Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandussüsteemide võrdlus - Eesti ja Soome". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reiting, majanduskasv, sektor, elektroonika, agentuur, paberitööstus, masinad, seadmed, turism, tekstiil, tööpuudus, tasemele, majanduskriis, june, kaubavahetus, eksport, oecd, kasvul, elektroonikasektor, tähtsaimad, tuhat, toidukaubad, keemiatooted, kaubanduspartner, investeeringud, link, messi, parlament, president, inflatsioon, majandusharudSekundaarnesektor: 1. Kõige tugevam on Soome nendes valdkondades: puidu-, metalli-, inseneri-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. 2. Soome on silmapaistev nii tehnoloogia ekspordis kui ka idufirmade edendamisel. 3. Näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mängu-, puhastehnoloogia- ja biotehnoloogiasektoris. 4. Soome tööstuses on kõige tähtsamad metallid ja metallitooted, elektroonika, masinad ja teaduslikud instrumendid, laevaehitus, paberimass ja paber, toiduained, kemikaalid, tekstiil, rõivad. Tertsiaarne sektor: 1. Soomes on väga industrialiseeritud ja suures osas vabaturumajandus. 2. SKT inimese kohta on peaaegu sama kõrge kui Austria ja Hollandi oma ning pisut üle Saksamaa ja Belgia oma. 3. Kaubandus on oluline, kuna eksport moodustas viimastel aastatel SKPst üle kolmandiku. 4
kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend.Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. 5
vastuoludele ajanud väga liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Nüüdseks on hakanud majandus stabiliseerunud ning on aastaid näidanud kasvutrendi. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata
Sisukord: Sissejuhatus Üldandmed Geograafiline asend Loodus Kliima Majandus Ajalooline ülevaade Soome majanduses Majanduskasv Majanduse struktuur Maksutase Väliskaubandus Arengutase Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Rahvastik Tööelu Suurimad linnad Energiavarud Maavarad Energia Majandussidemed Põllumajandus Metsamajandus Keskkonna brobleemid Tööstus Transport Soome minek Turism Mida teha ja vaadata Populaarsemad turismi piirkonnad
........................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus..................................................................................................
(suhe SKP-sse) 1,3 4,0 6,6 8,9 5,8 1,9 14, 14 5,3 9 7 Kaupade ja teenuste impordi kasv - (suhe SKP-sse) -1,3 3,7 6,8 6.9 8,7 9,4 3,8 15, 17 -2,9 7 2.1 Majanduskasv Rootsi majandus kasvas 2011. aasta esimeses ja teises kvartalis hüppelise kiirusega. Aasta teist poolt iseloomustas aga kasvutempo aeglustumine, mistõttu aastane SKP kasv oli 3,9% - mõnevõrra väisem kui aasta alguse prognoosid lubasid. 2012.aasta kasvas SKP 1,2%. Keskmine SKP tõus ajavahemikus 1993 kuni 2012 oli 0,67%. Kõige kõrgem SKP tõus oli 2010.aasta märtsis 2,3% ning kõige madalam -3,9% 2008.aasta detsembris. 2011
4 1 Loov Eesti, Eksport, URL http://www.looveesti.ee/arenda-ettevotet/eksport.html 2 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 3 Aktiva, Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html? Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2 4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad. 1.2 Import Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki. Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid
Soomel oli võimalik läänemaadest hankida kapitali, tarvitada oma maa tooraineid ja odavat tööjõudu ning alati laienev keisririik, mille osa Soome teatud mõttes oli, oli Soome tööstuse koloonia. Selles turupiirkonnas konkureeris Soome edukalt suurte tööstusmaade Suurbritannia ja Saksamaaga. Neis suurriikides küllalt kaugele arenenud laeva- ja masinaehituse aladel suutis Soome haarata märkismisväärselt häid positsioone. Heaks näiteks on Soome tselluloosi- ja paberitööstus, mis sündis suures osas Vene turgude jaoks. Soome proovilepanek Kahjuks kõik ei läinud siiski ainult hästi. Nikolai I reaktsioon andis tunda Soomeski: 1829.aastal asutati tsensuurikomitee ja tsensori amet seati sisse mitmes linnas; sajandi keskel ei lubatud soome keeles enam muud avaldada kui vaid usu- ja majandustekste. Vaatamata suurele rõhumisele algas Soomes kiire rahvuslik tõus. Pärast pikka vaheaega kutsuti 1863
meie pangad on peamiselt välisomandis, töötavad nad siiski meie heaks ja teevad oma tööd hästi. 2001 aasta lõpus otsustas Reitinguagentuur Fitch tõsta Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste reitingu ehk riigireitingu tasemele A, lühiajaliste väliskohustuste reitingu tasemele F1 ja Eesti krooni pikaajalise reitingu tasemele A+. Varasem Eesti riigireiting oli tasemel BBB+, mis tähendab esmakordset jõudmist nn. Areitingugruppi, märkis Sutt. Lühiajaliste väliskohustuste reiting tõusis tasemelt F2 ja Eesti krooni pikaajaline reiting tasemelt A. "Riigireitingu tõstmine suurendab Eesti usaldusväärsust meie äripartnerite silmis ning kinnitab Eesti integreeritust Euroopa majandusruumiga. Väärib rõhutamist, et reitingu tõstmine toimus ajal, kus maailmamajanduse kasvuväljavaated on endiselt küsimärgi all ning arenevate ja üleminekumajanduste olukord seda ebakindlam," kommenteeris reitingu tõstmist Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km
............................20 Lisa 9.......................................................................................21 Lisa 10.....................................................................................22 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine on olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ettevõtete müügitulu on viimase viie aasta jooksul kasvanud peaaegu poole võrra. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil (90% ettevõtetest). Reaalselt tegutseb elektri- ja optikaseadmete tootmises ligikaudu 200 ettevõtet. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus.
aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini arenevaid turge Ida-Euroopas ja Aasias. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Majanduskasv 2000-2007 Aasta Majanduskasv 2000 5,0% 2001 2,6% 2002 1,6% 2003 1,8% 2004 3,7% 2005 2,8% 2006 4,9% 2007 4,5% Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad lähiaastatel majanduskasvu uuesti pidurdada. Üheks Soome majanduse konkurentsivõimelisust teoreetiliselt ohustavaks teguriks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome oma 43%-lise tasemega
Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek algas Eestis 90. aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus. Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud
2011. aasta I kvartalis taas 117 mln euro ulatuses negatiivseks. Selle põhjus oli kaubaimpordi kiirem kasvutempo võrreldes kaubaekspordiga. Kaupade väljavedu oli 2,7 mld eurot, kasvades eelmise kvartali suhtes 4% ja aastataguse perioodi suhtes 54%. Väliskaubanduse puudujääk suurenes mõlema võrdlusperioodi suhtes ja ulatus 209 mln euroni. Kaupade väljavedu suurenes 2010. aasta I kvartaliga võrreldes ligi miljardi euro võrra. Selleks andsid suurima panuse kaks kaubagruppi: masinad ja seadmed, mille väljavedu kasvas 2,5 korda, ning mineraalsed tooted 28% kasvuga. Masinate-seadmete ekspordis suurenesid hüppeliselt mobiilsidevahendite, nende osade ning muude elektroonikatööstuse toodete tarned, sihtriikideks traditsioonilised Rootsi ja Soome ning uute turgudena USA ja Venemaa. Mineraalsete toodete ekspordist moodustas 82% mootorikütus, mis oli Eestisse valdavalt Venemaalt, Leedust, Lätist ja Poolast töötlemiseks või reekspordiks sisse toodud
(838,33 EUR) 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 2011. aasta aprilli alguses oli töötus 10,1%. Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on: masinad ja seadmed (29%) puit ja paber (13%) metallid (10%) toidukaubad (8%) tekstiilid (5%) keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid: Rootsi 17%, Soome 16.3%, Venemaa 11,9%, Läti 8,6%, Saksamaa 4,9%, Leedu 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2011). Import Eesti suurimad impordiartiklid: masinad ja seadmed (35%) tekstiilid (19%) mineraalsed kütused (19%) keemiatooted (9%) toidukaubad (6%) Eesti tähtsaimad impordipartnerid: Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa
farmaatsiasektoris ning oluline tehnilistes tööstusharudes, eelkõige lennunduses, relvatööstuses ja tarkvara tootvas sektoris. London ekspordib peamiselt toodetud kaupu ja impordib materjale, nagu naftat, teed, villa, toorsuhkrut, puitu, metalli ja liha. Traditsioonilised raske ja töötlev tööstus on Inglismaal viimaste aastakümnete jooksul järsult vähenenud, nagu nad on seda ka terves Suurbritannias. Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust. Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na. SKT
Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni. 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5% Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008) Sektor Osakaal Põllumajandus 2,8% Tööstus 22,7% Teenindus 74,5% [redigeeri] Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on[12] * masinad ja seadmed (29%) * puit ja paber (13%) * metallid (10%) * toidukaubad (8%) * tekstiilid (5%) * keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid on Soome 18,57%, Rootsi 12,52%, Läti 9,51%, Venemaa
tulemusena oli Eestis ka väliskaubandusbilansi defitsiit. 1994. aastaks moodustas väliskaubanduse defitsiit 4,6 miljardit krooni (u 29,3 miljonit eurot) ehk 11,9% kogu väliskaubanduslikust käibest. Kõige suurema osakaaluga eksporditavaks kaubagrupiks oli sel ajal toidukaubad, mis moodustasid 22,2%. Võrreldes 1993. aastaga hakati rohkem eksportima kõrgema ümbertöötlusastmega kaupu (vorstitooted, konservid, joogid, tubakatoodet). Impordis olid juhtkohal masinad ja seadmed, mis moodustasid viiendiku kogu impordist. 1994. aasta tähtsaim kaubanduspartner oli Venemaa.(Eesti... 1994) 1996. aastaks moodustas kaupade väljavedu Eestist 24,6 miljardit krooni ja sissevedu 38,4 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli aga 13,8 miljardit krooni. Nii ekspordi kui ka impordi kasvu periood langes sama aasta IV kvartalisse, kui tehti muudatused tollieeskirjades. Kui varem võis transiitkaupa hoida avalikus tollilaos ühe aasta, siis alates 1. oktoobrist 1996
(riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. 3.2.Majanduskasv 2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000. aastast ja ületas nii OECD kui ka eurotsooni riikide keskmist. 2007. aasta majanduskasvuks prognoositakse 3,2%, 2008. aastaks 3,2%. Kui varasematel aastatel on majanduskasv saavutatud peamiselt ekspordi kasvu arvelt, siis alates 2005. aastast on majanduskasv saavutatud ennekõike suurenenud tarbimise ja investeeringute arvel. Ka
(838,33 EUR) 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 2011. aasta aprilli alguses oli töötus 10,1%. Eksport: Eesti suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (29%) puit ja paber (13%) metallid (10%) toidukaubad (8%) tekstiilid (5%) keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid: Soome 18,57%, Rootsi 12,52%, Läti 9,51%, Venemaa 9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76% , Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009). Rootsi 17%, Soome 16.3%, Venemaa 11,9%, Läti 8,6%, Saksamaa 4,9%, Leedu 4,9%, Ameeri ka Ühendriigid 4,26% (2011). Import: Eesti suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed (35%) tekstiilid (19%) mineraalsed kütused (19%) keemiatooted (9%)
Investoreid huvitab oskustööjõud, eriti praeguse kriisi tõttu tekkinud tööpuudust arvestades. 5.3 Keemiatööstuse võimalused EL majandusruumi kuulumine soodustab välisinvesteeringute suurendamist. See tõstab siinse tegevuse usaldusväärsust. Eesti majanduskeskkond on muutunud sarnaseks arenenud maade omale, seega on välisettevõtjate hirmud vähenenud. ELi liikmelisus on Eesti muutnud investeerimise siia veelgi ahvatlevamaks, seda enam, et siinne majanduskasv on üks ELi kiiremaid. EL riikidel on suurem keskkonnateadlikkus, transpordi kulud väiksemad EL riikide vahel. On kehtestatud EL ühtsed direktiivid mis peavad olema ka Eestis täidetud. EL rahade toel on võimalik investeeringuid kasvatada. 14 Eesti liitumine eurotsooniga peaks eksporti eurotsoonis veelgi enam toetama. Lisaks peaks suurenema Eestisse tehtavad otseinvesteeringud. Samuti nagu EL kuulumine on kasulik
Tallinna Polütehnikum SA-10 Eesti majanduse arengusuunad Referaat Õpilane: Matis Himbek Juhendaja: Reeli Liivik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadis kirjutan etteantud teemast "Eesti majanduse arengusuunad". Eesti majandus Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-Euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata sellele, et väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused
Eestis ja Portugalis (21800 dollarit). 8 Gini indeks, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, on Hispaanias 2005 aasta seisuga 32. Diagrammilt on näha, et kõige suurem on Gini indeks Portugalis (38,5), mis tähendab, et tulud on seal kõige ebavõrdsemalt jaotunud. Kõige väiksem on aga indeks Prantsusmaal. Hispaania viimaste aastate majanduskasv on ületanud Euroopa Liidu keskmist. 2006. aastal kasvas SKP 3,9%, Majanduskasv on piirkonniti erinev. SKP inimese kohta ületab Euroopa Liidu keskmise vaid neljas piirkonnas: Madridi Autonoomses piirkonnas, Kataloonias, Baskimaal ja Navarras, Maa kesk- ja lõunaosas ulatub SKP inimese kohta vaid 50-60% protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Kiire majanduskasvu peamiseks mootoriks on kõrge sisenõudlus. Positiivseks arenguks
Katedral on suurim õigeusukirik Lääne-Euroopas. Kiriku siseinterjöörist õhkub venelikkust, seda väljendavad ka kuldsed sibulkuplid. Majandus Soome sisemajanduse koguprodukti struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile ning püsinud viimastel aastatel muutumatuna. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte endiselt Nokia Oyj. Soome majanduskasvu oluliseks komponendiks oli Soome ekspordikasvu taastumine 2006. aastal. Traditsiooniliselt on ekspordikasvu põhjuseks peetud Soome head konkurentsivõimet ja eksporditurgude kasvu. Mõne aasta eest, kui Soome jaoks olulistel eksporditurgudel USA-s ja Saksamaal valitses langus, oli Soome toodetel raske head turupositsiooni saavutada. Nüüd on eksport leidnud uusi, kiiremini
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta ase
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 40%
Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuuta Eesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. Tööjõu jaotumine sektoritesse (2008)SektorOsakaal Põllumajandus 2,8% Tööstus 22,7% Teenindus 74,5% SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 2,7% Tööstus 26,3% Teenindus 74,5% Keskmine majanduskasv 2000-2009 a joonis 3 9 Põllumajandus Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. Ehkki Eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lõpus, jäid Eesti
