Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Making sense of social work ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaaltöö, sotsiaaltöötaja, making, sense, social, work, sotsiaalabi, maik, koolides, olekski, valdkond, kindlaid, elukestva, inimlikku, pagas, tegevusvabadus, reguleeritud, sotsiaaltöötajad, olukordiLoengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon
Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega
Maavalitsuste lastekaitsetöötajate hinnangul on nende palk madal, tööd ei väärtustata ning töös valitseb ajapuudus. Probleemina toodi välja ka ülemuse toe puudumist (Lastekaitse korralduse… 2013). Lapse heaolu tagamiseks on vajalikud pädevad lastekaitsetöötajad. KOV lastekaitsetöötajad leiavad, et süsteemi nõrkuseks on lastekaitsetööd tegevad inimesed, kellel puudub erialane kõrgharidus (Lastekaitse korralduse… 2013) Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni uuringust selgus, et ligikaudu pooltel kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatel puudub erialane haridus ning ligi viiendikul sotsiaaltöötajatest puudub igasugune kõrgharidus (ESTA 2013). Lastekaitsetöötajate puhul on olukord parem: 2012. aastal oli erialane haridus 175-st lastekaitsetöötajat 148-l (Lastekaitse korralduse… 2013). Samas toob uuring välja, et kuivõrd paljudes KOVides täidab lastekaitsespetsialisti tööülesandeid ametiisik, kellel on veel ka muid
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
kodus, kus olid rasked tingimused. Viibinud lastekodus ning võetud eestkoste alla ja seepärast tuli soov uurida seda teemat lähemalt. 3 Töö eesmärgiks on uurida kuidas mõjutavad erinevad kasvukeskkonnad last. Autor tugineb oma töös nähtule, kogetule ja kasutatavale allikmaterjalile, mis puudutab erinevates tingimustes elamist ning kasvamist. Hüpotees: asendusperre tulnud lapsel on kohanemisraskusi ja sotsiaalabi puudub. Teema on väga aktuaalne, sest on palju lapsi, kes mingil põhjusel ei ela koos oma pärisvanematea, sest vanemad ei saa oma eluga hakkama ega suuda seetõttu ka oma last ülal pidada ja nendele lastele on leitud asenduspered. Teemat on uurinud Ülo Vooglaid, Helle Veetamm, Keiu Tonts, kristi Kõiv. Ülesanded: töötada läbi teemakohane kirjandus ja teoreetilised seisukohad antud teemal; Töö empiirilise osa ülesanded on: viia läbi intervjuu hooldusvanematega ja hoolealusetga;
● Täpselt defineeritud kriteeriumid ● Astmed kriteeriumide kvantitatiivseks hindamiseks ● Eesmärgid järgmiseks perioodiks ● Töötaja seisukoht HINNANGUVESTLUS Eesmärgid ● Seotud hindamise eesmärkidega Ajakava (valmistumine) ● Eelinfo, materjalide ettevalmistamine, kohtumise kokkulepped, läbiviimise tingimused Protseduur ● Õhkkonna loomine, rohkem räägib töötaja, hindaja ei ole psühholoogi ega sotsiaaltöötaja rollis, hindamist ei delegeerita Sisu ● Põhirõhk on suunatud tulevikku, tähelepanu sooritusele, mitte isikule, varasemaid probleeme uuesti ei arutata, kokkuvõte ja uued plaanid 15 Tulemused ● Dokumenteeritakse ja need on aluseks järgmise perioodi hinnangule Hinnanguvestluse ülesanded: ● Kajastada saavutatud töötulemusi;
soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine tagada OVle piisavad rahalised vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks PS ei sätesta, kuidas omavalitsusi toetada! Kov kohustused: riiklikud ülesanded: sotsiaalstatistika,registrite pidamine,info edastamine poliitika kujundamiseks. kohaliku elu küsimused kohustuslikud kohaliku elu küsimused (nt sotsiaalabi ja –teenuste korraldamine) vabatahtlikud kohaliku elu küsimused Lähtuda ülesande traditsioonilisest kuuluvusest, subsidiaarsuspõhimõttest ja ülesande seotusest kohaliku kogukonnaga 5.2. Keskvõimu kohustused Keskvõimul on vähemalt kahte liiki kohustused. 1.keskvõimul otsesed hoolekandekohustused. 2. keskvõimul kohustus soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS § 28 lg 3). 5.1. Hoolekandekohustused
panna. Usalduse loomiseks ohvri ja arsti vahel on väga oluline, et meedikud suhtuksid ohvrisse kaastundlikult ja mõistvalt, mitte mingil juhul süüdistavalt. On oluline, et meedikud suudaksid luua patsiendiga sellise usaldussuhte, et vägivalla ohvrid käiksid regulaarselt oma tervist kontrollimas ja arstiga nõu pidamas. Ka on oluline, et meedik oskaks nõu anda, kuhu ohver veel võib pöörduda (politsei, sotsiaaltöötaja, perenõustaja, juristi jne), et oma probleeme lahendada. ¾ ohvritest kannatatab tõsise tervisehäirete all. 72% vägivalla ohvritest omab mõnda pikaajalist tervisehäiret. 87% ohvritest kurdab stressi ja pideva pingseisundi üle. Kas ja kui sageli Te olete viimase aasta jooksul käinud haigena tööl? Ohvrid (%-des) Mitteohvrid(%-des)
süsteemiteooria jne) Meetoditeteooria meetodid ja tööviisid (tulenevad otseselt raamteooriast, nendega väga seotud) Enesemääratlus- ja raamteooriate puudumine: võib ohustada meetoditeteooriaid sotsiaalpoliitilise surve tõttu. Definitsioon: Sotsiaalpedagoogika sotsiaalselt institutsionaliseeritud reaktsioon tüüpilistele psühholoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele, mis tulenevad sotsiaalsest desintegratsioonist. Sotsiaalpedagogika VS kooli sotsiaaltöö H. Tuggeneri järgi: Identsus mõistena üks ja sama Erinevus määratletavad eri alustelt Rõhuerinevus seotud, kuid rõhutavad eri aspekte Lähenemine lähialad, moodustavad praktilise terviku Sotspedag: indiviidi isiksusliku kasvu ja ühiskonda integreerumise tagaja. VS sotstöö eelkõige sotsiaalse turvalisuse tagaja. Erinevalt sotsiaaltööst ei ole sotsiaalpedagoogika orienteeritud defitsiidile. Sotsiaalpedagoogika hõlmab kõiki lapsi
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
kohustuslikuks, nõuab enamus psühhoanalüütikute kooslusi tänapäeval MD ja psühhiaatriainternatuuri olemasolu (või psühholoogilise baashariduse korral spetsialiseerumiskursuse lõpetamist kliinilises psüholoogias). Seega võtab psühhoanalüütikuks saamine 10 - 11 aastat aega. Eestis sellist koolitust ei ole, küll on aga kaks eestlast Soomes väljaõppel juba kuuendat aastat ning seega võime loota, et meilgi kunagi klassikalise treeninguga psühhoanalüütikuid on. Psühhiaatriline sotsiaaltöötaja peab omama sotsiaaltöö magistri kraadi (MSW), mis tavaliselt on kõrgkoolides eraldi eriala koos vastava teoreetilise kursuse ja praktiliste töödega. Eestis on sotsiaaltöötaja elukutse ise alles üsna noor. Millal spetsiaalseid psühhiaatrilisi sotsiaaltöötajaid tulema hakkab, on praegu vara ennustada. On olemas veel nõustaja (counselor) magistri- ja doktorikraad psühholoogias, mis sarnaneb kliinilise psühholoogi ettevalmistusega, kuid paneb vähem rõhku teaduslikule uurimistööle
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Õppe kavandamine kontrolltöö 1. Õppimise olemus. Põhilised õppimisteooriate liigid. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Õppimise kaks liiki: 1. Tahtlik õppimine- õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. 2. Tahtmatu õppimine- teadvustamata protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. Erinevate õppimisteooriate tekke põhjustasid lahknevad arusaamad õpiimise ajenditest. Biheivoristlikud õppimiteooriad käsitlevad õppimist kui märguannetele reageeringute kujunemist. Mõtlemise osa on neil teisejärguline. Kognitiivsed õppimisteoo
võrrelda omavahel, kuigi nad võivad olla ühelt kutsealalt. Professiooni võiks iseloomustada ka nii: 1) abstraktsed ja spetsiifilised teadmised, 2)autonoomia 3) autoriteet teatud kliendigrupi ja teiste elukutsete silmis, 4) teatud altruism. (Näiteks meditsiiniõde/politseinik/õpetaja/aednik jne. on keegi, kes tunnustab ja kannab nimetatud professiooni omadusi). Mulle isiklikult meeldiks meelevaldselt eraldada kutset ja ametit nagu Green 1968 tegi vahet sõnadel job ja work. Kus amet on midagi sellist, millega ma tegelen, et ära elada, saada palka ja maksta arveid, kuid kutse oleks midagi sellist, mis on seotud minu identiteedi, aadete, väärtuste/väärtustamisega ja saavutustega. · Milles väljendub pedagoogiline ümberkontekstualiseerimine kutsepedagoogika kontseptsioonis? Ümberkontekstualiseerimine on oma tähenduselt, millegi, antud juhul siis olemas olevate teadmiste
.............................................................56 3.2.4Vaatlusmeetod..............................................................................................57 3.3Valimi määramine...............................................................................................64 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 77 Lisa 1. Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. Lisa 2. Niglas, K. 2003. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekorrast sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös. -- Kog. Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn. Lisa 3. Sotsiaalsed probleemid. 3 SISSEJUHATUS Inimkonna areng on olnud pidevas liikumises ning seda on püütud jaotada etappidesse
st Rain Mikser Abstarct In this article, I highlight the necessity to reintegrate the current social-pedagogical practice in Estonia with the general theory of social pedagogy. For number of reasons, it has been implicitly accepted by Estonian educators, students and practitioners in the field that the theory and practice of social pedagogy do not meet each other, and that
Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental friendliness, ecovillages Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba Töö autor: Kadri Allikmäe Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin Allikiri: Institute Department Institute of Educational Sciences Department of Pre-School Education Töö pealkiri:
Tehes vanuri tööd peame jälgima 1. vanurit tuleb näha tervikuna 2. normaalse argielu jätkuvuse toetamine 3. isiklike tegevuste võimaluste toetamine 4. enesemääramise ja tema valikute toetamine 5. teenindava personali omavaheline koostöö e. võrgustiku koostöö 6. sotsiaaltöö vastutus vanuri ees. Toeks eakatele - Sõbrad - Harrastused, hobid - Sotsiaalne heaolu e. suhtlemine - Majanduslik kindlustatus e. toimetulek - Puhkus - Vaimsed huvid - Vanur peab tundma et ta on kasulik - Vanur ei tohi alla anda - Tuleks loobuda halbadest harjumustest - Positiivne ellusuhtumine Hoolekandes tähelepanu - Mõistmine - Ärakuulamine - Lasta tal olla tema ise - Hoolimine ja heakskiit
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
ees ootas, kui laev Inglismaa rohelisest ja lubjakivisest rannikust eemaldus... 1950ndail (pärast Teist maailmasõda) olid paljud minu kooli meesõpetajatest teeninud relva- Hulga aastaid hiljem, ühel oma paljudest reisidest tagasi Inglismaale, et korraldada seminare jõududes ega suhtunud leebelt õpilastesse, kes näisid kas või pisutki kõigutavat täiskasvanute käitumise juhtimise ja distsipliini teemadel nii koolides kui ülikoolides, kohtasin ma õpetajat, autoriteeti. Küllap andsin avalikult teada, et mul on põhiõigused. Nende õiguste tuumaks oli kelle isa õpetas mind samas keskkoolis, kus ma „selle pildi“ olin maalinud. Jutustasin talle oma soov olla koheldud elementaarse väärikuse ja lugupidamisega; veidral kombel polnud mul maali-episoodist ning tema jagas seda kohaliku ajakirjandusega (ma ei teadnud, et ta mu jutu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindust, üks asub Iirima
7) Füüsilise tervise näitajad Subjektiivne heaolu – mõõdikud defineeritud kui inimese hinnangut oma elule; seda on raske mõõta, kuid annab õigema pildi heaolust: kognitiivne aspekt – rahulolu - the Satisfaction With Life Scale (Diener et al 1985) jm emotsionaalne aspekt – õnnelikkus - the Affectometer 2 (Kammmman, Flett 1983) - the Affect Balance Scale (McDowell, Newell 1987) Globaalne mõõde - elukvaliteet - the Quality of Life Profile (Univ. of Toronto) - Sense of Coherence Scale (Antonovsky 1993) --- Laps ja tervis *Lapse tervise kujunemisel on oluline: geneetiline eelsoodumus, üsasisene areng, prenataalnse abi süsteem, perinataalne kahjustus, varane lapseiga, vanemate teadmised, sotsiaalne taust, arstiabi ja õenduse kvaliteet ja kättesaadavus, ühiskonna suhtumine. *Eesti laste ja noorte sagedasemad terviseriskid seoses eluviisi ja keskkonnaga: vigastused, vähene kehaline aktiivsus, uimastite tarbimine, riskialdis seksuaalkäitumine,
formaalseid diagnostika protseduure. · Eesmärgid kese lühiajalistel eesmärkidel. Psühhoteraapial nii lühi kui ka pikaajalised eesmärgid. · Ravi nõustamisel nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapia puhul raviviis kompleksne , töö teadvustatud ja teadvustama protsessidega, kasutatakse teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia meetodeid. Nõustamispsühholoogia valdavalt koolides, kriisiabikeskustes jne. Psühhoteraapia valdavalt erapraksis või haiglad. Sarnasused: *teoreetilised lähtekohad *usaldus *eetika *struktureeritus Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus 1 · Isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik mitteformaalsel. Tänu sellele tekivad ootused. Formaalsel on ootused pigem teadus mõõte omad. Mitteformaalsel pigem kunsti mõõte omad. Ohuks on see, et kaob objektiivsus ja juhtiv kunsti mõõde.
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
Kordamisküsimused Teema 1 1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? a. - Tööd tuleb teaduslikult uurida ja juhtida; - Töötajaid tuleb teaduslikult põhjendatult valida ja arendada; - Tööliste ja juhtkonna vahel peab valitsema koostööle orienteeritus; - Tööjaotus tööliste ja juhtkonna vahel peab olema konkreetne. (1)jaotada tööoperatsioonid üksikuteks elementideks, et leida kõige otstarbekamad töövõtted 2)töötajate valimist võimete alusel (Ameerikas hakati kõige esimesena kasutama inimeste valimise l psühh oloogilisi teste) 3)tükitöö suurem tööviljakus, suurem palk 4)õigused ja kohustused olgu kõigile selge d.) b. Esindajad: i. USA metallurgiatehase peainsener Frederick Winslow Taylor (1856- 1915). Ta uuris võimalusi ettevõ
National Joint Committee on Learning Disabilities (1997): “LDs is a generic term that refers to a heterogeneous group of disorders manifested by significant difficulties in the acquisition and use of listening, speaking, reading, writing, reasoning, or mathematical abilities. These disorders are intrinsic to the individual, presumed to be due to central nervous system dysfunction, and may occur across the life span. Problems in self-regulatory behaviors, social perception, and social interaction may exist with LDs but do not by themselves constitute a learning disability. Although a learning disability may occur concomitantly with other handicapping conditions (for example, sensory impairment, mental retardation, serious emotional disturbance) or with extrinsic factors (such as cultural differences, insufficient or inappropriate instruction), they are not the result of those conditions or influences."
Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine. Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele. Oppositional behavior - ehk tõrges-trotslik käitumine, seda terminit kasutab psühhiaater. Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist. Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest. Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine 3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga
"Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus" 2002. Laine Simson: 1. ja 2. osa I OSA Personali arendamise lähtealused 1.1.1. Mõisted Selles raamatus on kesksel kohal järgmised mõisted. - personal - personali kvaliteet - personali arendamine - personali arengu- ja arendustingimused Järgenvalt vaatleme neid lähemalt. Personal organisatsiooni kõik töötajad, töölised, spetsialistid, juhid, kaasaarvatud omanikud, kes töötavad selles organisatsioonis. Siiani leidub neid, kes kahtlevad, kas omanikud või tippjuhid ikka on personal või mitte. Ilmselt on siin tegemist praktilises elus kogetud olukorraga, mil juhid või omanikud oma kõnes kasutavad mõistet "personal" nende kohta, kes struktuuris neist allpool on, kuid ise ei pea ennast nende hulka kuuluvaks. Nii tekibki organisatsioonis eristumine: juhid ja muu personal, "meie ja nemad" Kui sellises organisatsioonis on personali kohta kokku lepitud mingid reeglid, siis võib juhtuda, et
Uurimusest peaks olema kasu nii inimesele kui ühiskonnale tervikuna. · Emotsioonid, tundeseisundid ja afektid on inimese kogemuse loomulikud mõõted. · Muutuse esilekutsuja (change agent), terapeut, uurija on hinnanguvaba, vastuvõetav ja toetav isik, kes austab igaühe õigust teha otsuseid ja elada vastavalt vabale valikule. Eesmärk on teiste võimustamine/jõustamine (empowerment), mitte nende kontroll ja hukkamõist. *change agent kui eriala: sotsiaaltöötaja. Tema ülesanne peaks olema muutuse esilekutsuja. · Oluline on kontekstist lähtumine ja holistlikkus, terviklikkus. Konteksti arvestamata on valearusaam kerge tekkima. · Tegevus (kuidas protsess kulgeb) on sama oluline, kui tegevuse tulemus (saavutus). · Tegevus ja vastutus on võrdselt jagatud, tuleb vältida ühepoolset tegevust. Ka osalejad, intervjueeritavad peavad olema teadlikud, mis toimub ja võtavad vastutust
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
annaabi.ee 
