10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
niisamasiin
Õppematerjali autor
Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursside paremaks juhtimiseks liigitakse need omadustelt ja käitumistelt sarnastesse gruppidesse. Kõige üldisemalt jagunevad tootmistegurid kolmeks. Looduslikud ressursid, nagu maa, mets, maavarad, aga ka kliima, mida tähistatakse mõistega maa. Kõik inimestega seotud ressursid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused, moodustavad ressursi, mida tähistatakse mõistega tööjõud. Tehnoloogia arenedes ja oskustööjõu tähtsuse tõustes on maailmas ühe enam hakatud tööjõu asemel rääkima inimkapitalist. See tähendab, et majanduse arengus ei ole määrav tööjõu hulk, vaid pigem selle kvaliteet.
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks:
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid:
· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise
· Sotsiaalmaksumäär on 33% Brutopalgast netopalk= Brutopalk-tulumaks(21%)-töötuskindlustusmaks(2% töötajale) 4) Konkurentsitüübid · Täielik konkurents- palju pakkujaid, esineb harva seda Nt: turg · Osaline konkurents-on kaupu, aga vajalikku alati ei leia(auto turul) · Monopol-konkurentsi puudumine, tootja määrab hinna, asenduskaup puudub 5) Inflatsioon Riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Raha väärtuse ja inimeste ostujõu langus, hindade kasv Inflatsioonimäär-keskmise hinnataseme protsentuaalne muut baasperioodiga võrreldes · Nominaaltulu-inimene saab palgana kätte · Reaaltulu- mille puhul arvestatakse inflatsiooni; mida saab tarbid. · Deflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus · Hinnataseme stabiilsus-deflatsiooni ja inflatsiooni vahepeal, hinnad ei muutu või muutus
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG................
saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks Alternatiive valides tuleb alati mõelda lõppeesmärgile ja vastavalt eesmärgile otsustada, millised on parimad võimalused selleni jõudmiseks Too alternatiivkulu näide poeskäimise kohta Too alternatiivkulu näide tootmisvalikute kohta Too välja alternatiivid kooliskäimise kohta · 13. Ressursside efektiivne kasutamine Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne , st et resurssid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väikseim Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral Tootja otsib võimalikult soodsat tootmisvõimalust Tarbija tarbib võimalikult soodsat toodet/teenust · 14. Ressursside kasutus Vabaturumajanduse tingimustes määrab ressursside kasutuse turg ehk tarbija ja tootja Nõudlus vs pakkumine Tarbijad maksimaliseerivad
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid