Oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil Läänefassaadi ülemist ja alumist korrust ühendavad voluudid Kõik detailid on allutatud tervikule Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu Kiriku välisilme Kasutati seinaosade eendamist ehk risaliiti Esineb väga palju ebasümmeetriat, kuid sellega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste Rooma Peetri kiriku edasiehitus Juurdeehituse autor oli Carlo Maderna Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kasutati hiiglaslikke sambaid Peetri väljak Rajaja Lorenzo Bernini Ovaalne põhiplaan, mis mõjub avaramana ja kiriku fassaad kõrgemana Väljakut piirab kahekordne kolonnaad Navona väljak Kavandas Lorenzo Bernini Keskel asub obeliski ning skulptuuridega kaunistatud purskkaev Väljaku ääres asetseb Püha Agnese kiriku
o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK · Keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev · Väljaku ääres Francesco BORROMINI ehitatud Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad · Arhitektuur Saksamaal o Eeskujuks Itaalia barokk
Barokk kirik on tavaliselt pikliku põhiplaaniga, säilitatakse kuppel, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks; sellest tulev valgus kontsentreerub kiriku ruumi tähtsamasse, idapoolsesse ossa, aidates sellega tugevasti kaasa ruumi ühtsuse toonitamisele. Efeebide purskkaev asub Roomas ja üks autoritest on Giacomo della Porta. Santa Susanna (1597 1603) asub Roomas, fassaadi autor on Carlo Maderna (1556 1629 ), kes esindab veel mõõdukat vababarokki. Fassaad on iseseisev dekoratsioon, mis ei anna kujutlust selle taga olevatest ruumidest. Santa Susannaga oli lõpliku kuju omandanud barokk kiriku fassaadi vorm: kahekorruseline, alumine korrus on laiem kui ülemine; ühtseks tervikuks ühendavad neid voluudid. Santa Maria della Vittoria Roomas, üks osa sellest Cornaro kabel seal asub Giovanni Lorenzo
Linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Rooma Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). CARLO MADERNA projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav
Kõikjal valitses vormide kuhjumine. Aknad olid valged, üks avatud saal. Arhitektuur-(välis): pikergune hoone. Detailide arsenaal:sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste baaside ja kapiteelidega.Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F.Borromini- liialdusi armastav (San Carlo kiriku kuppel). MÕISTED- Petiikaknad-võlts aknad. Voluut-spiraal-kujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Eesti(1630'ndad) Meil domineeris Hollandi tagasihoidlik barokk. Itaalia näide(kadrioru loss).
3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektidest. Saksamaal: Tagasihoidlikum,alles toibub sõjast. Z. Dresdenis kiviparketiga kaetud peoplatsi autor.Ümbritsetud galeriidest. Berliini lähedal Bostami loss. Prantsusmaal: Välditi liialdusi.Tagasivaade antiigile. Lowri lossi edasiehitus.Võimul Louis XIV.
Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgildi hoone Tln. ] Renessans - Lääne -Eur XV saj. (It. Pazzi kabel Firenzes - F.Brunelleschi; Kõrgrenessans Donato Bramante -Peetri kirik Roomas Vatikanis) [Vanim teadaolev renessansi stiilis ehitis 1554-1944 Tln. Vaekoda, Mustpeade vennaskonna maja fassaad Tln. ] Barokk- Lääne - Eur XVII - XVIII saj. (Carlo Maderna, Lorenzo Bernini Peetri kiriku esimene väljak; J.Hardouin-Mansart Versailles' loss). [Narva raekoja portaal, Tallinna värav Pärnu, Kadrioru loss, Palmse mõisahoone] Klassitsism - Lääne-Eur XVII - XVIII saj.( Pr. Madeleini kirik Pariisis B.Vignon; Nikolai kirik Helsingis C.L.Engel) [Tartu Ülik. Peahoone J.W.Krause; Tartu raekoda J.H.B. Walter; Saku mõisahoone] Kristallpalee - 1851.a Joseph Paxton pikkus 564 ja 124 lai, Eiffeli torn - 1889.a Gustave Alexandre Eiffel kõrgus 300 m.
Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kunsti eesmärgiks ei ole midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust. Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik (Borromini) Itaalia maalikunst ja skulptuur Maalikunst Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus. Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul. Skulptuur Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas. Apollon ja Daphne- liikuvus, rahutus, emotsionaalsus, voogavad riided. Barokk Itaalias
parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. 7. Kirjelda Saksa baroki arhitektuuri ja nimeta hooneid. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele.Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667), armastas äärmuslikke liialdusi, eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned fassaadil
Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või nõgus. Tavaline on vormide kuhjamine, ebasümmeetria, millega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste. · Alates 16. Saj lõpust oli ehitustegevus väga hoogne. · Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kiriku põhiplaaniks sai ladina rist. Juurdeehituse autor oli CARLO MADERNA. · Suurte ansamblite loomine . Ruumiliste illusioonide ja efektide loomine on üks barokiaja arhitektuuri lemmikvõtteid. Näiteks Peetri kiriku ette rajas kuulus arhitekt ja skulptor LORENZO BERNINI Peetri väljaku , millel on ovaalne põhiplaan. Väljakut piirab kahekordne kolonaad. Bernini kavandatud on ka Navona väljak ning selle keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev. Väljaku ääres on
kaugusesse 3)Arhitektuur: · Palazzo-jõuka kaupmehe elukoht, neljakandiline, neli tiiba, keskel asus siseõu, 3 korrust · Eeskujuks antiik:ümarkaared, sambad, akende kohal kolmnurksed ehisviilud · Vastandub gootile, tähtsustatakse horisontaalset jaotust · Brunelleschi-Firenze leidlaste kodu, Firenze toomkirik · Bramante-Tempietto · Rooma Peetri kirik-Bramante(tsentraalehitis), Michelangelo(kuppel), Maderna(lõplik) Renessanss Madalmaades: · Õlivärvid:erksamad värvitoonid · Tellijateks peamiselt kodanikud, sisu muutub · Katsetamine, kogemused · Antiikkunsti mõju väiksem · Peenmaalid, kehad enamasti rõivastatud, mitte nii suurejoonelised kui Itaalias 1)Vara- · Jan van Eyk-,,Arnolfini abielupaar", ,,Autoportree", ,,Kantsler Rolini Madonna", paraadportree · Rogier van der Weyden-,,Kristuse ristilt võtmine"
Põhiülesandeks kirikute ehitamine. Iseloomulik oli üks suur ruum (mitte löövid). Lõuna ja põhja küljel kabeliread, mis moodustasid „külglöövid“. Siseruum rikkalikult kaunistatud, puitlaed olid kaetud laemaalingutega, et anda ruumile avarust. (Jeesuse kirik Roomas) Kaunistusena kasutatu voluute, arhitektuur oli väga maaliline. Kasutati ka ovaalaknaid. (Peetri kirik Vatikanis) Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku, selle ümber on kahekordne kolonjaad. Pikihoone ehitas Maderna. Hispaania maalikunst- esindajad Maalikunst mõjutatud Caravaggiost, kuid temaga võrreldes oon see heledam, värvilisem, avatum. Kõige kuulsam kunstnik on Velasques, kes maalis kaasaegseid inimtüüpe. ( „Õuedaamid“, „Breda alistamine“) Murillo- maalis usulisi teemasi, palju psühholoogiat. 3 leviala 1. Katoliku kirik teeb koostööd absolutismiga. Kunsti tellib kirik. Barokne kunst. (Itaalia, Hispaania, Belgia, Lõuna-Saksa riigid) 2. Kuningavõim on allutanud kiriku
esimesel poolel. Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning Katoliku kiriku vägevust ning seetõttu oli barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge.
Fassaadipind kaare kujul. Astmeline või lainel. · 3 korrust ühendas valuut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehiviilud · Uudne- ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhidektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid Carlo Maderna 1556-1629 · Rooma pühapeetri kiriku juurdeehitus- fassaad · Ladina risti kujuline · Üks ssurimaid sakraalhooneid maailmas natüürmort Barokk itaalias 17. saj. Maalikunst Tunnused: · Sümeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega · Väljendusrikas valgus- keldrivalgus · Intensiivsed, jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitunne nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägendatud liigendused)
Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles`i lossi põhipl sai kogu
· Kahte korrust ühendas voluut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud · Uudne ovaalne aken, paisutustega torn ja keerdsammas · Värviliste kivide kasutamine · Ebasümmeetria · Tsentraalehitis asendus pikliku hoonega Sisearhitektuur · Samad elemendid, kuid veelgi rikkalikum · Ovaalsed ruumid, mida võis katta kuppel · Illusoorsed laemaalid CARLO MADERNA 1556-1629 · Rooma Peetri kiriku juurdeehitus fassad, o ladina risti kujuline o Üks suuremaid sakraalhooneid maailmas(211,5) LORENZO BERNINI 1598-1680 · Peetri väljak 1667 o Ovaalne põhiplaan o Väljakut piirab kahekordneja neljarealine kolonnaad (sammaste rida) o Kiriku sisekujundus on tehtud Bernini jooniste põhjal FRANCESCO BORROMINI 1599-1667
LõunaMadalmaadele ehk Flandriale (praegune Belgia) ja neile Saksamaa piirkondadele, mis katoliiklikuks olid jäänud, samuti PoolaleLeedule. Neis maades pöörati suurt tähelepanu jumalakodade ehitamisele (sakraalarhitektuurile) ja usulise sisuga kujutavale kunstile. Pärisbarokk: barokkarhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik F.Borromini: San Carlo alle Quattre F.Borromini: San Carlo kiriku kuppel Fontani kirik Roomas Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (15981680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus
koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Stukk-dekoor ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS Jesuiitide ordu emakirik - barokk-kirikute eeskuju. Carlo Maderna: Santa Susanna kirik, Rooma Peetri kiriku fassaad(obeliskiga). Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane kirik, Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures, Santa Agnese kirik. Lorenzo Bernini: Navona väljak (+purskkaevud), Rooma Peetri väljak. Niccolo Salvi: Trevi purskkaev. BAROKKARHITEKTUUR SAKSAMAAL Johann Fischer von Erlach: Viini Karl Borromeuse kirik. Johann Lukas von Hildebrandt: Viini Belvedere loss. Johann Balthasar Neumann
Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine korrus ühendavad külgedel voluudid Voluut spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv
· Kiriku fassaad pidi mõjuma maaliliselt ja lopsakalt nagu siseruumgi. · Hoone esikülg võis lainetada, olla astmeline, või muul moel liikumist edasi andev. Rooma Ehitati edasi Püha Peetri kirikut. · Loobuti tsentraalehitise tüübist ja ehitati üks ristiharu pikihooneks. · Selle kõrge ja uhkete kaunistustega fassaad varjab ära kiriku kupli. · Algselt ehitas Michaelangelo. Hiljem autoriks Carlo Maderna. · Kiriku ette rajas suure ovaalse väljaku Lorenzo Bernini. Väljak on külgedelt ümbritsetud kaarjate sammasteridadega (nim. kolonaad). + tööleht.
-portreede puhul on oluline inimese sisemaailma avamine keeratud kaunistust detail -ei ole nii matemaatilised, maalitakse tuginedes enda -Kasutatakse palju asümeetsiat vaatest(realistlikum) -Interjöör on ülevoolavalt kaunistatud ja toretsev Itaalia: Jan van Eyck Maderna- Santa Susanna kirik- 2 voluuti, 2 korrust ''Mees punase turbaniga''- autoportree- tahvel Bernini- Rooma Peetri kirik- kuulus ''Arnolfini abielupaar''- koduperenaised, mees+ rase naine+ Prantsusmaa: koer-tahvel Louvre Loss- 2 korrust, igalt poolt samamoodi, ühekõrgusega ''Ghenti altar''- raamide sees, tahvel Versailles- 3 korrust, katusel kujukesed teatud vahede tagant,
Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Arhidektuur: Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse
(rahulikum ja kainem barokk) 3)Hollandis omandas barokk lihtsama realistlikuma ühtse ehk realistlik barokk Kirjelda barokk kiriku läänefasaadi See hakkas meenutama veidi antiiktemplit, oli hästi liigendatud... Püha Peetri kiriku fassaad ja kolonnaad Mis juurde ehitused tehti peetri kirikule,kes olid autoriteks? Peetri väljak(LORENZO BERNINI) Kõrge fasaadiga pikkihoone millega omandas kirik ladinaristi kujulise põhiplaani(CARLO MADERNA) Mis on iseloomulik naturalistlikule maalikunstile? Kohati liialdatult tõetruu Detailitäpne (esindajaks oli Caravaggio ja üks tema töö "Peetruse ristilöömine" Mis oli iseloomulik idealistlikule ehk akadeemilisele maalikunstile? esindaja ja töö Sellele pani aluse ANNIBALE CARRACCI koos oma venna ja nõoga (PALAZZO FARNESE LAEMAALID ROOMAS) Selle kunstnike eesmärgiks oli luua kunst, mis pakuks ebatavalist indu.
külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses otsas kerkis kuppel. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati perspektiivi. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid inglid, pühakud või tegelased antiikmüütidest(taevani ulatuv ruum). Borromini ehitisi domineerisid eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil, kui põhiplaanis. Äärmuslikum suund. Bermini, Maderna: Santa Susanna kiriku fassaad. Saksa: külluslik ja toretsev. Belvedere loss. Prantsusmaa: Välditi itaalialikke liialdusi Valitsevaks sai nn klassikalistlik suund. Püüti jäljendada antiikset ja renessansi kunsti. Selged sümmeetrilised ja rahulikud ehitised. Itaalia järel teine maa, mis võtab vastu baroki. Tol hetkel Euroopa võimsaim riik, barokk kujunes seal välja oma klassikalises ilus. Varabaroki ajal Lemeriere: jätkas Louvre'i ehitust
Läänefassaadi keskosa 2- korruseline.Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid.(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne
Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? Loobuti tsentraaliehitisest ja loodi kõrge fassaadidega pikihoone. Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel?
Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Jacopo Tintoretto maal ,,Jeesus vaigistab tormi Galilea järvel"; Giuseppe Arcimboldo aastaaegade pildid; Benvenuto Celliini. 17. barokk 16.saj18.saj algus iseloomulik hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus, ebatavalisus. Barokk vastandus renessandi harmoonilisusele Claude Lorrain ,,Odysseuse loovutamine"; Caravaggio Carracci ,,Peetruse ristilöömine", ,,Lautomängija"; Carlo Maderna Santa Susanna kirik; Lorenzo Bernini skupltuur ,,Apollo ja Daphne" 18. rokokoo 17301780a Rokokoo hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Seda mõjutavad idamaadest toodud luksuskaubad. Kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik. Värvid ruumides olid heledad ja kerged. Rokokoomaali iseloomustas mänglev kompositsioon, õrn koloriit, õhuline ja peen pintslitöö
a. alustati, siis oli 5 löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506.aastal. Donato Bramante (1444 1514 ) näeb ette kreeka risti kujulist hoonet. Raffael (1483 1520) teeb kolm arvestatavat apsiidi ja läheb ladina risti peale üle, sureb varakult. Michelangelo (1475 1564 ) teeb kupli , mis saadakse valmis alles neli aastat pärast tema surma. Carlo Maderna teeb fassaadi. Giovanni Lorenzo Bernini teeb kolonnaadi 4 reas 284 sammast, keskel Caligula aegne obelisk. Põrand 15160 m2; kupli diameeter 42 m; fassaadi kõrgus 45,5 m ja laius 114,5 m; sisepikkus 187 m ja välispikkus 211,5 m; kiriku kõrgus 132,5 m Flandria kuulsaim barokkkunstnik, kellele tehti maale? Paraadportree? Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale.
Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge.
Uuele kirikule asetati nurgakivi 1506. aastal. Projekteerimise usaldas Julius II kogenud arhitektile Bramantele, kes varasema viielöövilise basiilika asemele projekteeris kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitise. Peale Bramantet hakkas kirikut ehitama Raffael, viimase surma järel Michelangelo, kes kavandas ristkuppelkirikule 132 meetri kõrguse poolsfäärilise 42 m diameetriga kupli. Katedraali ehitus viidi lõpule barokiajastul, mil arhitekt C. Maderna lisas kirikule pikihoone ja barokse fassaadi. Donato Bramante. Püha Peetri kiriku plaan Vatikanis. Vana Püha Peetri kirik. Kompuuterrekonstruktsioon. Michelangelo Buanarrotti (1475-1564)- ta ei loonud mitte niivõrd ruume kuivõrd kujundas seinu ja pindu.Tegeles palju arhitektooniliste plaanidega Püha Peetri kiriku kuppel peateos. Linnaehituslikult tõi Michelangelo käiku esindusliku linnaväljaku
Barokkstiili kirikutüübi loojaks võib pidada Giacomo Vignolat. Keskaegsetele kirikutele oli isloomulik, et sammastega ruum jaotati neis mitmeks iseseisvaks osaks ehk lööviks. Barokkarhitektuur seevastu püüab ühe tervikliku keskse ruumi loomise poole; külglöövid muutuvad lihtsaiks kabeleiks. Barokk-kirik on ühtlasi tavaliselt pikliku põhiplaaniga. Kuppel säilitatakse, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks. Barokkstiili aitab lõplikult võidule Carlo Maderna, kes esindab siiski veel mõõdukat varabarokki. Tema esimene tähtis töö on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. Selle ajastu kuulsaim meister Itaalias, ühtviisi silmapaistev nii arhitektuuri kui skulptuuri alal on Lorenzo Bernini. Tema meistriteoseks on väljak Peetri kiriku ees ühes seda ümbritseva kolonnaadiga. Kaasaegsete poolt kõige hinnatum oli aga üks tema dekoratiivset laadi teos, nimelt 1633a. valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all
(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Tegeletakse Püha Peetri kiriku ümberehitamisega. Selle käigus ehitati uus pikihoone, omandas suure läänefassaadi ja maalilised sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni. Arhitektuuris oli tähtis ansambel, mitte üksikehitis. MAALIKUNST Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse. Keskuses Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: · Naturalistlik suun juhiks CARAVAGGIO
Ameerikas, kus seda hispaania koloniaalstiiliks nimetatakse. Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealtkirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge.
Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L. Bernini 1598-1680, kasutas arhitektuuris perspektiivi, lõpetas Peetri kiriku kompleksi, tegi väljakuesise sammastiku, „Skala Regia” Borromini 1599-1667, hülgas kõik traditsioonid, ebakorrapärane, laineline joon, skulptuurid, Santiivo kabel, tuntumad veel – Rainaldi, Fontaana, Hispaania – kujunes välja omapärane plateresne stiil(plaadid)
ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva
Michelangelo lihtsustas plaani, jättis ära nurgatornid ja väikesed kuplid. Ehitas võimsa kupli, mida peetakse tänapäevani kõige ilusamaks kuppelehituseks. PALLADIO (1508-1580) oli viimane suurmeister. Oli silmapaistev teoreetik. Eriline tähendus oli sambal ning lõi ehitustüübi, kus sammas ulatus läbi kahe korruse (Lunastaja kirik Veneetsias, Villa Rotonda). 18. saj klassitsismi tekkimisega taaselustati Palladio ideed palladianism. Tuntumad kõrgrenes. Arhitektid: Maderna, Sansorvino, Sanmichele, Tullaporto · Prantsusmaa renes. tuli läbi sõjakäikude. Algust loetakse 1494 Louis XIII naases Napolist ja tõi kaasa Itaalia kunstnikke. Alustati Amboise lossi ehitamist, millele järgnes Blois trepi juurdeehitus. Vararenes. e. Francois I stiili parimaks näiteks on Cambord'i loss, millega kujuneb välja spetsiifiline Prants. Katusearhitektuur (kõrged katused, tornid, korstnad, kambrid). Loire jõe orgu ehitati terve rida losse. Le Breton
maalilisus, sügavus, selge stiil, 17.saj barokk Itaalia Arhitektuur: sakraalehitised, paarissambad, Arhitektuur: ümarkaared, viilud, kolmveerandsambad, Giogomo Vignola ( 1509-1573) keerdsambad, dekoratiivsete raamide Carol Maderna (1556-1629) kasutamine, risaliidi kasutamine, fassaadipinna Lorenzo Bernini (1598- 1680) lainelikus või astmelisus, vormide kuhjumine ja Maalikunst: ebasümmeetria Annibale Carracci ( 1560-1619)
Ameerikas, kus seda hispaania koloniaalstiiliks nimetatakse. Itaalia meistrite kaudu jõudsid mõjud samuti seni eraldi olnud Venemaale, mille valitseja Peeter I 17. sajandi algul suure uuendamisliikumise algatas, nö. akna Euroopasse raius. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge.
täisrokokoo □ 1760-1790 – Louis XVI stiil e. varaklassitsism. □ NIMETUSED KEHTIVAD EELKÕIGE SISEKUJUNDUSE KOHTA. ● Jacques Lemercier (1585-1654) Prantsuse varabaroki esindaja, kes oli viljakamaid ja fantaasiaküllasemaid tolle aja arhitekte. Lemercier oli Salomon de Brosse`i õpilane ja veetis noorpõlves mõne aja Itaalias. Ta ehitas a. 1635-1656 Sorbonne`i kiriku Pariisis, mis on esimene suur kuppelkirik Prantsusmaal. Eeskujuks oli Lemercier`le sealjuures Maderna Santa Susanna, kuid prantsuse meistri teos on lihtsam, kainem ja rangem. Lemercier jätkas ka Louvre`i lossi ehitust, osalt Lescot`kavandite järgi; Lescot`stiili vaimus on teostatud läänepoolne läbikäigupaviljon, nn Kellapaviljon (Pavillon de l`Horloge), prantsuse arhitektuuri ilusamaid meistriteoseid. Jacques Lemercier. Kellapaviljon ● Francois Mansart (1598-1666) Kõige rahvuslikum ja prantsusepärasem varabaroki arhitekt, kelle kuulsus põhineb lossehitistel. Need osutavad suurt
1. Kõik detailid on allutatud tervikule, praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. 2. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli kasutati risaliiti- seinaosa ulatub fassaadipinnast ette kogu kõrguses. (2. pilt) Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1
ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva
Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Ehituskunst Kirikud Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Lossid ja pargid
Sageli ulatus mõni osa seinast ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid, palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem varaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi Louvre'i idafassaadi kaunistab paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles'i lossi põhiplaan pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, mille vahel oli avar õu, sai
( väljak ise on küll sel ajal veel välja kujunemata ), paigutades mõlemasse paika Egiptusest pärit obeliskid kui visuaalsed orientiirid. Barokse linnaehituse üheks keskuseks kujunebki Piazza del Popolo ja sellest lähtuv kolme tänavakiire süsteem ( neist keskmine Via del Corso on tuntud juba antiikajast, ida- ja läänepoolsed kiired aga kujunevad 16. saj. ), mida hiljem on interpreteeritud paljudes Euroopa maades. Varabarokist juhatas tee kõrgbarokki C. Maderna ( 1556-1629 ) looming. Tema Santa Susanna kirikut ( 1603 ) peetakse esimeseks kirikuks, kus on järjekindlalt rakendatud barokile iseloomulikke jooni. Silma torkab dekoratiivsete elementide rohkus ja fassaadi liikumismulje rõhutamine. Sambad ja pilastrid on asetatud nõnda kokku, et üks nagu astuks teisest ette, tõustes sellega reljeefselt esile. Kaheks jaotatud fassaadi ülemine osa on alumisest tunduvalt kitsam, seda raamivad peened voluudid. Kahekordne kolmnurkviil ja arvukad nissidesse
barokne realism, mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad) rokokoo, mis kasvas hilisbarokist välja selle peenenenud edasiarendusena ja levis sisekujunduses peamiselt Prantsusmaal (kus seda sisekujunduses nimetatakse ka Louis XV stiiliks), Austrias ning Saksamaal Ajastu ehitusmälestisi: Püha Peetri katedraal Vatikanis (alustas 16. saj, arh. Bramante, Michelangelo; fassaad 17. saj – arh. C Maderna) G.L. Bernini Püha Peetri kiriku esine väljak Vatikanis (17. saj) B. Longhena Sta Maria della Salute kirik Veneetsias(1631–32) F. Borromini San Carlo alle Quattro Fontane Roomas (1638–41) C. Rainaldi, F. Borromini Sta Agnese kirik Roomas (1652) Ch. Perrault Louvre’i idafassaad (1667–74) L. le Vau ja J. Hardouin Mansart Versailles’ loss (1668–84), J
poolt. Isola Bellat on nimetatud 17. sajandi rippuvateks aedadeks. Kuid kujundamisel peeti silmas rohkem tolle aja muljet. Taheti kujutada veesõidukit järvel (gallon) koos oma mastidega. Villaaedades väljakujunenud teljeline ülesehitus ja looduslike elementide domineerimine kunstlike üle jäi Itaalias domineerivaks kuni 18. sajandini. Ka antiikvaremed said mõnedel juhtudel aedade romantiliseks lisandiks, seda eriti Roomas. Itaalia tähtsamateks barokkarhitektideks olid Carlo Maderna, skulptor ja arhitekt Giovanni Lorenzo Bernini (1598-1680, Rooma Peetri kiriku kolonnaadi kujundaja) ja Francesco Borromini (1599-1667, San Carlo allee Quattro Fontane kirik Roomas). Itaalia barokkmaalijatest on tuntud Michelangelo Caravaggio. Kuigi Itaalia oli renessansi ja baroki sünnikohaks ja mõjutab oluliselt kogu Euroopa kunstiarengut, siis aiakunstis saab 17.-18. sajandil olulisimaks maaks Prantsusmaa, kes peegeldab omakorda
annaabi.ee 
