2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta
Erineva arengutasemega riigid globaliseeruvas maailmas Kokkuvõte Maailma riike võib pingeritta seada ja rühmadeks jaotada väga mitmel moel. Parema ülevaate saamiseks on kasutusele võetud mitmed indeksid, mis annavad mitmekülgsema ülevaate arengutaseme eri aspektidest. Riikide arengutaset võib hinnata mitmel moel. Kõige sagedamini tehakse seda kitsalt majanduslikust aspektist lähtudes, kasutades sisemajanduse kogutoodangu näitajat. Mitmekülgsem ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid arvestav on inimarengu indeks. Riikide omavaheliseks võrdlemiseks tuleb SKT arvutada riigi elaniku kohta ja teisendada summa ühtsesse valuutasse. Samuti tuleb SKT arvutamisel arvestada kaupade ja teenuste hindade erinevust. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik. Kui SKT on riigi territooriumikeskne, siis rahvatulu on elukohakeskne mõõdik.
..n), j tarbiva haru järjenumber (j = 1...n), xij i-nda haru toodang, mis läheb uuesti tarbimisse j-ndas harus, xi i-nda haru kogutoodand, yi i-nda haru lõpptoodang, mis läheb tarbimisse väljaspool tootmissektorit. 2. lähtuvalt tarbivast harust selle haru poolt vaadatuna kulub ühe haru toodangu valmistamiseks erinevaid tooraineid ning millele lisandub veel tootmisel lisatud väärtus. Maatriksbilansi veeru üldvõrrand kirjeldab haru kogutoodangu väärtuse kujunemist: n = xij + zj = xj i=1 kus: zj j-nda haru lisatud väärtus, xj j-nda haru kogutoodang. Harudevaheline maatriksbilanss näeb välja järgmine: haru 1 j n lõpptoodang kogutoodang 1 x11 x1j x1n y1 x1 i xi1 xij xin yi xi
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20
· Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S. Kuznetsi2 poolt avastatud lained. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu. Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2
· Keskmise pikkusega äritsüklid. Ligikaudu 20 aasta pikkused S. Kuznetsi2 poolt avastatud lained. Põhjuseks demograafilised muutused, nt sündivuse või migratsiooni kasv, mis omakorda suurendab nõudlust kaupade järele ning järelikult ka investeerimist ja tootmist. Teatud aja pärast, tööjõu hulga kasvades hakkab palgatase langema, mis pidurdab nõudluse kasvu. Ülaltoodud äritsüklid tekivad eelkõige majanduse potentsiaalse kogutoodangu (vt allpool) muutumisest. 1 · Lühiperioodi äritsüklid. Schumpeteri jaotus: 0 1. 3-4 aastat kestvad Kitchini tsüklid, mis avalduvad laovarude ja toodangu mahu muutumisena. Kasvava nõudluse ajal suurendavad ettevõtted laovarusid ja tootmist, et rahuldada nõudlust. Kui laovarud liigselt kuhjuvad, siis see sunnib toodangumahtu vähendama, et vähendada laovarude hoidmise kulusid. 1 2
Sisemajanduse koguproduktiks SKP riigis vaadeldava perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul valmisatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata sellest, kes on toodangu valmistamisel kasutatud tootmistegurite omanik. Resident juriidiline või füüsiline isik, kes on tegutsenud antud riigis vähemalt üks aasta. Majanduse kogutoodangu leidmiseks kasutatakse paralleelselt 3 meetodit: tootmismeetod ehk lisandväärtuse meetod, sissetulekute meetod. Kulutuste ehk tarbimismeetod kaudne meetod, mis arvestab lõpptarbimise toodetele ja teenustele tehtud kogutulust, liites kokku kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt
tegutseb Majandusteooria liigitab ettevõtted kolme suurde gruppi: teenitud kogutulu. Isikliku kasutatava tulu arvestamiseks lahutatakse sooloettevõte (ainuomandis olev); täisühing (või usaldusühing); isiklikust tulust otsesed maksud Stagflatsiooniks nimetatakse osaühing või aktsiaselts. Tootmisvõimaluste kõver on potentsiaalsete majanduse niisugust seisundit, kus inflatsiooniga kaasneb kogutoodangu tootmiskombinatsioonide geomeetriline koht. Optimaalsed vähenemine ja tööpuudus. Majandustsükliks nimetatakse tegeliku kombinatsioonid on kõik need, mis asuvad tootmisvõimaluste kõveral. rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) perioodilist kõikumist Matemaatiliselt kajastab konkreetsete sisendite maksimaalselt potentsiaalse tootmismahu suhtes. Juhul kui tarbimiskulud ületavad võimalikku väljundit tootmisfunktsioon
SKP= c+i+g+(x-m) c- erasektori tarbimiskulutused g avaliku sektori tarbimiskulutused i investeeringud x eksport m import x-m = netoeksport 15.SKP deflaator. Mis see on? Milline valem? Üheks oluliseks hinnaindeksiks on ka SKP deflaator. Sisemajanduse koguprodukti käsitlemisel tehakse vahet nominaalse ja reaalse sisemajanduse koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse
1. Majandusteadlased eeldavad, et a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb
See suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Sisemajanduse koguprodukt- lõpphüviste turuväärtus ( riigi territoriaalsetes piirides ) Rahvamajanduse koguprodukt- riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsuse mõõt. Kulutuste lähenemisviis- E=SKP= C(tarbimiskul)+ I (inv)+ G (avalksek. Kul)+ ( X-M ) ( eksport- import ) Sissetulekute lähenemisviis- SKP= palgad, intress, rent, kasum, amort, kaudsed maksud. Reaalne SKP- mõõdab reaalse kogutoodangu väärtust. Reaalne SKP = nominaalne SKP / SKP deflaatoriga. SKP deflaator- kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. Sisemajanduse puhasprodukt (NDP) NDP= SKP- D ( amortisatsioon ) Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad netoinvesteeringud. Kahesektoriline majandus- Y=E ( Yd ( kasutatav tulu ) = Y = C + Id Autonoomne tarbimine- esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Tuletatud ehk indutseeritud tarbimine- tarbimine, mis muutub, kui kasutatav tulu
2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y= Kui oletame et kogutulu tasakaalutase vähened 1000( Y=-1000) võrra, siis vastavalt
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu
suurendamist nim investeerimiseks) 26. Säästmise piirkalduvus (MPS) on säästmise muudu ja kasutava tulu muudu suhe. 27. Tarbimise piirkalduvus (MPC) on tarbimiskulutuste muud ja kasutatava tulu muudu suhe. 28. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab ühikulist muutust rahvuslikus kogutulus, mida kulututakse impordile 29. Inflatsioonilõhe- kogus , mille võrra kogunõudlus ületab täishõive kogutoodangu taset 30. Kogunõudlus (AD) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida tarbijad, ettevõtted, avalik sektor ja välismaised ostjad soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogunõudluse komponendid on planeeritud tarbimis-, investeerimis, ja avaliku sektori kulutused ning netoeksport. 31. Kogupakkumine (AS) on reaalne rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudava toota nin müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. 32
turul kujunevad tasakaaluhinnad ja ükski üksiktootja ei saa omatoodengu hinda vabalt kujundada see on nö turutasakaalu poolt ette antud Siin eeldame aga mitte täiskonkurentsi vaid mingit turgu, kus evl on mingil määral turuvõim olemas ja nad saavad mingil määral hinda teatud piirides ise kujundada Üksiku ettevõtte soovitatav hind on : P=P+alfa (Y-Ykatusega) kui alfa on suurem kui 0 P-majanduse üldine hinnatase makrotasandil Küsitav hind sõltub ka sellest milline on kogutoodangu lõhe Kui Y on tegelik tootmismaht ja Y katusega on potentsiaalne tootmismaht siis nende erinevust nim kogutoodangu lõheks Oletame et meil on 2 tüüpi ev: Paindlike hindadega (vt valem ülal) Jäikade hindadega, mis määratakse enne, kui sama perioodi P ja Y on teada p=EP+alfa(EY-EY katusega) Jäikade hindadega mudel (3) p=EP+alfa(EY-EY katusega) Eeldame, et jäikade hindadega evd eeldavad, et majandus toodab potentsiaalsel tasemel y võrdub y katusega Seega kehtib p võrdub EP
Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsusega. Eestis on olulistemaks kaudseteks maksudeks käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsedmaksud sisalduvad kaupade ja teenuste hindades ning nad ei kuulu ühegi ülalnimetatud tulunäitaja koostisesse. Et SKP koguväärtust leida, lisatakse nad sissetulekutele, kuid mitte osa toodangu väärtusest. 8. Kogunõudlus ja kogupakkumine Kogunõudlus (AD) näitab reaalslt kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja teised riigid, mida soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hind tõuseb, siis kogunõudlus väheneb ja vastupidi 4 kogunõudluse komponenti 1) tarbimine 2) investeeringud säästmine 3) valitsuse kulutused 4) netoeksport sisseveetud ja väljaveetud kauba vahe Negatiivne tõus langeb alla paremale Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi
Sulgemispunkt punkt, kus hind on samal tasemel keskmise muutuvkuluga: MC = AVC. Pikk periood: Kasumilävi ehk tasuvuspunkt punkt, kus keskmine kogukulu on minimaalne, firma kogutulu on sama suur kui tema kogukulu. Null(majandus)kasum firma saab ainult normaalkasumit. 6. Mittetäielik konkurents Monopol: Monopoli tekkepõhjused: · Mastaabiökonoomia üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga. · Sisenemisbarjäärid. · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Monopol on hinnakujundaja, kuid ebaefektiivne, sest ta toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga. Hinnadiskriminatsioon monopoolne firma kehtestab sama hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna. Monopolistlik konkurents: · Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul.
tootmiseks. Keskmine püsikulu AFC leitakse ohe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse täiendavalt ühe tooteühiku tootmiseks. Kogutulu TR on ettevõtte poolt toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul. Keskmine kogutulu ATR või AR on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud e realiseeritud tooteühiku kohta. Piirtulu e marginaaltulu MR on ettevõtte kogutulu muut, mis saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist. Tehnilise asenduse piirmäär MRTS on arv, mis näitab mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise tootmisteguri ühe ühiku asendamiseks tootmismahu
8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4. kasum keskmiselt 1ha kohta = 14000kg*0,25 kr/kg / 5ha= 700 kr/ha 14000 kg /3500 kg=4 ha 1 ha- lt saadav kasum= (müügitoodang kg* kasum toodangu ühiku kohta kr/kg)/ 5 ha= 5. kattetulu =kogutoodangu väärtus kr/ha (turuhinnas)-muutuvkulud kr/ha 2,80 kr/kg*3500 kg=9800 kr kogutoodangu väärtus 9800 kr-2400 kr=7400 kr/ha 6. kulurentaablus =kasum/toodangu kulu*100=3500 kr/ 35700 (2,55*14000)*100=9,8% hind aluseks 0,25 kr/kg : 2,55 kr/kg *100= 9,8% 7. käiberentaablus = kasum/ müügitulu*100= 3500 kr : 39200 kr*100=8,93% 0,25 kr/kg : 2,80 kr/kg*100=8,93% 8. kaubalisus =müügitoodang/kogutoodanguga*100=14000kg/17500kg*100=80% Ülesanne 2
131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) Riigikeel: kreeka keel Pealinn: Ateena Pealinna rahvaarv: 664 046 (2011) Pealinna koordinaadid: 37° 59′ N, 23° 44′ E Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK 4 Arengutase Kreeka on liige olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO, NATO, OECD, IMF, WTO ning Musta mere riikide majanduskoostöö ühendus. Kreeka sisemajanduse kogutoodangu suurus 2014. aasta seisuga oli 242.2 miljardit dollarit ja ühe elaniku kohta 24 574 USA dollarit. Võrreldes Eestiga on Kreeka sisemajanduse kogutoodangu suurus palju kõrgem kui meie oma, kuid elaniku kohta natukene väiksem. Eestis 2014. aasta seisuga oli kogutoodangu suurus 26,36 miljardit dollarit ja ühe elaniku kohta 25 547 USA dollarit. 2013. aasta seisuga on Kreeka inimarengu indeks 0,860 ning ta on kõige kõrgemalt arenenud riikidest 29. kohal oma inimarengu näitajaga
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC.
QS1 - esialgne pakutav kogus, QS2 - pärastine (muutunud) pakutav kogus, P1 on esialgne hind, P2 on pärastine (muutunud) hind. PIIRKASULIKKUS e MARGINAALKASULIKKUS MU = TU / Q , kus MU piirkasulikkus, TU kogukasulikkuse muut, Q tarbitava hüvise koguse muut. PIIRKULU e MARGINAALKULU: MC = TC / TP = TVC + TFC / TP = TVC / TP, kus MC piirkulu e marginaalkulu, TC ettevõtte kogukulu muut, TP kogutoodangu muut (kui toodang muutub ühe ühiku võrra), TVC muutuvkulu muut, TFC püsikulu muut. (TP = 0-iga püsikulud ei sõltu toodangu muutumisest lühiperioodil.) PIIRPRODUKT e PIIRTOODANG: MPL = TP/L, TP kogutoodangu muut, L- töötajate muut PIIRPRODUKTI VÄÄRTUS VMP VMP = MP x p, kus MP ressursi piirprodukt, P hüvise (toote) ühikuhind PIIRTULU e MARGINAALTULU MR: MR = TR / TP realis = TR / Q realis,
kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) Reaalne koguprodukt: kui SKP väärtus muutub, teaksime, kas see muutus oli põhjustatud hindade muutustest või reaalse toodangu muutustest. Reaalne SKP arvutatakse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP: (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aasta. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on: Tarbimiskulutused (C): kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused hüvistele, mis on aasta jooksul toodetud. Investeerimiskulutused2 (I): kulutused tootmisvahenditele (nt tootmishooned, seadmed jne), elamutele ja varudesse
madal.) 12. Too näiteid omatarbelisest ekstensiivsest p.m.t'st! (ALEPÕLLUNDUS (agraalühiskond) *teravili, mugulad; RÄNDKARJAKASVATUS *kartulid, mugulad; INTENSIIVSED RIISIKASVATUSTALUD [Hiina, India, Kagu- Aasia].) 13. Miks rajatakse terasspõlde? (põllumajandusmaa puudus; erosiooni vältimiseks; rohkem päikesele avatud; vihmavee kogumiseks) 14. Kirjelda SEGATALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (PALJU maad, VÄHE tööjõudu (pere-ettevõte); PALJU kapitali; VÄIKE kogutoodang ) 15. Kirjelda SPETSIALISEERITUD TALUSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE; tööjõudu VÄHE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus SUUR) 16. Kirjelda RANTSOSID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad PALJU; tööjõud HOOAJALINE; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus VÄIKE) 17
Investeering- esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100 Investeeringunõudlust mõjutab: protsendimäär, äriline usaldus ja tulevikuootused, tootmistegurite hindade muutused, inflatsioon, tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega, maksupoliitika, rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-)
mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb MÖ probleemidega lähtudes majanduspoliitikast. Nt: raha- ja fiskaal- ning valuutakursi, tulu- ja tööstuspoliitikat ning
situatsioonis toimimine.Mis iseloomustab mittetäielikku konkurentsi? Milline situatsioonidest on lähem või kaugem täielikule konkurentsile (neist kolmest ülejäänust)? TÖÖJÕUD: * tööjõu pakkumine kuidas kujuneb seonduvalt palgaga ja valmisolekuga vaba aega kulutada töö tegemiseks? Tööjõu pakkumine kujuneb valmisolekuna loovutada osa vaba aega töö tegemiseks ja selle eest tasu saamiseks. * Tööjõu nõudlus- on tuletatud nõudlus, tuleneb sellest kui palju tööjõudu on vaja kogutoodangu valmistamiseks. Tööjõu piirkulu on seotud palgaga, mida tuleb tööjõu eest maksta ja seda võrreldakse nõudluse kujunemisel piirprodukti tuluga ehk loodava täiendava toodangu realiseerimise tulemusega. Piirprodukt- on toodete arv, mis tuleb juurde tööjõu lisandumisel korda ühe toote hind. Kui palk on väiksem, kui piirprodukti tulu on vaja tööjõudu juurde ja vastupidi!!(Kas tuleks suurendada/ vähendada töötajate arvu?) KAPITALITURG: *kapital on püsiv ressurss ettevõttes
Complete aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Mark 1 out of 1 Select one: True False Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y , kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus. Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Question 2 Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: diskontomäära muutmist vabaturu operatsioone kohustusliku reservi nõuet
8200 29 237800 5,24 38 311600 52,4 -73800
9200 26 239200 1,4 40 368000 56,4 -128800
10200 23 234600 -4,6 43 438600 70,6 -204000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui MR=MC a)MR
o tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ruumis o võimaldama kindlaks määrata tööviljakuse tervikuna nii ettevõttes, tootmisharus ja ühiskonna ulatuses o arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajale Kordamisülesanded 1. Tootlikkuse näitajate arvutamisel võib väljundiks väärtuselises väljenduses olla kas müügitulu või kogutoodangu väärtus (toodetud toodangu väärtus +otsetoetused). Põllumajandustoodangu puhul arvestatakse kogutoodangu väärtuse hulka otsetoetused ja toodetud toodangu väärtus turuhinna alusel Näiteks nuumsigade pidamisel kuuluvad kogutoodangu väärtusse nuumsea liha , põrsad, sõnnik, piimakarja puhul piim, vasikad ja sõnnik Seega, kulude tootlikkust arvutatakse piimakarjakasvatuses järgmiselt: Kogutoodang (eurot) / varad kokku (eurot)
perioodil mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda. Kaarelastsus näitab nõudluse/pakkmis kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust Kui hinnaelastsuskefitsent on väiksem kui 1, siis on nõudlus mitteelastne. Kui hinnaelastsuskoefitsent on võrdne 1-ga, siis on nõudlus ühikuelastne Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist = müügikoguse ja ühku hinna korrutisega. TR=Q x p Nõudluskõver kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Lühiperiood on aja vahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid.
Siit järeldubki, et pikal perioodil täieliku konkurentsi korra, sunnib konkurents tootma kogust, mille hind(p), piirtulu(MR), keskmine tulu(AR), keskmine kulu(AC) ja piirkulu(MC) on võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Sellisel korral ongi majanduslik efektiivsus maksimaalne. Mittetäielik konkurents(50-58) Monopol · turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: · mastaabiökonoomia kui ükasainus firma suudab valmistada turu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teekisd kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. · Sisenemisbarjäärid, mis takisvad teiste firmade pääsu tootmisharru; kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piiranud(nt. patendid) ja majanduslikud piirangud(firma suurus) · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle(nt vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ning ta saab ise hinda reguleerida,seetõttu ongi monopoli
lahendamise võimalusi. Regionaalökonoomika käsitleb majanduse arengut regioonide ehk piirkondade lõikes. 4) Kogunõudlus/kogupakkumine C I G (x-M) I-investeeringu muutused G-valitsuse muutus(rahaliselt) Vastata küs. Õppida (eksamiks) (x-M) impordi muutus(muudatus kaubandus partnerite majanduses) Kogunõudlus (AD)- näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud Hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogupakkumine(AS)- on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on
· suurendada avaliku sektori töötajate palkasid · seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive Keynesi töödest Keynes kummutas klassikute tõestused majanduse iseregulatsiooni jõust ja pani uskuma majandustegevuse kiire languse võimalikkusest. Oma põhiteoses The General Theory of Employment, Interest and Money ühendas Keynes rahvatulu (ehk kogutoodangu), säästlikkuse, kapitalimahutused ja tarbimise suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. Kategooriaid siduvaks lüliks pidas Keynes raha. Ta võttis oma uurimise keskpunktiks tööpuuduse ja püüdis selgeks teha selle põhjused. Peamiseks vahendiks sellega võitlemisel nägi Keynes riigi majanduslikku sekkumist. · Kui hinnatase on lühikeses perspektiivis fikseeritud, toimub kohandumine
Egiptuse majandus Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimastel revolutsiooni-järgsetel aastatel olnud paar protsenti (2,2% aastal 2012). SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast.
Investeerida võib nii erinevatesse finantsinstrumentidesse kui ka muusse varasse - näiteks kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 26. Säästmise piirkalduvus – näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse 27. Tarbimise piirkalduvus – mis näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost kulutatakse tarbimiseks. 28. Impordi piirkalduvus – 29. Inflatsioonilõhe- suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. 30. Kogunõudlus – rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandusubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 31. Kogupakkumine – rahvamajanduse reaalse kogutoodangu suurus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. 32. Kogutoodangu täishõivetase – igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kuita
ka Hiinas, Brasiilias, Mehhikos, Prantsusmaal, In Maisi peamisteks kasvumaadeks on Ameerika doneesias, Indias ja Argentiinas. Ühendriigid, Hiina ja India. 2004. aastal oli mais külvatud 33 miljonile hektarile ja maisi kogutoodangu väärtus ületas 290 miljardit krooni. 2005. aastal toodeti maisi enam kui 690 miljonit tonni.
2. 2010.a. Eesti SKP sisaldab a) stipendiumi b) õmblejate palgakulusid c) kleidi õmblemisel kasutatud riiet d) isa tehtud tööriistakasti 3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000. Kui palju ja mis suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulguda? YFE=4000 Y0=3000 c) Kas tegemist on langus-, või inflatsioonilõhega? Languslõhega
10) Lühiperioodi kogukulu jagunemine püsi- ja muutuvkuludeks TC= FC+VC Püsikulu (FC)- kulu, mille suurus ei muutu kui ettevõtte muudab lühiperioodi jooksul oma tootmismahtu. [tootmisruumide rent vms] Muutuvkulu (VC)- kulu mille suurus sõltub ettevõtte tootmismahust (tööjõukulu,tootematerjal) 11) Keskmine kogukulu, keskmine püsikulu, keskmine muutuvkulu, piirkulu. Keskmine kogukulu (ATC): Kogukulu ja kogutoodangu suhe. ATC= Keskmine püsikulu (AFC): Püsikulu ja kogutoodangu suhe: AFC= Keskmine muutuvkulu (AVC): muutuvkulu ja kogutoodangu suhe: AVC= Piirkulu: MC: Täiendava tooteühiku valmistamise kulu. Näitab kui palju suurenevad kogukulud , kui kogutoodangut suurendada ühe ühiku võrra. MC= 12) Ettevõtte tootmisvõimsuse mõiste: Tootmiskogus,mille juures ettevõtte kogukulu on minimaalne. 13) Tegurikomplekt ja tootmisruum (graafikul) tegurikomplekt: kombinatsioon tööjõust ja kapitalist GRAAFIK
kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis toimuvad üheaegselt mitmes majandussektoris Neid võib perioodi pikkuse järgi klassifitseerida: Pikad äritsüklid- tekivad iga 40-60 a järel , põhjustajateks innovatsioonipuhangud. Keskmise pikkusega äritsüklid- 15-20 a majandusliku aktiivsuse kõikumised. Põhjus demograafilised muutused Lühiprioodilised äritsüklid- 4-6 aastat
-Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. -Loobumiskulu e alternatiiv tähistab parima alternatiivse võimalus maksumust, millest loobutakse valiku tegemiseks. -Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natuke teist. -Mikroökonoomika vaatleb üksikisiku ja ettevõtte valikuid. -Makroökonoomika vaatleb riigi tasandil. Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Majanduse põhivalikud 1. MIDA? 2. KUIDAS? 3. KELLELE? Majandussüsteemid -Majandussüsteeme eristatakse, selle järgi, kuidas ühiskond vastab küsimustele mida?, kuidas? Ja kellele?. -Tavamajandus- toimub tavade järgi, valdavalt naturaalmajandus, põllumajandus, kalandus, jahindus jne. -Käsumajandus e plaanimajandus- toodetakse seda, mida valitsev kogu käseb.
Nõudlus on mitteelastne. Nõudlus on seda elastsem, · Mida Rohkem on asenduskaupu, · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavte kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus. Kaarelastsus näitab nõudluse/pakkmis kõvea kahe punkti vahelist keskmist elastsust Kaarelastsuse valem : (Q1-Q2):(Q1+Q2) : (p1-p2):(p1+p2) Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist (müügikoguse ja ühku hinna korrutis) TR=TP*p Nõudluskõver a) Kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nõudlusega. b) Kui vertikaalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Nõuduse ristelastsus nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist
Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon. Pakkujaid on rohkem, seega tekib ka konkurentsiolukord, mille tõttu hakatakse mängima hindadega. Ka inflatsiooniolukorras suureneb SKP, mis omakorda näitab majaduse kasvu või langust. Suurenevad tarbimiskulud. Riik võiks sekkuda kiiresti suureneva inflatsiooni korral. Inflatsiooni korral on pakkumine
eelarvepõhimõtte järgimise; liberaalne kaubanduspoliitika. Majandustingimused Konkurents; Keskkond; Inimeste jõukus; Töötus; Tööjõud; Hind. Majandustingimuste prognoosimine Kuidas keskkond mõjutab ettevõtete poolt rakendatavaid ärimudeleid? Kus, millal ja kuidas teenitakse edaspidi kasumit? Kuidas see mõjutab ja muudab ettevõtte suhteid oma peamiste sidusrühmadega töötajate ja äripartneritega? Majanduse tsüklilisus Langus kogutoodangu vähenemine vähemalt kahel järjestikusel kvartalil Kogunõudluse langus; Kaubavarude kasv; Puhasekspordi langus; Ehitustegevuse aktiivsuse langus; Tööpuuduse kasv; Toorainehindade langus. Languse põhi Kõrge tööpuudus; Madal nõudlus; Investeeringute minimaalne tase; Pessimistlikud ootused; Pankrotilaine. Tõus Kogunõudlus taastub; Ootused muutuvad optimistlikumaks; Investeerimistegevus taastub; Kogutoodang kasvab; Tööpuudus langeb. Tõusu hari
kommunismi ehitamiseks meie suurel kodumaal. Seltsimees Leonid Ilits Breznev ütles oma kõnes, et meie kodumaa helge tulevik on noorte kätes. Me lubame talle, et oleme meie eesseisva ülesande väärilised. Osad meist lähevad peale lõpetamist edasi õppima, osad asuvad tööle, kuid ikka on meie sihiks sotsialistliku majanduse õitseng. Lubame, et hakkame täitma ja ületama viisaastakute plaane. Lubame, et edestame kogutoodangu mahus USA majandust! Eestimaa noored ei taha olla vaikiv, ununev lehekülg aegade raamatus. Me tahame saavutada omale võetud sihid ja eesmärgid. Meid ootavad Eestimaa põllud ja tehased, koolid ja uurimisinstituudid. Tahame anda oma panuse meie kauni kodumaa hüvanguks. Suur tänu teile, õpetajad, et meiega vaeva nägite ja meid innuga õpetasite. Koolist saadud teadmised ja tõekspidamised saadavad meid kogu elu.
ühest lisaühikust säästetakse. Säästmis- ja tarbimisfunktsioonidest järeldub, et MPC+MPS = 1. MPS = S / Yd 27. Tarbimise piirkalduvust (MPC) ja cY tähistab tuletatud tarbimist. Tarbimise piirkalduvus näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaühikust kulutatakse tarbimiseks. MPC = C / Yd 28. Impordi piirkalduvus (MPM) iseloomustab impordi muudu ja kogutul muudu suhet: MPM = M : Y 29. Inflatsioonilõhe - suurus, mille võrra kogukulutused ületavad täishõive kogutoodangu taset. Kui inflatsioonilõhe sulgemiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste asemel makse , siis peab valitsus makse suurendama rohkem, kui ta oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi. 30. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel.Kogunõudluse (AD) komponendid: *eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C); *ettevõtete
ning peamiselt tuntud kahe sordi aafriklaste (rikaste ja vaeste) tõttu, vastu. See räägib Aafrika muutumisest. Arvan, et autori peamine sõnum on muuta arvamust Aafrika kui maailmajao kohta, mis on alati tuntud pigem oma mahajäämise poolest Euroopa riikidest, see tähendab, et autor püüab näidata kuidas Aafrika on arenenud ja praegugi areneb. Aafrika majanduse kasvamist näitavad näiteks : kontinendi sisemajanduse kogutoodangu kasv tugevalt üle keskmise; muud positiivsed majandusindikaatorid nagu näiteks ettevõtete asutamise areng; kontinendil on tekkimas keskklass. Keskklassi tekkimisega on kasvanud tarbeesemete soetamine (televiisor). Samuti õitseb ka filmitööstus ja areneb mobiilside (2007. Aastal oli aafriklastel 264,5 miljonit mobiiltelefoni -4 a varem ainult 51,4 miljonit) Keskklassi tekkimisega Aafrikas kaasnevad ka negatiivsed mõjud. On
Ehkki haritavat maad on riigi territoorimist vaid 12%, põhineb Afganistani majandus põllundusel ja ekstensiivsel karjakasvatusel. Majanduse poolest kuulub Afganistan vähim arenenud riikide hulka, mida väljendab selgelt tööjõu jaotus sektorite kaupa: agraarühiskonnale iseloomulikult on põllumajanduslikus sektoris hõivatud enamus, tervelt 80% rahvastikust, tööstuslikus ja teeninduslikus sektoris vastavalt mõlemas 10% rahvastikust. (Joon 1.1) Sisemajanduse kogutoodangu ehk SKT poolest kuulub Afganistan (SKT 1490 USD 1 elaniku kohta) selgelt majanduslikult vähim arenenud riikide hulka ning oma naabrite Iraani(SKT 10 200 USD 1 elaniku kohta) ja Pakistaniga(3320 USD 1 elaniku kohta) võrreldes märgatavalt madalama majandusliku arengutasemega. (Joon. 1.2) Joon.1.2 Afganistani, Pakistani ja Iraani võrdlus SKT-de poolest Ka muude majandusliku arengutaseme näitajate poolest võib selgelt välja lugeda Afganistani
lahkumast 4. kõikidel tootjatel ja tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogiline informatsioon Täieliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte ei saa mõjutada hinda, on võimalik mõjutada ainult kauba kogust. Ideaalset täielikku konkurentsi on väga vähe: põllumajandus - kartul, kalandus Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Monopoli tekkepõhjused: 1. Mastaabiökonoomia. Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga. 2. Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Seaduslikud piirangud patendid , majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada 3. kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Nõudluskõver
annaabi.ee 
