Mikro- ja makroökonoomika olemus (0)

Mikro - ja makroökonoomika olemus
1.Peatükk
MIKROÖKONOOMIKA . (1.loeng)

Majandusteadus

Majandusteooria tundmine aitab inimestel aru saada majanduses toimuvatest protsessidest ja paremini orienteeruda majandusalastes küsimustes, samuti võimaldavad majandusalased teadmised nii tarbijail kui ettevõtjail vastu võtta arukaid majandusotsuseid . Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest rahuldada oma piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes. Majandusteadus uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Majandusteooria jagatakse kaheks: mikro- ja makroökonoomikaks.

Mikro- ja makroökonoomika

Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu . Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks.
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitaja analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel.

Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid

Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi:
MIDA toota?
KUIDAS toota?
KELLELE toota?
Need küsimuse peab lahendama, sõltumata sellest, milline on majandussüsteem ja iga süsteem leiab (võimaldab) erinevaid lahendusi.
Majandussüsteem on majanduse toimimiseks vajalike institutsioonide, asutuste ja organisatsioonide kogum.
MAJANDUSSÜSTEEMID:
1)traditsiooniline, tavamajandus – põhineb ühiskonna tavadel, traditsioonidel. On tegemist väikeste majandusüksustega, tootmistehnoloogia on algeline , seega on valitsev naturaalmajapidamine. Toodetud hüvised jaotatakse lähtudes perekonna, hõimu, suguvõsa jne. tavadest lähtudes.
2)plaani- ehk käsumajandus – tootmise ja jaotamise alased otsused tehakse tsentraalselt, mingist keskusest lähtudes, näiteks riigivõimu poolt. Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem.
3) turumajandus – majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele
4) segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks.
Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib.

Turg ja majandus

MAJANDUSAGENDID :
Majandusagendid on majandusesosalejad – majapidamised , ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. (Kui tegutsevad kaks esimest, siis on tegemist suletud majadusega.)
Majapidamise moodustavad inimesed, kes elavad koos ja teevad ühised finantsotsuseid. Majapidamiste majandusliku käitumise eesmärgiks on oma heaolu(rahulolu) maksimeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest ressurssidest (nende tulust).
Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ning teenused.
Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Valitsuse ülesandeks on kontrollida ja reguleerida oma seadusandlike aktide ja poliitikaga majapidamiste ja ettevõtete majanduslikku käitumist.
Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel.
MAJANDUSSEKTORID :
1.)Turusektor ja turuväline sektor
Kui tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest.
Turuväline sektor on nt: kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne.
2.) Erasektor või avalik sektor (ehk ühiskondlik sektor).
Sõltuvalt sellest, millist omandivormi etevõtted kasutavad.
Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik
Erasektor – majapidamised, ettevõtted

Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel

Teaduslik meetod=positivistlik ja normatiivne analüüs
Positivistlik analüüs:
-Selgitab, kuidas majandus toimib.
-Analüüsib nähtuste omavahelisi seoseid .
-Ei sisalda hinnanguid.
-Tulemuseks on majanduslike institutsioonide ja protsesside mudelid ning prognoosid .
-On võimalik kontrollida vaatluse teel.
Normatiivne analüüs:
-Sisaldab hinnangut või kriteeriumi.
-Pole alati teaduslikult tõestatavad.
-Võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel.
TEOORIAD JA MUDELID
Majanduses tuuakse välja erinevaid muutujaid. Alljärgnevalt on toodud 2 enam kasutatud võimalust muutujate määratlemiseks.
MUUTUJAD:
- endogeensed , sõltuvad – nähtuse poolt põhjustatud(mõjutatud)
- eksogeensed , sõltumatud, autonoomsed
MUUTUJAD:
-varumuutuja – kogus teatud ajahetkel
-voomuutujad – koguse muutus teatud perioodil
Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused
HARJUTUSTUND 4.09

Tootmisvõimaluste kõver

Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.
Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu.
Kujutamise eeldused:
-Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud (e. ressursid on täielikult ära kasutatud)
-Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt (teatud kogus tööjõudu, masinaid, tehnoloogia jne.)
-Tehnoloogia on fiseeritud, see arenenda ei saa
-Vaadetakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalkauba tootmist.
Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus:
- Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus: ressursside piiratus , ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalkaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada.
- On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast .
- Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kui alternatiivkulu on konstatne, siis on tootmiskõver sirgjoon .
Tootmisvõimaluste kõver iseloomustab graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, toodete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu.
Punkt F on tarbijatele kättesaamatu, kuna puuduvad vajalikud ressursid.Punkti F jõuab ühiskond siis, kui suureneb tootmise efektiivsus
Punkt E on tarbijatele kättesaadav, aga on ebaefektiivne, kuna ressursse pole efektiivselt kasutatud.
Liikudes punktist B punkti A on 10 leiva alternatiivkulu 1 relv.
VALIKUD :
- ekstreemsed – toodetakse ainult ühte kaupa, seega kõik ressursid on suunatud ühe kauba tootmisele (efektiivne)
- efektiivsed – toodetakse kahe kauba selliseid koguseid, kus kõik ressursid on ära kasutatud ja asetatakse kõvera peal mingis punktis.
- ebaefektiivsed – osa ressursse on kasutamata ja toodetakse koguste kombinatsiooni , mis asetseb võimalikust rajast vasakule.
- võimatud – kui soovitakse toota kahe kauba koguste kombinatsioone, mis asetsevad võimalikust rajast (kõverast) paremal, ei jätku selleks küllaldaselt ressursse.
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA NIHKED
-Väljaspoole nihutavad majanduslik areng ja tehniline progress. Sellest tulenevalt aja jooksul TVK nihkub paremale.
-Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt
kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik
kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või
tootmisvahendite tootmiseks.
- Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia
paranemisest
ALTERNATIIVKULU
Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu . Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teiste hüviste tootmiseks.
Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast.
Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast.