Eesti majandus - ressursside kasutamine (0)

1 Hindamata

Eesti majandus. Ressursside kasutamine
Majanduse peamine eesmärk on rahuldada inimeste soove ja vajadusi. Ressursid selleks on aga piiratud. Seega proovitakse ressursse kasutada võimalikult efektiivselt ja suunata selliselt , et tulemus oleks optimaalne. Ressursid jagunevad kolmeks: loodus- ja maavarad , kapital ja tööjõud.
Üks enimkasutoov maavara Eestis on põlevkivi. Kuna 80% maailma põlevkivist on toodetud Eestis, on see üks tähtsamaid. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast alates, kuna see põleb ilma eelneva töötlemiseta. Põlevkivist toodetakse peamiselt elektri- ja soojusenergiat. Majanduslikult küljest oleks otstarbekas toota põlevkivist vedelkütuseid. Suurimad põlevkivimaardlad Eestis asuvad Aidu , Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides ning maa-alune tootmine toimub Jõhvi lähedal. Teiseks tähtsaks loodusvaraks on kindlasti mets – puitu läheb vaja paberi tegemiseks, mööblitööstuses, ehituses ja küttepuudeks. Puidutööstus on Eestis töötava tööstuse kõige kiiremini arenenud haru, toodang on kvaliteetne ning väga nõutud.
Maavarade kaevandamiseks ning metsatööstusega tegelemiseks on väga oluline ka kapital – töö tegemiseks on vaja osta masinaid ja ehitada tehaseid ning maksta palka inimestele, kes seda tööd teevad. Kõige selle aluseks on raha. Raha saadakse peamiselt müügi läbi tulnud kasumist. Eesti suurimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. Eestis on kõige nõutum puidutööstusest pärinev kaup, välisriikidesse aga müüakse enamasti põlevkivi.
Inimkapital on ressursside hulgas väga oluline. Just inimene on see, kes maavarasi kaevandab, uued metsad istutab, tootmiseks tehaseid ja vabrikuid loob ja kogu toodangu valmis teeb. Lõpuks on ju inimene ka see, kes kõike seda tarbib. Inimkapital aga sõltub erinevaist asjadest, nt rahvaarvust riigis, inimeste haridustasemest, kogemustest ja ettevõtlikusest. Ükski tehas ei valmiks, kui poleks ettevõtlikke inimesi, kes tehaste rajamised enda peale võtaks. Kui rahvaarv riigis on väike, on tööjõud väiksem, ning kui haridustase madal, siis ei oleks kogu asja tulemus nii hea – inimesed ei oskaks mõelda välja nii kasulikke, häid ja keskkonnasäästlikke kasutusviise, nagu seda on tänapäeval.
Näiteks toodetakse elektrit tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide abil, mis ei reosta keskkonda. Lisaks korraldatakse palju heategevuslikke üritusi, mille käigus puhastatakse metsad prügist ja muudest jäätmetest ning istutatakse uusi puid ja taimi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 55 allalaadimist

Eesti majandus - ressursside kasutamine #1

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

natalyv Õppematerjali autor

Lühike (üks A4) aga sisukas kokkuvõte Eesti majandusest - ressursside kasutamisest.
Hõlmab siis seda kuidas ressursid jagunevad , kuidas neid kasutatakse , mis on kõige tulutoovamad maavarad Eestis , kus neid leidub ja kuidas neid kasutatakse. Siis Eesti puidutööstusest mõne sõnaga, Kapitalist (rahast) - kuidas see tuleb ja kuidas kasutatakse , Inimkapital - kuidas mõjutab ja miks mõjutab.

Ise sain töö eest 5.

majandusressursid põlevkivi kasutamine põlevkivi leiduvus ressursside jagunemine kapital puidutööstus eestis inimkapital

Sarnased õppematerjalid

doc

KAUBANDUSETTEVÕTLUS

tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. ja kaubandustegevust

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine Raskete Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide põllumajandus- elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu- Suureneb tuulisus, tuuleerosioon massiivide rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 14 Mõisted: vegetatsiooniperiood, ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk

Geograafia

doc

Geograafia

doc

Majanduse konspekt

Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud

Ühiskond

docx

Ettevõtluse konspekt

tegevused, valikuvõimalused ja tehtud valikud. Arutlege tulemusi rühmatööna. tegevus võimalus valik vajadus minna jalgsi sotsiaalsed vajadused Kooliminek /tööleminek minna rattaga bussiga turvalisuse vajadus minna bussiga 2 TARBIMINE JA OSTUOTSUS Tarbimine on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks suurimat kasulikkust tooval viisil. See tähendab, et tarbija eesmärk on võimalikult vähe kulutades saada võimalikult palju ja võimalikult häid (kasulikke) hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne.

Ettevõtlus

doc

Geograafia eksam

1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä

Geograafia

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

..a continuing process of economic and social development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature"

Keskkonnakaitse ja säästev areng

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30 Säästva (jätkusuutliku) arengu 6 kontseptsiooni 32 3. PROJEKTIDE TASUVUSANALÜÜS. KULU-KASU ANALÜÜS. 35

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid