Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda, nad muudeti sunnimaiseks.Erinevused orja ja tavalise talupoja vahel olid kadunud, mõlemad grupid olid sulanud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnimaiseks talurahvaks. Eesti keeles tavatsetakse selliseid talupoegi nimetada pärisorjadeks. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnespaljudest väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus- seetõttu olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed puudusid. Maailma tajuti üldiselt ebakindlana ja kuulumine mingisse ühiskonda, perekonda, kogudesse, seisusesse või ametialasesse ühendusse-pakkus turvalisust. Egle Künnapas 11D
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused:
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku
ühest ja samast riigist . diktaator piiramatu võimuga valitseja keiser Caesari nimest tulnud valitseja tiitel gladiaator osalesid veristel võistlustel vaatemängudel . amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud vaatemängu koht . Colosseum kõige suurem amfiteater , mis mahutas u 50 000 pealtvaatajat . Rooma õigus ulauslik ja hästi korrastatus seaduste kogum Roomas orjandus majandusviis , mis põhineb orjade tööl metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja . 3 . keisririigi ja vabariigi erinevused valitsemises . 4. Kõik väepealikud tahtsid linna oma võimu alla saada ning nende vahel tekkis sellepärast tüli . 5 . Mille poolest erinesid ja mille poolest sarnanesid Rooma impeeriumi ida- ja lääneprovitsid ? Lääneprovintsid polnud enne roomlastele alistumist kõrgelt arenenud . Sealsed linnad olid roomlaste rajatud ja meenutasid vägagi Itaalia linnu
Rohkem ohvreid on olnud ainult II Maailmasõjas. Arvan, et sõda mõjus inimestele rängalt. Maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad. See oli kallim seni peetud sõdadest. Sõda oli kasulik põhiliselt sõjatööstusele, kes sai uusi relvi katsetada ja äri ajada. Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile, tekkis riigimonopolistlik kapitalism-majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Tohutud sõjakulutused kurnasid ära enamiku suurriikide majanduse. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuriga inimeste maailmapilti. Sõda lõppes 11. novembriil 1918.aastal sõlmitud Compiegne'i vaherahu sõlmimisega.
tulemusena olid valitsejad haritumad ja väitsid, et on võimul selleks, et teenida rahvast, suurendada alamate heaolu ja saavutada üldist heaolu kogu ühiskonnas. Valgustatud absolutistlikud valitsejad olid Katariina II, Gustav III, Friedrich II. Majanduse seisukohalt oli absolutism efektiivsem, sest selle põhimõte oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Valgustusajastul ei olnud see aga peamine punkt. Näiteks Preisimaal, kus oli valitsejaks Friedrich II oli merkantilistlik majandusviis, mis tähendab, et taodeldi ekspordi soodustamist ja impordi piiramist kõrgete tollide abil, tänu sellele arenes nii kaubandus kui ka käsitöö. Valgustuse majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Rahvale aga sobis rohkem valgustusaeg, sest siis oli inimkond tähtsam kui riik. Mäletatavasti oli absolutismis esmatähtis riigile raha sisse tuua nagu näiteks Prantsusmaal ja Preisimaal. Valgustusaegne Venemaa oli aga rahvasõbralikum
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad:
2. Kesk ehk Lõuna-Frangi riik 170.a jagasid seda omavahel Lääne-ja Ida- Frangi valitsejad 3. Ida-Frangi riik Saksa kuningriik (al.962.a Saksa-Rooma keisririik) Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karolingide renessanss- oli kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal, kui Frangi riigis valitses karolingide dünastia. 4. Naturaalmajanduse kujunemine ja olemus. Naturaalmajandus- majandusviis varakeskajal, rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise kohapeal või saadakse vahetuss kaubanduse teel ( sool, raud, lukskaubad). Naturaalmajanduse kujunemise põhjused: 1. Sõdade tõttu 2. Suurrahvaste rändamine 3. Linnaelu soikumine 5. Seisused keskajal I. Vaimulikud, kes olid peamine seisus, ülesanne oli kõigi eest palvetada. II. Sõjamehed, nemad kaitsesid kõiki. III
Euroopas, linnakultuuri kujunemine 15. 16. sajand hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Rahvasterändamise tagajärjed: * Lääne-Rooma impeeriumi likvideerimine * orjuse likvideerimine ja feodaalsuhete kujunemine * vana-aja lõpp * germaanlaste riikide tekkimine Lääne-Euroopas, mis pani aluse tänapäeva Lääne-Euroopa riikide kujunemisele * germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine
linnakultuuri kujunemine o 15. – 16. sajand – hiliskeskaeg: kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
Feodaalsuhete kujunemine Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Kuna keskajal valitses naturaalmajandus, olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Keskaja inimene tajus maailma ebakindlana ja kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, kogudusse, seisusesse või siis ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust.
*armulaual said ilmalikud vaid leiba *armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib *hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega *ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles *teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus *vallalisus vaid munkadel NATURAALMAJANDUS: · s.o. majandusviis, milles enamus vajalikust toodetakse ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud. *talupojad tootsid ise toidupoolise, riided, tööriistad jne. *feodaali varustasid talupojad ja mõisas elavad käsitöölised *osteti vaid soola, rauda ja feodaalid luksuskaupa *vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu *raha peaaegu käibel polnud *sidemed erinevate piirkondade vahel peaaegu puudusid *inimeste elatustase oli madal
II seisus feodaalid e. elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli oma aadlikud võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine privilegeeritud ja maksudest vabastatud III seisus talupojad, moodustasid enamuse rahvastikust ( ~95 - 96 %), käsitöölised, varakeskajal peamiselt talupojad kaupmehed pidasid üleval I ja II seisust NATURAALMAJANDUS: · s.o. majandusviis, milles enamus vajalikust toodetakse ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud. · Naturaalmajandus oli omane varasele keskajale: talupojad tootsid ise toidupoolise, riided, tööriistad jne. feodaali varustasid talupojad ja mõisas elavad käsitöölised osteti vaid soola, rauda ja feodaalid luksuskaupa vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu raha peaaegu käibel polnud sidemed erinevate piirkondade vahel peaaegu puudusid inimeste elatustase oli madal
Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Rahvasterändamise tagajärjed: * Lääne-Rooma impeeriumi likvideerimine * orjuse likvideerimine ja feodaalsuhete kujunemine * vana-aja lõpp * germaanlaste riikide tekkimine Lääne-Euroopas, mis pani aluse tänapäeva Lääne-Euroopa riikide
Iga vasall pidi vanduma läänitruudust oma senjöörile. Senjööride maad harisid talupojad, kes maksid maa kasutamise eest tööpäevade ja andamiga. Paljud kloostrid kasutasid oma rikkusi kunstide ja teadmiste edendamiseks. * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: l Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) l Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm
Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj
II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: _ sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. *tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. *majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka) *tööjõu puudus:
Majanduslik ja inimeste igapäevaelu sõja aastatel. Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks. Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile. Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA. Venemaa veebruari revolutsioon 1917(põhjused, mis toimus, tagajärjed)' Põhjuseks oli majanduslik langus, nälg, ebaedu rinnetel, rahulolematus tsaarivalitsusega. Rahval puudus igasugune võim, sest duuma osakaal oli väga väike. Nikolai II oli valitsejana nõrk ja ebakompetentne. Teda ümbritsenud inimesed ei soovinud midagi muuta. Tohutu vahe oli rikastel ja vaestel
Peep Reimer 4 1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. · riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu · riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast · riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine · riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum
Keskaegne ühiskond KESKAEG 13 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke: Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne- Euroopas. Linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus põhjustas käsitöö ja kaubanduse allakäigu. Varakeskajal ei soodustanud linnade teket ka naturaalmajandus- see oli majandusviis, milles enamus vajalikust toodeti ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud. Feodaale varustasid talupojad ja mõisas elavad käsitöölised. Vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu. Osteti peamiselt vaid soola, rauda ja feodaalid ka luksuskaupa. Raha naturaalmajanduse tingimustes peaaegu käibel ei olnud ning kaubanduslikud sidemed Euroopa erinevate piirkondade vahel praktiliselt puudusid. Eeldused linnade taastekkeks
Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 4. LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS KESKAJAL: 4.1. Naturaalmajandus ja linnade taasteke: Lääne-Rooma riigi langus tõi enesega kaasa linnade hääbumise Lääne-Euroopas. Linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus põhjustas käsitöö ja kaubanduse allakäigu. Varakeskajal ei soodustanud linnade teket ka naturaalmajandus- see oli majandusviis, milles enamus vajalikust toodeti ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud. Feodaale varustasid talupojad ja mõisas elavad käsitöölised. Vähene kaubandus toimis rändkaupmeeste kaudu. Osteti peamiselt vaid soola, rauda ja feodaalid ka luksuskaupa. Raha naturaalmajanduse tingimustes peaaegu käibel ei olnud ning kaubanduslikud sidemed Euroopa erinevate piirkondade vahel praktiliselt puudusid
lk.65-66). Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks: Puudus toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Puhkeb revolutsioon Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd. Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA o Andis sõdivatele Antandi riikidele laenu o Euroopas avanes piiramatu turg Ameerika kaupadele IX Sõja lõpp (lk 31-33): MÄRKSÕNAD: Venemaa 28 juuli 1914 ja Saksamaa positsioonid: Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu
· Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. b. Talupojad olid sügavalt usklikud: · Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. · Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus 1. Linnaelu areng a. Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: · Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. · Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. · Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. · Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. b. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: · Jõesuue, sild või sadam. · Kaubateede sõlmpunkt. · Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. c. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad:
Reimer 9 1.8. Sõja mõju majandusele: Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandustele: 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism – majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest
Reimer 9 1.8. Sõja mõju majandusele: Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandustele: 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks. 2) Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud); tekkis riigimonopolistlik kapitalism majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu ja andis laenu. 3) Riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus), mis maksti kinni riigikassast, suunati peamiselt suurettevõtetele. See tõi enesega kaasa paljude väikeettevõtete pankrotistumise. Riiklikest
Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ketser - oli inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Inkvisitsioon on katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid veenda ja vajadusel karistada. 8. Mis on naturaalmajandus, feodaalkord (vt vihikust, §6); feodaalne killustatus (§13 lk.75), kuidas hakkasid tekkima tänapäevaste parlamentide eelkäijad (lk 78; 77). Naturaalmajandus on keskajal valitsev majandusviis, kus kõik eluksvajalik tehakse ise ja tarvitatakse koha peal. Kauplemissidemed olid minimaalsed. Naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel sõjameestele rahas palka maksta võimalik. Frangi riigi kuningad hakkavad teenistuse eest maa-alasid andma sõjameestele (koos talupoegadega) -> feodalism. Feood e läänimees - maasaaja, Feood e lään - maatükk, mille kuningas ära annab. Läänistamine - maatüki äraandmine. Senjöör - maatüki äraandja, vasall - maatüki saaja
maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt okupeerima oma valdusse võtma oraakel püha ennustuspaik, kus võis jumalatelt ka nõu küsida; kõige kuulsam oli Apolloni tempel Delfis, Kesk-Kreekas, preestrinna kuulutas seal tulevikku ja andis küsijatele nõu ordumeister ordu kõrgeim ametnik orjandus majandusviis, mis põhineb orjade tööl P Paabeli torn - Babüloni linna keskele rajatud 90 meetri kõrgune jumal Marduki tempel, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks paavst katoliku kiriku pea paavsti kuuria paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist pagood mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel. Pagood pärineb Indiast, kuid Levisulatuslikult ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades
sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt okupeerima oma valdusse võtma oraakel püha ennustuspaik, kus võis jumalatelt ka nõu küsida; kõige kuulsam oli Apolloni tempel Delfis, Kesk-Kreekas, preestrinna kuulutas seal tulevikku ja andis küsijatele nõu ordumeister ordu kõrgeim ametnik orjandus majandusviis, mis põhineb orjade tööl P Paabeli torn - Babüloni linna keskele rajatud 90 meetri kõrgune jumal Marduki tempel, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks paavst katoliku kiriku pea paavsti kuuria paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist pagood mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel. Pagood pärineb Indiast, kuid Levis ulatuslikult ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades
Olümpias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt okupeerima oma valdusse võtma oraakel püha ennustuspaik, kus võis jumalatelt ka nõu küsida; kõige kuulsam oli Apolloni tempel Delfis, Kesk-Kreekas, preestrinna kuulutas seal tulevikku ja andis küsijatele nõu ordumeister ordu kõrgeim ametnik orjandus majandusviis, mis põhineb orjade tööl P Paabeli torn - Babüloni linna keskele rajatud 90 meetri kõrgune jumal Marduki tempel, mida hiljem hakati kutsuma Paabeli torniks paavst katoliku kiriku pea paavsti kuuria paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist pagood mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate katuseservadega tornikujuline tempel. Pagood pärineb Indiast, kuid Levis ulatuslikult ka Hiinas ja teistes Ida- ning Kagu-Aasia maades
Kui naftahinnad 1980-ndate alguses langesid, pöördus Saudi Araabias palju raskustesse sattunud võlgnikke sariaadikohtute poole, et nende islamiseadustega vastuolus olevad võlad tühistataks, mis pahatihti ka õnnestus. (Aru 24.01.2007) KOKKUVÕTE Islami intsessivaba pangandust uurides selgus, et intressi keelamine ei ole tulnud otseselt koraanist vaid Mugetradahist. Mugetradah on tuletatud sõnast Qarcl ja tähendab loovutamist. See majandusviis oli Araabias levinud enne islamit, kuid kohandus islami põhimõtetega. Selle seaduse järgi elades nõustusid kõik, et üks inimene annab teisele kapitali, mida ta ettevõtluses kasutab. Igal ühiskonnal ja majandussüsteemil on tegevuse jaoks paratamatult oma mudel ja üldjuhised. Kõrvalseisjale võivad uue süsteemi vorm ja tegevus näida tänapäeva analoogse süsteemiga võrreldes erinevad, kuid nii see peabki olema.
karjakasvatus, millega sai alguse elatusvahendite süstemaatiline tootmine. Seda arengut on nimetatud ka neoliitiliseks revolutsiooniks. Niivõrd suured muutused majandus- ja eluviisides toovad alati kaasa ka muutuseid vaimses sfääris. Miks üldse leidis aset selline muutus? Selle üle vaieldakse veel praegugi ning on mitmesugused teooriad nimetatud küsimuses. Põhjuseks on toodud suurt põuda, klimaatilist kriisi. Uus majandusviis kindlustas külluslikuma ja kindlama toidulaua. Teooria vastu kõneleb siiski asjaolu, et puuduvad andmed kuivemast kliimast sel ajajärgul. Teise põhjusena on välja toodud elanikkonna kasv, võimalikuks on peetud ka selle kombinatsiooni halbade ilmastikutingimustega. Ühest seisukohta siiski selles küsimuses ei ole. Esimesed maaviljeluse ja loomakasvatuse elemendid olid juba
Etnogeneesi uurimine on muutunud ibterdistsiplinaarseks. Järjest on pakutud välja uusi lahendusi, mis teatud määral erinevad varasematest. Tp ei rõhuta enam laialdasele ümberasumisprotsessile nagu varem, tp ürit erinevaid teadusharusid leida keele ja rahvastiku kujunemislugu interdistsiplinaarselt. Mitmed muutused on toimunud keel vahendusel. Arheoloogid on ka üha enam hakanud muutusi seostama kultuuriliste muutustega, oluline oli majandusviis, üleminek viljelusmaj tõi kaasa olulisi muutusi , ei tähendanud siiski igal pool mitte rahvastiku rännet. Eestlaste kujunemise uus teooria : keelepõõsa teooria. Slaidid.Kunda kultuuri üheks lähtekohaks on ilmselt svidri kultuur. Seoses maaviljelejate saatmisega hakkab pilt muutuma. Euroopasse u 7ooo ekr hakkavad saabuma maaviljelusega tegelevadhõimud, kõige esimesena Kreeka ja Balkani aladega, uurijad on seda seost indo euroopa rahvastega
nägu) Leitud laialdasel territooriumil. Mesoliitikum (kesk-kiviaeg) 10 000 aastat tagasi Inimeste asualad laienesid, mälestisi on leitud vähem, tähelepanu keskmes polnud enam loom, vaid inimene. · Addaura ja Valltorta Neoliitikum (noorem-kiviaeg) 6 000-2 000 eKr Järgnesid pronksi- ja rauaaeg Koopamaale enam ei tehtud, nüüd hakati minema anastavale majandamisviisile (küttimine, korilus, kalastamine), tootev majandusviis (põllumajandus, karjakasvatus). Inimene muutus paikseks, pikka aega elati ühes kohas. Vanimad asulad ja linnad. Kunstinäiteid on leitud kõikjalt (kivi ja luu), megaliitilised monumendid. Menhir püstises kõrged kivimonumendid Dolmen püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk Kromlehh kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt (ringis) MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud
Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. 1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66). 20* sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele. 21* tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks. 22* majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. 7* riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu 8* riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast 9* riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine 10* riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka)
Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond. Veel elavdasid ristisõjad kaubandust Vahemerel, mis pani aluse Itaalia linnade õitsengule. Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine). 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja
Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond. Veel elavdasid ristisõjad kaubandust Vahemerel, mis pani aluse Itaalia linnade õitsengule. Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine). 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja
leiti 1870ndatel. Viimasel jääajal oli Eesti 1-2km paksuse jääkihi all, mis surus maad allapoole. Kui jää ära sulas, siis hakkas maapind tõusma. Praeguseni on juba 138m tõusnud. Pulli asula Pärnu jõe ääres on kõige vanem Eestis olevaist. Sealt on leitud ka tuleasemeid, sealsed elanikud olid arvatavasti sisserändajad. Pullist on leitud ka hea kvaliteediga tulekiviesemeid. Mõned on leitud ka Sindi-Lodjas ja Kundas. Kunda kultuuris olid teatud tüüpi esemed ja sarnane majandusviis. Ka nende kinnismuistised on sarnased. Elanikud võisid etniliselt ühtsed olla suhtlesid ja rääkisid sama keelt. Kunda kultuuri iseloomustab väga rohke luust ja sarvest esemete valmistamine, see ongi Kunda kultuuri peamine tunnus. Olid luuharpuunid, luuahingud, luust nooleotsad, sarvest kirvepea, luust talb ja ka luust õngekonksud. Pulli asulast leitud loomaluude seas esines kõige rohkem kopra ja põdra luid. Sindis olid aga metssiga ja viiger kõige populaarsemad
Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal.
Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal.
Teised ühiskonnakihid (vaimulikud, aadlikud, linlased) suhtusid neisse põlglikult. Talupoja kohustuseks on põllutööd teha mitte targutada. Talupojad olid sügavalt usklikud: Saadi aru, et jumal on andnud neile pühakohustuseks töötegemise. Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad – valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal
Kui maakoore tõus jätkub, siis on manner Hiiumaa ja Saaremaaga ühendatud ja 5000 a pärast ka Kuramaaga kokku kasvanud. Vanim asula on Pulli Pärnu jõe juures. Elamujälgi leitud eriti ei ole, ainult tuleasemeid. Võib väita, et Pulli elanikud olid sisserändajad, sest sealt on leitud kvaliteetset tulekivi. Seda sorti tulekivi on muidu leitud ainult Leedust ja Valgevenest. Arheoloogilises kultuuris on teatud ühte tüüpi esemed, sarnane majandusviis ja elukorraldus ning nende kinnismuistised on sarnased. Arheoloogiline kultuur võis peegeldada rühma elanike etnilist päritolu; suhtlesid tihedalt ja rääkisid sama keelt. Kunda kultuuri iseloomustab rohke luust ja sarvest tehtud esemete valmistamine ja kasutamine. Need esemed on ka väliselt üsna sarnased. Üritati teha ka primitiivseid kirveid nt põdrasarvest, kivi puurida veel ei osanud. Iseloomulik on ka tulekivist tehtud esemed, kuid neid on vähe ja nad on väga väikesed
20. Põllumajanduse arengu põhijooned 19. saj. Teoorjuslik mõisamajandus. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine. Arengusuunad 19. saj. lõpupoolel. Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Põllumajanduse arengu põhijooned 19.sajandil Teoorjuslik mõismajandus- kõrgaeg oli 18 saj löpp, 19 saj algus. Mõisate puhul tähtis viina tootmine ja teraviljakasvatus.Umbes pool saagist läks viina tootmisele. 1830nendatel levisid uued ideed, selgemaks sai, et senine teorjuslik majandusviis ei olej ätkusuutlik. 1830nendatel toimub läbimurre ja valdavaks saab mõte et teoorjus tuleb asendada raharendiga. Mõisatesse tuli tööle vötta palgalised sulased. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine-toimus 19 saj teisel veerandil ja 19 saj keskpaiku. Suurte muudatuste aeg, üleminek raharendile. Viinatööstus oli järkuvalt oluline tegevusala, aga ümberkorraldused selles vallas olid masinapargi uuendamine (muutes selle efektiivsemaks) ja
annaabi.ee 
