mille nimel ta on nõus loobuma oma senisest varustajatest/teenindajatest 3) Kui suur on see segment ja kui kiiresti ta kasvab? 4) Kui suur on tõenäosus, et sisenemine antud turusegmenti annab ettevõttele võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? TURU ATRAKTIIVSUS MAKROTASANDIL Turu atraktiivsus makrotasandil koosneb kolmest kriitilisest küsimustest: 1) Kas turg on praegu piisavalt suur selleks, et pakkuda erinevatele konkurentidele võimalust teenindada erinevaid segmente? 2) Millised on prognoosid turu lühiajalise kasvutempo kohta? (parema info puudusel võimaldavad seda sageli suhteliselt hästi ennustada andmed turu kasvutempo kohta viimastel perioodidel) 3) Millised on prognoosid turu pikaajalise kasvutempo kohta?
TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP- Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehal soojemale üle, looduses olevatel protsessidel on kindel suund. SISEENERGIA- molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. KUIDAS MUUTA SISEENERGIAT? Soojusvahetuse käigus, kui kehale antakse mingi soojushulk või keha annab ise mingi soojushulga ära või siis saame kehade siseenergiat suurendada mehaanilist tööd tehes. MILLE POOLEST ERINEB SISEENERGIA MÕISTE KÄSITLUS MIKRO-JA MAKROTASANDIL? Parameetrite poolest. Soojusmasinates töötava kehana kasutatakse just gaasi mitte vedelikku või tahket ainet, sest see on otstarbekam, kuna gaas paisub tunduvalt rohkem. VALEM A=PV kehtib ainult gaaside jaoks, sest vett on raskem kokku suruda. SOOJUSMASINA KASUTEGUR- protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast.
1. Sotsioloogia test 1. Sotsioloogia loojaks peetakse Auguste Comte 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad ühiskonda tervikuna 3. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on, et uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimustööd 4. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte Emile Durkheim 5. Sotsioloogilise postmodernse arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu subjektile, kes on uurimise oluline osa 6
11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV
2. Molekulide vahel ei mõju tõmbejõud. 3.Molekulide põrked on absoluutselt elastsed.(St molekulide kiirus peale põrget ei muutu). 2) Reaalne gaas: 1. Arvestatakse gaasi ruumalaga. 2. Molekulide vahel on tõmbejõud. 3. Molekulide liikumise kiirus võib muutuda. Agregaatolekust saab rääkida: 1. Mikrotasandil-oleneb agregaatoleku molekulide liikumise kiirusest ja molekulide omavahelisest kaugusest. 2. Makrotasandil- peamiseks näitajaks temperatuur. Ainetel eristatakse sulamistemperatuuri, keemistemperatuuri jne.
Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist. Vastus probleemile leitakse sageli ajaloolise tausta uurimise kaudu. Näide: Vanem kasvatab enda last täpselt samamoodi nagu teda on kasvatatud, teeb samu vigu. Vigade tegemise põhjuseid tuleks otsida minevikust. Kasvatussotsioloogia uurib mikrotasandil väikeseid sotsiaalseid rühmi. Sel tasandil on uurimus suunatud kasvatatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele. Makrotasandil on seisukoht, et koolitus on sotsiaalne institutsioon, mille aluseks on selle ühiskondlikud ülesanded, sel tasandil on uurimused suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Näide: Uuritakse ühe kooliklassi haridustaset ja seda, kuidas erinevad õpilased klassis sama informatsiooni omandavad. Hariduse majandamise teadus paikneb kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialal. Näeb koolituses investeeringut, mis nõuab kulutusi, kuid toodab hiljem kasumit. Uurib
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...
Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas
eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ühtlasi, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. - jalgpalli reeglid - parlament ja parlamentaalne debatt kui esindusdemokraatia üks institutsioone. Institutsioonid laias tähenduses aitavad seletada inimeste kollektiivset (koordineeritud ja sihipärast) käitumist valitsemissüsteemi makrotasandil (väärtused, kultuuriline kood) - jalgpallikultuur - konkrent või koostöö, võrdsus või hierarhia ühiskonnas (kas meil sina või teie kultuur) Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused. VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim,
Sotsiaalministeeriumi andmetel oli 2006.a. tööga hõivatud 17,2% tööealistest nägemispuudega inimestest. Antud statistikas ei kajastu aga asjaolu, et suur osa töötavatest nägemispuudelistest on hõivatud vaid väga väikese koormusega. Nägemispuudega inimeste tööga hõivatuseks vajalikud komponendid on: nägemispuudelised, kes tahavad ja on võimelised töötama; töökohad; tingimus, et puudega inimesed ja tööandja tahaksid luua vastastikust suhet. Nimetatud tegurid sõltuvad makrotasandil riigi kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest taustast. Konkreetse isiku tasandil on toodud tingimusi võimalik mõjutada tööalase rehabiliteerimise abil. Nägemispuudega inimeste süstemaatilise tööalase rehabilitatsiooni võimalused Eestis on paraku siiski piiratud. Tööeluks ettevalmistamiseks, tööturule sisenemiseks ning seal püsimiseks vajalikud tugisüsteemid on ebapiisavad. Riiklikke rehabilitatsiooniteenuseid
parandada nende gruppide tervislikku seisundit, kellede tervisemõjurid on kõige tervisthävitavamad. Raamisktik demonstreerib, millisel tasandil ja millist vahelesekkumist on vaja, et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust tervises. Oldenburg, McGuffog & Turrell (2000) on välja toonud konkreetsed meetmed sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks tervises, mis on järgmised: muutused makrotasandil sotsiaal ja majanduspoliitilised meetmed, kas kogu rahvastikku mõjutades või spetsiifilistele gruppidele suunatuna; 3 muutused mesotasandil sotsiaalse keskkonna muudatustele suunatud meetmed spetsiifilistele marginaalsetele gruppidele - paikkondade mõjuvõimu suurendamine kohalike otsustuste tegemisel, indiviidide ja gruppide võimestumine, sotsiaalsete
· sotsiaalsete võrgustike, inimeste vahelise usalduse mõõtmine · vabatahtlike kodanike ühenduste mõju hindamine ühiskonnas Page 6 Sotsiaalse kapitali mõju majandusele · sotsiaalne kapital on oluline ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks · sotsiaalne kapital mõjutab majandustegevuse tulemuslikust nii mikro- kui makrotasandil · sotsiaalne kapital on majanduskasvu soodustamise seisukohalt olulisem faktor kui inimkapital. · Page 7 Sotsiaalse kapitali mõju indiviidile Sotsiaalsed sidemed ja tutvused võivad olla eelduseks töökoha saamisel, preemia või muude hüvede saamisel. See, keda sa tunned on sama tähtis või veel tähtsam kui see, mida sa tead (E. Mayo).
tootmismahtudes ja hindades. Äge konkurents kahandab kasumit harus. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 14. Tabel: Majanduslik ringlus (ringkäik) 15. Maslowi hierarhia 16. Mis on täiuslik konkurents? (milline on olukord) turuvorm, kus turg on osadeks jaotatud paljude väikeste ettevõtete vahel, kus kõik on hinnavõtjad 17. Majandus (majandusareng) on oma olemuselt..(stabiilne?;ebastabiilne?;tsükliline?) - Tsükliline! 18. Vahet teha mikro- ja makrotasandil mikrotasand põhilisteks majandus majandusliku valiku tegijateks on kodumajapidamised ja ettevõtted ; makrotasand riigitasand 19. Mis on olemuselt SKP? Kuidas mõõdetakse? - mõõdab mingil ajavahemikul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust; mõõtmine lähtudes tuludest, kuludest ja kogutoodangust. 20. Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või
· Uute erialade teke ning osade erialade tehnoloogiline vananemine; · Suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele samas esineva tööpuuduse taustal; · Elatustaseme tõusust tingitud palkade tõus; · Kõrge kvalifikatsiooniga tööliste kõrgem sotsiaal-poliitiline aktiivsus; · Suurenenud sotsiaalne vastutus ühiskonna kõigi liikmete heaolu eest. · Kasvav konkurents rahvusvahelistel ja riiklikul tööjõuturul Personaliga seotud uuringud: Makrotasandil (riigi tasandil): · Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine; · Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes; · Personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades; · Erialase väljaõppe korraldamine. Ettevõtte tasandil: · Tööjõu jaotumine ja tootlikkus; · Tööjõu liikumise(voolavuse) prognoosimine; · Tööjõu defitsiidi(ülekülluse) lokaalne prognoosimine
5) optimaalne masinapark; 6) masinate ühiskasutus ja rentimine; 7) masina korrashoid ja masinajuhi hea töö. TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Tööjõu efektiivne kasutamine tootmisprotsessis Juhtimine – see on inimeste ja protsesside juhtimine, kusjuures viimane toimub samuti inimeste kaudu. Ettevõtte tootmisvarade efektiivne kasutamine oleneb personali teadmistest, oskustest ja kogemustest ning motivatsioonist neid võimeid kasutada. Personaliga seotud uuringud makrotasandil: - töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine; - tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes; - personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades; - erialase väljaõppe korraldamine. Personaliga seotud uuringud ettevõtte tasandil: - tööjõu jaotumine ja tootlikkus; - tööjõu liikumise (voolavuse) prognoosimine; - tööjõu defitsiidi (ülekülluse) lokaalne prognoosimine;
ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti näiteks Poolas või Saksamaal, kus kiriklikud organisatsioonid on ühiskonnas olulised nii suurtööandjatena kui ka poliitilise mõjujõuna. Mesotasandi ilmalikustumise all peetakse silmas religioossete organisatsioonide tasemel toimuvat
· See kinnitab eeldust, et ettevõtjalik orientatsioon ja ettevõtjate hulgas. Alustab kaks korda rohkem mehi ning alustanutest jõuavad aga just meesettevõtjad väljakujunenud ettevõtteni. tegelik ettevõtl(ikk)us ei ole samastatavad ning seda ka · Ettevõtjate keskmine vanus on 38,5 aastat, varases faasis on noorte makrotasandil osakaal ootuspäraselt suurem (enim 18-24-aastasi), üle 45-aastaste hulgas on rohkem väljakujunenud ettevõtjaid, vähem aga alustajaid. Märkus: Sembhi (2002) väide on formuleeritud mikrotasandist · Tüüpiline Eesti väikeettevõte 6 töötajaga omaniku juhitud firma,
Sotsioloogia kui iseseisva teaduse kujunemise algust seostatakse Auguste Comte'i (Joonis 1) kes moodustas sõna sotsioloogia ladinakeelsest sõnast socius (ühine, kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõiste, käsitlus, millegi uurimine) kirjeldamaks sotsiaalse elu uurimisega tegelevat teadust. Arvestades sellega, et sotsioloogias on võimalik rõhk asetada inimesele või ühiskonnale, eristatakse sotsioloogias mikro- ja makrotasandi seletusi. Makrotasandil analüüsitakse ühiskonna sotsiaalset struktuuri, sotsiaalseid süsteeme ja protsesse väga abstraktsel tasandil, otsides üldisi seaduspärasusi nende kohta. Mikrotasandil keskendutakse üksikisikute käitumise igapäevastele toimingute ning väikeste gruppide kooslusele ja püütakse mõista inimeste tegutsemist. Kolmanda tasandina võiks eristada "mesotasandit", tähelepanu on suunatud inimtegevuste tagajärgetele nagu näiteks perekond, haridus, sport.
Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: saavutada riigis majanduse kasv; tagada madal töötuse määr; madal inflatsioon; stimuleerida eksporti; kindlustada investeeringuid majandusse; madalad intressimäärad. Majanduskeskkonda mõjutavad: valitsuspoliitika; tootmisettevõtete saavutused; rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants- aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koond näitajad arvestusperioodi jooksul: seisundi aruanne (bilanss seisuga 31.12.2009, bilanss seisuga 31.12.2008) Perioodi aruanded ( Kasumiaruanne
eestlaste hinnangutele on nõrk. Mitte-eestlaste majandusprobleemid on seotud nii Eesti tööturu seisundi kui ka siin toimunud positsiooniliste ja staatuslike muutustega. Nooremad ja haritumad mitte- eestlased, kes sageli on ka Eesti kodanikud, pole kas pidanudki oma staatust muutma või suutnud saavutatud positsiooni ise kätte võita. Eakamatel ja juba väljakujunenud käitumismallidega inimesetel on kohanemine uute oludega aga ootuspäraselt raske. Tehnilised ja majanduslikud arengud makrotasandil ning hariduse kvaliteedi tõus peaksid tulevikus olukorda pehmendama, võimaldades noortel mitte-eestlastel oma võimalusi suurendada ja senisest enam eestlastega konkureerida. Sotsiaal-majanduslik integratsioon saab toimuda vaid läbi hariduse ja teadliku karjäärikujundamise ning seda süvendab heaolu üldine tõus.
suuremat sisemajanduse kogutoodangut. Vastupidine näide on aga Euroopa, näiteks Prantsusmaa, kus elamisloa saamine ei ole seotud töökohustusega ning riiki sisserändajad tulevad eelkõige majanduslikel kaalutlustel, sest Prantsusmaa maksab oma elanikele suuremat sotsiaaltoetust, kui paljud pagulased teeniksid oma tööga kodumaal. USA ning Euroopa erinev suhtumine pagulastesse ning elamislubade andmise põhimõtetesse on nähtav ka makrotasandil, USA suudab jätkuvalt majandust kasvatada, samal ajal ägab vananev Euroopa suurte sotsiaaltoetuste all ega suuda oma majandust stabiilsel kasvulainel hoida. Pagulaste sisserändest saavad eelkõige kasu just riigid, kuhu pagulased tahavad ka lõpuks elama jääda. Riigid, kus nad ajutiselt peatuvad, et pärast edasi liikuda, ei saa suurt kasu nende pealt. Need riigid kulutavad samuti raha, et neile pakkuda süüa, elamist, tervishoidu ning haridust
(Edukus sugulises valikus ei taga edukust looduslikus valikus, kuna kirev sulestik suurendab ründeohtu, suured sarved takistavad liikumist). Ka püsivate paarisuhete puhul mõtlevad mõlemad osapooled eeskätt oma geenide edukale levitamisele (luiged). Kohastumused- evolutsiooni vältel välja kujunenud pärilikud muutused (makro-ja mikrotasanditel), mis soodustavad organismide ellujäämist nende elukeskkonnas. (Näiteks: mikrotasandil- erinevad ensüümvariandid, makrotasandil- varjevärvus, jäsemete muutus vastavalt elukohale) Kohastumuste iseloomustus: 1) Iga kohastumus organismrühmal esineb paljude variantidena (N: sarved metskitsedel) 2) Konkreetne kohastumus sobib vaid kindlasse elukeskkonda (N: kaktsute kohastumused, loivaliste kohastumused) 3) Kõik kohastumused on rohkem või vähem suhtelised, kunalati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Ühe keskkonnateguri suhtes kujuneb mitu kohastumusstrateegiat
- Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad kuidas ettevõtlus on ülesehitatud, kui tihedad ettevõtete vahelised seosed USA eesmärgid - Eesmärgiks individuaalse tarbija suurim kasu - Vaba konkurents - Managerial capitalism Riigi roll USAs - Neoklassikaline arusaam majandusest - Poliitiline struktuur o Palju lahusust o Pinged avaliku ja erasektori vahel o Erinevused mikro- ja makrotasandil o Tööstuspolitiika Riigi roll Jaapanis - Riik on arengu keskmes tööjõud; postipank - Bürokraatia iseseisvus ja killustatus - Delegeerimine - Tööstuspoliitika
ettevõtete rahavoogusid ja kasumit. Ettevõtetele võivad uusi võimalusi pakkuda erinevad riiklikud toetusmeetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete rajamist, innovatsiooni, eksporti või mingeid teisi arengu-suundi. Majanduslik keskkond. Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida mõjutavad valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused, majanduse arengu tsüklilisus, inflatsioon, intressimäärad jne. Majanduskeskkonda mõjusid analüüsitakse mikro- ja makrotasandil. Mikrotasandil tegutsevad ettevõtted ja indiviidid ning siin on otsustajateks ettevõtted, määrates oma kaupade/teenuste hindu ja koguseid. Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist. Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku, milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada
kahte või kolme põhivärvust. Neid värvusi kasutatakse ka televiisori või arvuti ekraanil pildi tekitamiseks. 18.Milles väljendub valguse dualism? Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Seega on valgusel dualistlik iseloom: teda tuleb teatud olukordades (kui kirjeldame valgust makrotasandil valguse levimisega seotud nähtused) kirjeldada kui elektromagnetlainet, teistes olukordades (kui kirjeldame valgust mikrotasandil valguse kiirgumisega ja neeldumisega seotud nähtused) aga kui valgusosakeste footonite voogu. 19.Millal väljendub valguse kvantiseloom, millal aga laineline iseloom? Valguse kvantiseloom ilmneb selgemalt valguse kiirgumisel (tekkimisel) ja neeldumisel (kadumisel). Laineline olemus tuleb esile peamiselt valguse levimisel. 20.Mis on fotoefekt?
suunitletud - massimeediumite mõju inimesele. Küberneetika ülesandeks on niisuguse keele ja tehnika välja töötamine, mis võimaldaks lahendaada juhtimise ja kommunikatsiooni üldprobleeme, ühtlasi aga niisuguste ideede ja tehniliste võtete repertooriumi loomine, mis võimaldaks liigitada nende probleemide eri juhtumeid teatavate üldmõistete alla. Ühiskonna struktuuri ja funktsiooni küsimus ehk kommunikatsiooniprotsessid makrotasandil. Põhimõte: kõik, mis on ühiskonnas olemas, on vajalik. Lähenemise eelduseks on, et ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lisaks ka põhimõte, et ühiskond üritab alati liikuda tasakaalu poole. Aktiivse auditooriumi konseptsioon - auditoorium valib meedia (mitte vastupidi). Kaasaja uuringutes kolm eeldust: Esiteks, inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma
! Poliitiline keskkond seisneb valitsuse tegevuse peamistes poliitilistes eesmärkides: saavutada riigis majanduse kasv; tagada madal töötuse määr; madal inflatsioon; stimuleerida eksporti; kindlustada investeeringuid majandusse; madalad intressimäärad. ! Majanduskeskkonda mõjutavad: valitsuspoliitika; tootmisettevõtete saavutused; rahvusliku ja rahvusvahelise majanduse tsükliline muutumine. Majanduskeskkonda võib vaadelda kahel tasandil: mikro ja makrotasandil. Mikrotasandil teg. Indiviidid ja ettevõtted. Makromajandus uurib tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. ! 2. Ettevõtte majandusttegevuse aruandluse vormid nende sisu ja ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest. -Seisundi aruanne(bilanss seisuga 31.12.2014) -perioodi aruanne (kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2011) ! Raamatupidamisarvestus tugined metoodilistele eeldustele mida nim raamatupidamise
...............................7 2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA...........................................................................8 2.1 Eetika ja majanduse seosed...................................................................................8 2.2 Eetika mõju äritegevusele.....................................................................................9 Ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad................................................................9 Ärieetika makrotasandil.........................................................................................10 Ärieetika mikrotasandil..........................................................................................10 2.3 Eetika ja sotsiaalne vastutus juhtimises..............................................................11 2.4 Juhi eetika............................................................................................................14 Juhtimise eetika tüübid..................
Vastus : metallid, keraamika ning komposiitmaterjalid 2. Andke vähemalt kaks erinevat definitsiooni komposiitmaterjalile Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks.
Lepingulised finantsvahendajad (kindlustusseltsid) Investeerivad finantsvahendajad(Investeerimispangad ja asutused) Mitte-emiteerivad finantsvahendajad (maaklerid, maaklerifirmad) Funktsioonid: Mikrotasandil o Tähtaegade ja rahasummade sobitamine o Vaba raha liikumise kiirendamine o Info- ja tehingukulude vähendamine o Riskide vähendamine Makrotasandil o Uute deposiitide loomine 6. Finantsturu reguleerimise põhjused ja vormid. Riikliku finantsjärelevalve asutused. Põhjused: Asümmeetriline informatsioon Vale valiku ja moraaliriski oht Finantstehingute efektiivsuse langus Investorite lahkumine turult Vormid: Riigipoolne reguleerimine Isereguleerimine Järelvalve asutused: Eestis – Eesti Finantsinspektsioon Euroopa Liidus:
SWOT analüüs!! 2. Efektiivsusteooria üldalused 2.1. Efektiivsusteooria olemus EFEKTIIVSUSTEOORIA on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võib 1) tegevust, s.o ressursside kasutamist 2) tootmise seisundit, arenguperspektiive Hinnangu andmisel oluline: 1. Hinnang rahvamajanduse kui terviku ja ettevõtte huvide kooskõlastatuse seisukohast, st makrotasandil vaadelda tootmise (ja investeeringute) efektiivsust 2. Süsteemsuse põhimõtte järgimine 3. Efektiivsusnäitajate leidmine ühesuguse metoodika alusel Hindamisel kõrvutatakse efekti ja loovutusi (kulutusi). Efektiivsusteooria selgitab neid tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise, s.o. ühiskonna progressi. Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid ta selgitab ka metodoloogiat, s.t. lähenemisviisi tegevuseks
suurenemisest (mis omakorda oli tingitud maksude suurenemisest). Ekspordimultiplikaator: algne muutus on tingitud ekspordi mahu suurenemisest. 42. Kogunõudluse on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. 43. kogupakkumise mõiste. rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 44. Valitsuse roll majanduse makrotasandil majanduse kogumahu, ressursside hõivetaseme (sh tööhõive taseme) ja hinnataseme reguleerimises. Peamisteks eesmärkideks on siin majanduskasvu soodustamine, majanduse stabiliseerimine, tööpuuduse ning inflatsiooni vähendamine. Kui valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist, on tegemist fiskaalpoliitikaga e eelarvepoliitikaga. 45. fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade
• Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000); • Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“); Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital: • Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973) • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); • Heterogeensemad ressursid, • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted;
Kogunõudlus: on reaalne RKT(rahvamajanduse kogutoodang), mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal hinna tasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutused ning NETO eksport. Kogupakkumine: on reaalne RKT, mida firmad tahavad ja suudavad toota ning müügiks pakkuda igal antul hinnatasemel. 8. Valitsuse roll majanduse makrotasandil: fiskaalpoliitika ning monetaarpoliitika. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid. Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Peamisteks vahendideks on eelarvelised kulutused ja maksud. Monetaarpoliitika: eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust.
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1
perspektiive nagu töökoht, tööstaaz ja hierarhia järjestus organisatsioonis. · Sotsiaalne ja kognitiivne mitmekesisus, mis hõlmab kultuurilisi ja usulisi väärtusi, uskumusi, teadmiste taset ja isiksuse omadusi. Tööjõu mitmekesisus ja strateegiline rahvusvaheline inimressursside juhtimine on mitmekesisuse juhtimise poliitika ja tavad, mis peaksid tagama pideva õppimise ja kohanemise organisatsioonides (Shin, Park, 2013): · Makrotasandil peab olema kindel firma poliitika ja koolitused, et tagada sotsiaalne teadlikus rõhutades kultuuri ning juhtkonna olulisust ja tagama aktiivse mitmekesisuse kui firma arengu osa. Organisatsioonis peab ülevaatama mitmekesisust edendavad faktorid, mis soodustavad erinevate sotsiaalkultuurilise taustaga töötajate mõtteviisi ja tegevuse: infrastruktuuri, süsteemid ja poliitika. · Mikrotasandil peab toetuma väärtustele ja uskumustele erinevate liikmetega rühmas ja arendama
Ideoloogia: Riik: Valitsemine: 1. Mis on tsivilisatsioon, erinevad tasadid ja tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon on kultuuriline üksus. Kulaelanikud, piirkonnad, etnilised ruhmad, rahvused, usulised ruhmad on kultuuride heterogeensuse eri tasanditel erinevad kultuurid. On olemas 8 tsivilisatsiooni, Tsivilisatsioonide kokkupõrked toimuvad kahel tasandil: Mikrotasandil (kulgnevad ruhmad mööda tsivilisatsioonide võitlust, sageli vägivaldselt, territooriumi ja uksteise kontrolli all) ja Makrotasandil (eri tsivilisatsioonide riigid konkureerivad suhteliselt sõjalise ja majandusliku võimu ule, võitlevad rahvusvaheliste institutsioonide ja kolmandate isikute kontrolli ule ning edendavad oma poliitilisi ja usulisi väärtusi konkurentsivõimeliselt). 2. Mis tekkitab kokkuporkeid? Lääne roll (Huntington) Esimene, tsivilisatsioonid eristuvad üksteisest ajaloo, keele, kultuuri, traditsiooni ja, mis koige tähtsam, religiooni. Teine, maailm muutub väiksemaks kohaks.
Sotsialiseerumine on eluaegne protsess. SOTSIALISEERIMISE AGENDID Sotsialiseerimise agendid on need inimesed ja institutsioonid, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased inimesed) või makrotasandil (valitsev kultuur). Esmane sotsialiseerimise agent on perekond. Perekonnal tervikuna on suur osa lapse sotsialiseerimisel ja tema vajaduste (emotsionaalsed, vaimsed, materiaalsed) rahuldamisel, väliskeskkonna mõjude vahendamisel ning perekondliku keskkonna loomisel. Perekonna olulisim kvaliteedifaktor kodus valitsev emotsionaalne kliima, mis on rea lapse arenemise seisukohast oluliste kvaliteetide summa. See kogum sisaldab nii püsivaid, kahepoolseid kui varieeruvaid suhteid
JÄTKUSUUTLIK ARENG Eesti toidusektori jätkusuutliku arengu tagamisel on olulise tähtsusega ettevõtete ja toodete 4 konkurentsivõime arendamine, töötlemise efektiivsuse kasv ning keskkonnasõbralik ja säästlik areng. Toidusektorina käsitleb arengukava toidu tootmise, töötlemise ning turustamisega tegelevaid ettevõtteid. Turundustegevus makrotasandil seisneb sotsiaalsetes protsessides, mis juhivad kaupade ning teenuste vood tootjatelt ning töötlejatelt tarbijateni viisil, mis tasakaalustab nõudluse ja pakkumise ja ühtlasi täidab ühiskonna eesmärke. Siit tulenevalt on oluline käsitleda turustusahelat tervikuna põllumajandussaaduste töötlemist, teenindust (toitlustamisega seonduv) ja kaubandust. Tööstus Eestis moodustas toiduainetööstus 2004. aastal kogu töötleva tööstuse toodangust 19%. Võrreldes
3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital · Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); · Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, ,,civic virtue" (,,kodanikuvoorus") (Putnam 2000); · Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; · Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); · Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena"); 4) Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital · Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks (,,The strength of weak ties", Granovetter 1973) · Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); · Heterogeensemad ressursid, · Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; · Konkurentsieelise loomine turuvahetuses.
postmodernismil subjektivism. Sotsioloogia funktsioonid on kirjeldavad(kas? Kui palju?); seletav või tunnetuslik; praktiline; prognoosimine; ennustamine; kriitiline funktsioon sotsioloogia kui ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3. sotsiaaltöö abil 4. konflikti abil 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad 1. üksikindiviidide elusid 2. ühiskonda tervikuna * 3. kindlat eluvaldkonda 3. August Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena 1. vältima negatiivset hinnangut ühiskonna arengust 2. sisaldama häid ehk positiivseid väärtusi 3. olema väärtustevaba ning objektiivne * 4. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse 1. Strukturalismi 2
odavamad, kiiremad vms turul juba olevate toodetega võrreldes? - Kui suur on see segment ja kui kiiresti ta kasvab? - Kas on tõenäoline, et sisenemine antud turusegmenti annab ettevõttele võimaluse siseneda teistesse turusegmentidesse, mida võidakse sihikule võtta tulevikus? Seega, kas on olemas tarbijale pakutavad olulised ja konkurentidega võrreldes eristuvad hüved ja kas on olemas ka laienemisperspektiiv? 2) Turu atraktiivsus makrotasandil: Otstarbekas on analüüsida turu mahu muutumist pikema aja jooksul ning hinnata makrokeskkonda trendide demograafiliste, sotsiaalkultuuriliste, majanduslike, tehnoloogiliste, regulatiivsete ja looduslike mõju turu muutumisele tulevikus. 3) Tegevusharu atraktiivsus makrotasandil Sellest, et on tuvastatud atraktiivsed turusegmendid ei järeldu alati, et saab rajada pikaajaliselt eduka ettevõtte. 4) Tegevusharu atraktiivsus mikrotasandil
tervise- ja pensionikindlustuse pakkumisega. Siit riikliku sekkumise vajadus. Agent (indiviid) on huvitatud sellest, et ennast näidata võimalikult heas valguses, printsipiaal (omanik) aga sellest, et saada tõest infot olukorra kohta. Agendi oportunismi vähendamiseks ja süsteemi toimimise efektiivsuse suurendamiseks aitab hästi korraldatud kontrolli- ja arvepidamissüsteem. Siit vajadus raamatupidamisaruannete ja statistilise aruandluse järele, mis võimaldab makrotasandil kokkuvõtteid teha ja võimuorganitel otsuseid langetada. Siseturuhinnad, kodanikuõiguste kaitse, tarbijakaitse jmt institutsioonid vähendavad printsipiaali-agendi vahelisi probleeme ja agendi oportunistliku käitumise võimalusi. 14. Miks nähakse sissetulekute ebavõrdsuses probleemi? Selgita joonise abil, kuidas toimib valitsusepoolne sissetulekute ümberjaotamine selle probleemi lahendusena. Millised asjaolud takistavad siin efektiivse lahenduse saavutamist?
Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? ...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). 59. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 60. Kuidas kujuneb mina-pilt? Mina-pilt on ettekujuus sellest, kuidas inimene iseennast näeb ja mõistab. Mina-pilt kujuneb kõigi nende teadmiste, oskuste j a kogemuste põhjal, mis inimesel on. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised?
Võtmefiguurideks turunduse juhtimisel omanik K. Kaalikas ja konsultant, kes on tuntud toitlustusala spetsialistid Teenust kasutanud toitlustusettevõtja kommentaarid nt ajakirjanduses, kodulehel jms. 14 7.2 Turunduskeskkond Mikrotasandil: Antud ettevõtte teenused on ettenähtud ettevõtjale, kes on avanud või planeerib avada toitlustusasutuse ja vajab kvaliteetset raamatupidamist ning nõustamist oma tegevusvaldkonnas. Makrotasandil: Ettevõtte planeerib tegeleda raamatupidamise ja nõustamisega suurtel ja tuntutel toitlustusasutuste võrkudel (restoranid, hotellid). Ettevõtte planeerib korraldada toitlustusasutuste töö nii, et see lubaks suurendada ka turistide külastamist Tallinna ja sellega mõjuda toitlustusasutuste käivet. 7.3 Sihtturgude valik Sihtturuks on toimivad ja tegevust alustavad väiksed toitlustusettevõtted. 7.4 Teeninduse poliitika
teadmised mõlemast raudteesüsteemist. Kui Rail Balticu projektiga jõutakse tegutsemisfaasi, siis tekib juhtimise, hoolduse, jaama- ja terminalipõhiseid ning reisijate- ja kaubaveoga seonduvaid pikaajalisi töökohti. Rail Balticu rajamine oleks ka platvormiks regionaalse pädevuse ja oskusteabe keskuse loomisele, siia koonduvad parimad teadmised ning oskused teistest suurtest projektidest ja edendatakse tehnoloogilisi teadmisi, tehes seda Balti riikides esmakordselt nii kõrgel tasemel. Makrotasandil aitaks Rail Baltic kaasa Balti riikide sisese ühise tööjõuturu tekkele, kuna Rail Baltic laiendab oluliselt võimalikke töölkäimise ja kodukoha vahelisi vahemaid. Rail Baltic suurendab ka selle lähedal asetsevate ülikoolide haardealasid, tagades ülikoolidele parema ligipääsu. (Kasud 2018) 12 Rail Baltic vähendab Balti riikides inimeste liikumisest tulenevat ökoloogilist jalajälge, kuna see
Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on:
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on:
Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond
turul kujunevad tasakaaluhinnad ja ükski üksiktootja ei saa omatoodengu hinda vabalt kujundada see on nö turutasakaalu poolt ette antud Siin eeldame aga mitte täiskonkurentsi vaid mingit turgu, kus evl on mingil määral turuvõim olemas ja nad saavad mingil määral hinda teatud piirides ise kujundada Üksiku ettevõtte soovitatav hind on : P=P+alfa (Y-Ykatusega) kui alfa on suurem kui 0 P-majanduse üldine hinnatase makrotasandil Küsitav hind sõltub ka sellest milline on kogutoodangu lõhe Kui Y on tegelik tootmismaht ja Y katusega on potentsiaalne tootmismaht siis nende erinevust nim kogutoodangu lõheks Oletame et meil on 2 tüüpi ev: Paindlike hindadega (vt valem ülal) Jäikade hindadega, mis määratakse enne, kui sama perioodi P ja Y on teada p=EP+alfa(EY-EY katusega) Jäikade hindadega mudel (3) p=EP+alfa(EY-EY katusega)
annaabi.ee 