.................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.................................................................8 Olulisemad ekspordiartiklid 2008......................................................................8 Olulisemad impordiartiklid 2008 .......................................................................8 Turism................................................................................................................9 ÄRIKESKKOND.................................................................................................. 10 Tööjõuturg....................................................................................................... 11 MAKSUD......................................................................................................... 11 PRAKTILINE INFO...................
Suurim tõus tekkis just kolmandas kvartalis kus tõusu numbrid ulatusid 15%-ni. Muidugi selline näitaja tulenes ka suuresti 2007. aasta III kvartali kesisest olukorrast. Olulisematest kaubagruppidest toetasid ekspordikasvu enim metallid ja metalltooted ning keemiatooted kõigi väljavedu suurenes aasta jooksul võrdselt ligi veerandi võrra. Osaliselt oli kõrgetekasvude taga tooraine hinnatõus maailmaturul. Masinad ja seadmed on jätkuvalt suurima osatähtsusega kaubarühm, moodustades enam kui viiendiku koguekspordist. Majanduskliima jahenemine meie peamistel eksporditurgudel, sealhulgas ehitussektori mahtude vähenemine, mõjutas 2008. aastal kõige rohkem puidu ja puittoodete eksporti. Langus kujunes lausa 12%-liseks, mis oli kõige suurim langus kogu aasta jooksul võrreldes teiste valdkondadega. 2008. aasta II kvartalis alguse saanud transpordivahendite ekspordi langustrend jätkus ka aasta teisel poolel
.............26 9.3. Suurimad metsatöötluskeskused .........................................................................26 9.4. Soome import ja eksport ......................................................................................27 10. TRANSPORT ...........................................................................................................28 10.1. Transpordi iseloomustus ...................................................................................28 11. TURISM ...................................................................................................................29 11.1. Turism Soomes ..................................................................................................29 12. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................30 SISSEJUHATUS Soome Vabariik asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Soomet loetakse Islandi
põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. · Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on: · masinad ja seadmed (29%) · puit ja paber (13%) · metallid (10%) · toidukaubad (8%) · tekstiilid (5%) · keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid: Soome 18,57%, Rootsi 12,52%, Läti 9,51%, Venemaa 9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009). · Import Eesti suurimad impordiartiklid : · masinad ja seadmed (35%) · tekstiilid (19%) · mineraalsed kütused (19%) · keemiatooted (9%) · toidukaubad (6%)
· Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele · Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. · Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Eesti ja Hispaania majandussuhted · Majanduslepingud · Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping.
a) kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse kaubandusbilansiks, on ekspordi ja impordi vahe . Negatiivne saldo tähendab töökohtade ja sissetuleku väljavoolu ning tingib üleskutseid impordi vähendamisele. b) teenustes sisalduvad finantsalaseid teenuseid, mida osutatakse välismaalastele, samuti kasumid ja dividendid välismaistelt investeeringutelt. Transpordi ja laevanduse kulud on samuti arvestatud teenuste kategooriana. Teenuste sektor ja turism toovad sisse Eestisse. 2. Mitmepoolsed ülekanded (pensionid, välisabi ja muud valitsuse annetused). 7 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Jooksevkontoga seonduvad probleemid Jooksevkonto defitsiiti põhjustab reeglina just väliskaubanduse puudujääk. 1. Eestis (ka mujal) on olnud viimastel aastatel probleemiks jooksevkonto defitsiit: · alates 1997 aastast järsult kasvama hakanud jooksevkonto defitsiit ulatus oma
annaabi.ee 
