Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik
Rooma õigus S Eessõna Tsiviilõiguse klassika Eriline tähtsus õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast Rooma õigus Roomlaste õigus Arenes rooma riigis kehtivaks õigussüteemiks Ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga Orjanduslikus ühiskonnas domineeris tavaõigus Ajalugu Sünnikohaks Rooma Ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust Lisandusid suhted abielu, pärimuse ja igapäevaste tehingute aladel Rooma õigus oli muutunud universaalseks, kuna selle sisus oli elemente mitmete rahvaste õigusest Viimistletud koju andis Rooma õigusele klassikaline ajastu, 2. ja 3. sajandi jurisprudents Kuid lõpliku kuju sai see keiser Justinianuse seadustekogus Kokkuvõte Eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kojundamisel Ka tõnapäeval loetakse juristidele Rooma õiguse tundmist vajalikuks
vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi); - hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal, - isikuline kehtis põhimõte: minu vasalli vasall pole minu vasall. Feodaalne hierarhia Kuningas ehk süserään Suurfeodaalid ehk senjöörid (hertsogid, krahvid, vürstid, markiid, parunid) Väikefeodaalid (rüütlid). Maavalduste kategooriad Kuninga maavaldust nimetati keskajal domeeniks. Esialgsed läänid olid benefiitsid, s.o. maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 9.-10. sajandil kujunes enamik läänistatavatest maavaldustest feoodideks, s.o. pärandamisõigusega lään. Selle protsessi tagajärjeks oli kuninga domeeni vähenemine, kuna läänistatud maavaldus ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi. See tugevdas ka läänimeeste positsioone kuningavõimu suhtes üldse.
Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes olid siis viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid käisid rüüsteretkedel, ,mille käigus põletati linnasid, tapeti inimesi ja rööviti nende vara. Selliseid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad ja osavad sõjamehed. Viikingi mehed käisid rüüsteretkedel seetõttu, et nende taluperede noortele poegadele ei jätkunud kodus maavaldust põllutööga tegelemiseks. Samuti ei olnud nende maa viljakas ja seal ei leidunud hinnalisi maavarasid. seega pidid nad elatist teenima mingil muul viisil. Viikingid olid eurooplastele suureks nuhtluseks ja kuni 11. Sajandini ei suudetud neist jagu saada. Selliste rüüstamistega ei toonud viikingid midagi head, nad olid jõhker rahvas, kes elatas end teiste rahvaste kulul. Siiski ei ole viikingid inimkonnale ainult kahju toonud. Tänu oma headele meresõiduoskustele
Tegelikkuses olid viikingid Skandinaavia meresõitjad, kes kauplesid ning võtsid ette ka rüüsteretkesid. Selleks, et meredel seilata ja pikki distantse läbida, kasutati väga heade sõiduomadustega laevi. Samas ei saa maha vaikida vägivalda,rüüstamisi ja põletamist, mis viikingite ajal aset leidsid. Viikingite ajal arenes ka kaubandus ja asustati uusi alasid ning kultuure. Viikingiteks said enamasti taluperede nooremad pojad, kellele kodust maavaldust ei jätkunud ning oldi sunnitud põllutöö asemel elatist teenima kaubanduse ja mereröövi teel. Nii kujunesid välja ka viikingite salgad.Peamiselt tegelesid loomakasvanduse ja kalandusega. Viikingite kultuuri alla kuulub näiteks nende kiri, mida kasutati tähtede asemel e. Ruune. Nad ise uskusid,et ruunides peitub üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti kivisse,rauda või puusse, samas ka pronksi ja hõbedasse. Nende jaoks mängis olulist rolli jutuvestmine,
3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises.
loomisele; rüütlite tasuks oli maa (feood), mille rüütel andis talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, on feood(lään), Feoodi omanik feodaal ehk läänimees; Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall; vasalli ja senjööri sidus truudusvanne.
hõimuliitu, kus mõlemad pooled säilitasid oma sõltumatuse. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid aeg-ajalt juhust, et rünnata võõraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Konungi juhtimisel suunduti retkele ja jagati siis kaup rõõvsaak omavahel. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest teravamalt tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Röövsaak huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunenud viikingite salgad hakkasid VIII ja IX sajandist alates regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 2. Alateema(retkete põhjused, retked lääne-euroopas, retked ida- euroopas, uude maade avastamine, sõjaliste edude saladus)
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia)
tingimustes. Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid
surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele. Kehtestati 7 aastane koolikohustus. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust ! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked ? skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik isiklikult vabad, elasid taluperedena mida juhtisid taluperemehed e. Bondid. Peres peeti orje. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Jagunesid viikingite salgad, hakkasid regulaarselt ründama Lääne-Euroopat. Siin nim. Skandinaavlasi normannideks. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungide tõttu ? mis oli viikingite sõjaline edu aluseks ? Eriti kannatasid retke all Briti saared, Reini jüu suudmeala ja Põhja- Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse
Ateenlastel oli ka peajumal nimega Zeus kes käsutas ka piksenooli ja tema peast tekkis võidujumalanna Nike. Oli veel jumal nimega Athena kes oli sõja ja tarkusejumalanna. Kreeklastel oli ka neil oma kõige ilusam tempel kus olid ilusalt kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon. Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater. Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse. See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 546 enne meie aja arvamist. Filosoofia esindaja oli ka tuntud matemaatik Pythagoras VI sajand enne meie aja arvamist
1 Sisukord 2 Natuke KatarinaII KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub- ureform, 1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste ( 1772,1793 ja 1795) tagajärjel ühendati
300 perekonda, kes kõike kontrollivad rüütelkond võis väljast tulnuid enda sekka võtta hääletati maapäeval, kui kogu rüütelkond koos oli vene aadlil puudusid siin aadliõigused ei saanud sekkuda nagu kohalikud teisel pool peipsit aadlikud, siinpool mitte maapäeval oli oodatud isik vaid see, kelle nimi oli kirjas (varem kõik mõisa omanikud või rentnikud) alates 1750: oodatud immatrikuleeritud aladele kellel maavaldust pole, ei pea minema, hääleõigus neil, kellel oli maavaldus 2000 inimest määrasid, mis siin toimub naisi maapäevale ei oodatud Maydellide suguvõsa võis alguse saada muinasaegsest ülikust alguse saanud eesti taustaga ülikust vapil ründid, Maidla alal Katariina II ümberkorraldused vene keisrinna katariina suur, pärit saksamaalt BS aadlikud ei tunne end pikalt mugavalt, sest Katariina tahab balti provintside
koos seal elavate talupoegadega. Vasalli kohustused: * pidi ustavalt teenima * senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse * andma truudusvande * maksma koormisi * anda nõu * lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema * kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul Senjööri kohustused: * peab vasallile pakkuma eeskostet * kaitsma kohtus * ülal pidama (maad andma) * kaitsma vasalli maavaldust ja vara 7. Talupoja kohustused isanda ees * koormiste kandmine * renti maksma * tegema teotööd isanda majapidamises e mõisas * olid sunnismaised ei võinud elukohta vahetada ilma isanda loata * kui isandal oli põld, siis pidid nad seda harima * andma loonusrenti 8. 13. ja 14. sajandil toimus kaubavahetus põhiliselt kahel alal: Vahemere piirkonnas ja Põhja- ning Läänemerel. Ekspordiartiklid Eestis: 1.TERAVILI (Pärnu) 2.Kala, ehitus-ja hauakivid, karusnahk, lina, hülgerasv.
Agatha Christie 1878. aasta aprillis abiellusid sugulaste abielu kadu suguluses olevad Clarissa ja Frederick Mileer. Paar rajas kodu Inglismaale Devonshire' i Torquay rannakuurortisse Ashfieldi mõisa. 1879. aastal sündis noorpaari esimene laps Margaret Miller. 1880. aastal sündis nende perre teine laps Louis Montant Miller. Nende kolmas laps Agatha Miller sündis 15. septembril 1890. Milleritele kuulunud kogukas mõis asub kesk laialdast maavaldust, mis hõlmas viljapuuaeda, kasvuhooneid,kriketimuru, tenniseväljakut jm. Siin Millerite pisipere sündis ja kasvas ning selle mõisa ümber keerles ka nende lapsepõlv. Click to edit Master text styles Second level Kui pere noorim lapsuke oli level Third umbes viie aastane, Fourth level tekkisid Milleritel rahamured
Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust. Kuidas olid sellega seotud viikingiretked? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest enam tunda maapuudus. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud, olid sageli sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. 13.Millised Euroopa piirkonnad kannatasid enim viikingite kallaletungi tõttu? Mis oli viikingite sõjalise edu aluseks? Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Normannid tungisid oma madala süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale. 14.Nimeta Skandinaavia riikide peamisi arengujooni keskaja lõpust 19. sajandini.
Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti. XII tahvlit- tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise.
inimestevahelise probleemi lahendamisel. Kui arhailises õiguses oli varem levinud rohkem omakohus näiteks veritasu näol, siis kahteteist tahvli seadust eristab kohtu tähtsus õiguslike küsimuste lahendamisel. Olulisimad sätted XII tahvli seadustes Kuna kaheteistkümne tahvli seadused kujutasid endast vaid põhiseadust, ei olnud seadusi väga spetsiifiliselt käsitletud. Kehtestati põhilised protseduuride reeglid ja käsitleti kodanike õigusi. Peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta, peale selle "rida administratiivse iseloomuga reegleid." 5. sajandil eKr oli Rooma ühiskond "põhijoontes veel agraarne," seetõttu on ka 12 tahvlil palju "viiteid põllumajandusele ja maaküsimustele" (Ilus 2007, lk 33). Kaheteistkümne tahvli seadused olid nende väljaandmise ajal Rooma ühiskonnale kasulikud, sest need kaitsesid plebeisid patriitside võimu kuritarvitamise eest.
laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Nii kujunenud viikingite salgad. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Viikingid rüüstasid ja põletasid asulaid ning röövisid inimeste vara. Kuigi teiste inimeste asulaid rööviti, oli viikingite laevameeskond üksteise suhtes toetav ja abivalmis. Viikingite juht pidi olema väga helde ja saagi laevameeskonna vahel
Millised olid: Vasalli kohustused- pidi ustavalt teenima, senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse, andma truudusvande, maksma koormisi, anda nõu, lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema, kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.Vasalli õigused-vastuhakata ülekohtusele senjöörile,maad pärandada. Senjööri kohustused- peab vasallile pakkuma eeskostet, kaitsma kohtus, ülal pidama (maad andma), kaitsma vasalli maavaldust ja vara. Senjööri õigused-vasall aitab teda 2. Millised konfliktid seisuse sees tõid kaasa feodaalsuhted? Läänimehed läänistasid omakorda edasi neile antud maid ja seega neil oma vasallid ja nende senjööridel polnud õigust käsutada vasalli vasalli. Feodaalid võtsid maid erinevatelt senjööridelt ja kui senjöörid tülitsesid siis ei teatud kellele vasall kuulub. 3
12 tahvli adressaadiks olid Rooma kodanikud. XII TAHVLI LIIGENDUS Niipalju kui võime otsustada, kujutas XII tahvli seadused endast koodeksit süstematiseeritud normistiku mõttes, mis reguleeriks piisava täiuslikkusega ühiskondlike suhete teatavat ala. XII tahvli seaduste kindlakstehtud materjal annab meile küllaldase kujutluse vanima Rooma õiguse iseloomust. XII tahvlit - see on tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reegliste kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta, peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. Arvatakse, et XII tahvli seaduste sisukord oli järgmine: I tahvel käistles esmajärjekorras kohtukohustust. Kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik - vindex, kuid hageja pidi sellise vahetusega ainult siis nõustuma, kui vindex oli temaga seisuselt võrdne. Kohus võis kesta vaid päikeseloojanguni.
patriitsidele kui ka pleibedele3. XII tahvli seaduse täpse koostamise aja üle on palju vaieldud, kuid ilmselt jääb see Rooma Vabariigi perioodi ning seda peetakse esimeseks Rooma seaduste ja õiguslike regulatsioonide kogumikuks. Nimetatud seadus ei küll tänase päevani säilinud, kuid selle sisu kohta on võimalik teavet saada läbi teiste Rooma autorite tööde, millest piisab, et saada ettekujutus vanima Rooma õiguse iseloomust. Kogumik sisaldab peamiselt tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavaid sätteid, samuti sanktsioone teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta ning mitmeid administratiivse iseloomuga reegleid. Valdav enamik kogumikus toodud seaduse sätteid puudutab põlist rooma tavaõigust ning kuna normid tulenesid igapäevasest elust, siis olid need ühtviisi arusaadavad kõigile4. XII tahvli seadus pidi tagama Rooma ühiskonnas vabaduse ja võrdsuse. Ta pidi olema valatud
väga tugev sugukondlik võim ning õiguslik otsustus tehakse vaid juhul, kui pooltevaheline kokkuleppe ei ole mingil viisil õnnestunud. Legistlatiivne vorm on äärmiselt puhas ja lihtne, sätted on lühikesed, käsud ja keelud on absoluutsed. 8 2.2. Sisuline analüüs 12 tahvli seadused ei ole süstematiseeritud kujul seadustik, mis reguleeriks piisavalt ühiskondlikke suhteid. See sisaldab tähtsaid parktilisi küsimusi käsitlevat reeglite kogumikku, mille sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust, perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta. Lepingute kohta on sätteid vähe, millest võib järeldada, et majanduslik käive polnud arenenud. 9 2.3. Allika liigendus Arvatakse, et 12 tahvli seaduste sisukord võis olla järgmine: I tahvel käsitles esmajärjekorras kohtuotsust. Kui inimene oli kohtusse kutsutud, siis oli tal kohustus sinna minna. Juhul, kui inimene vabatahtlikult kohtusse ei ilmunud toodi ta sinna vägisi
soovkujutelmadena, reaalselt midagi korda ei saadetud. Selleks, et lahendada sisepingeid, kutsuti 1397 kokku Danzigi kongress saksa ordumeister von Jungingen. Kongressi otsused: · Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige. Sellega taheti ära hoida ordu vastaseid liite. Tülide võimalus väheneb. · Kohalikud piiskopid ja nende vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel. · Vasallide pärandamisõigus laienes. Vasallid said pärandada oma maavaldust viienda sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis Jungingeni armukiri. Vasallide olukord paranes, sest armukirjaga kadus ära võimalus, et nad peavad selle maatüki tagasi andma. Maa hakkas muutuma perekondlikult pärandatavaks. 1421 hakkas koos käima Maapäev selleks, et arutada - omavahelisi probleeme, - arutada maksude määramist - välispoliitiliste küsimuste arutelu - arutati ka talupoegadesse puutuvat
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina,
kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis päranda Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. b)ketserid *Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). *Sõna pärineb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest
moodustasid Liivi ordu vastase liidu, kuid see liit ei saavutanud mingit edu. 1397.a kutsuti kokku Danzigi kongress, et siinseid probleeme arutada. Selle kutsus kokku Saksa ordumeister v Jungingen, sest Liivi ordu oli üks tema aladest. Kongressi otsused: 1. Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige, sest sellega tülide hulk väheneb, kuna taust on sama 2. Kohalikud piiskopid ja vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel 3. Vasallide pärandamisõigus laienes: nad said pärandada maavaldust 5 sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis. Seda nimetatakse JUNGINGENI ARMUKIRJAKS. See oli oluline, sest vara perest välja ei läheks. Vasallide olukord paranes, sest kadus ära võimalus, et maa tuleb tagasi andama. Maa hakkas muutuma peresiseselt pärandajaks. Vasallid hakkasid muutuma mõisnikeks. Alates aastast 1421 hakkas koos käima MAAPÄEV, et koos arutada omavahelisi probleeme, maksude
Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma
Peale Rooma allakäiku paranes talurahva õiguslik olukord. Seoses Frangi riigi tõusuga laostunud talupojad andsid end isandate kaitse alla. Talumehest sai maaisanda rentnik ning osteti end vabaks sõjaväekohustuseks. Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus). Nominaalselt olid inimesed vabad v sunnismaised rentnikud. Sellega kaasnes talupoegkonna sõjaväe asendumine palgasõjaväega. Algselt ei saanud vasallid senjöörilt mingit maavaldust. Lääni v feoodi (benefiits) hakati jagama al Karl Martelli ajast. Vasallide tähtsus oli alguses väike. Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng
käitumiseeskirjadest ja viimaste rikkumisega kaasnevatest karistustest. XII tahvli seadused ei kujuta endast koodeksit süstematiseeritud normistiku mõttes, mis reguleeriks piisava täiuslikkusega ühiskondlike suhete teatavat ala. Küll aga annab see piisava ülevaate vanimast Rooma õigusest, kus 12 tahvlit kui sellist, käsitleb tähtsamaid praktilisi küsimusi ja esineb lühikeste reeglite kogumina, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta ja lisaks erinevaid administratiivse iseloomuga reegleid. Üldiselt on võimalik leida seadusekogust põlluharijate perekonda puudutavaid küsimusi, kus perekonnapeal oli piiramatu võim ja samuti käsitletakse perekonna omandit. Lisaks reguleeritakse eraomandit, mida võib võõrandada ja pärandada, kui ka ühiskonna varanduslikku deferentseerumist,
Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma territooriumi, ning lõpuks langedes ka ise vallutatute mõju alla. Nii näiteks oli tolle aja Roomas tugev kreeka kultuuri mõju, sest see oli rooma omast kõrgem ning see mõju avaldus ka õiguse alal
Tsölibaat - Ei tohtinud paarituda. Idas pidid tsölibaadis elama ainult mungad ja nunnad. Läänes pidid olema kõik vaimulikud tsölibaadis. 2. Tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias. Lateraani kirikukogu kehtestas uue paavsti valimiskorra. Otsustasid, et paavsti hakkavad valima nüüd ainult Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3. Tugevdada vaimulikku võimu kogu Euroopas. See viis investituuri tülini. Investituur on tseremoonia, kus antakse üle maavaldust senjöörilt vasallile. Investituur tähendas ka peapiiskopi ametisse nimetamist. Nii puhkes see tüli, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Gregorius keelas Heinrichil uue peapiiskopi ametisse nimetamist. Paavst tuli välja ka avaldusega, et paavst tohib ametisse määrata ja tagandada peapiiskoppe, piiskoppe ja keisreid. Heinrich kuulutas Gregoriuse valimise kehtetuks. Heinrich tagandas Gregoriuse ja Gregorius Heinrichi. Mõlemal olid omad toetajad.
ostuhinnad kõrgeks ja seda rohkem vaesutust tuli. Õiguslikult talurahvas halvas olukorras. Mõisnikel suured võimalused pärisorjade piiramiseks. Ka vabatalupojad, rentnikud ning rendihinnad pärisorjadele olid kõrgemad kui vabatalupoegadele. Vabatalupoegadel rendikohti sai üles öelda aga villaanidel (pärisorjadel) oli nende koht tagatud. Külas polnud päriorjad vaeseimad vaid need, kellel polnud maad. Taodeldi lausa villaanikohta, et saada maavaldust. Baltimaadel kirjanduses pärisorjuse kohta öeldud, et vabatalupojad on ka võtnud pärisorja kohti üles. Registrid maavalduste kohta lubavad maavaldajate kohta öelda, et pärisorje 2/3 ehk u 60% ja vabu talupoegi 1/3. Piirkondade vahel valdamiste protsent varieerub. Vabade elanike hulk üsna suur. Villanud (villaan) servi pärisori (lotaari). Üldise õiguse järgi maavaldajal oli täielik võimutäius pärisorja üle va elu ja vigaseks peksmine
andsid eelistuse meesliinile. * Tekkis uus kord, mille kohaselt päris isa järel kogu vara vanim poeg, teised said tühise osa isa külluslikust pärandist. Nii pandi alus ,,dünastiale" kitsamas tähenduses- läbi aegade kestvale isa ja poja liinile, mille aluseks oli perekonna pärusvara. * Kõrgkeskaja edukad vallutajad ja sõdalased- immigrandid ootasid tasu, ning selleks oli tavaliselt lään, tükk maavaldust , mille vasall sai oma isandalt vastutasuks ettenähtud teenete (sõjalise teenistuse) eest. Läänide jagamine, ükskõik kas annetajateks olid kohalikud valitsejad, kes püüdsid ligi meelitada uusi rüütlisoost vasalle, või vallutuste eestvedajad, moodustas osa protsessist, mille käigus sündis uus koloniaalaristokraatia. _Samas tagas seesama kõige madalamal kohalikult tasemel läänistamine kõige mõjusama sõjalise kontrolli.
1. XII tahvli seadus (Leges duodecim tabularum) XII tahvli seaduse koostamise aja üle on vaieldud, kuid on teada, et see jääb Rooma Vabariigi perioodi, mis on 510-25 e.Kr. ning seda peetakse esimeseks Rooma seaduste ja õiguslike regulatsioonide kogumikuks. XII tahvli seadus ei küll tänase päevani säilinud, kuid selle sisu kohta saab teavet läbi teiste Rooma autorite tööde, mis on piisav, et saada kujutlus vanima Rooma õiguse iseloomust. Kogumik sisaldab peamiselt tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavaid sätteid, samuti sanktsioone teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta ning mitmeid administratiivse iseloomuga reegleid. Valdav enamik kogumikus toodud seaduse sätteid puudutab põlist rooma tavaõigust ning kuna normid tulenesid igapäevasest elust, siis olid need ühtviisi arusaadavad kõigile.8 Kuna XII tahvli seadus ei ole säilinud, siis arvatakse, et kogumiku sisu võiks olla järgmine: I-II tahvel - sätted, mis on seotud tsiviilprotsessiga,
· Ta pidi minema oma tegusid kahetsema paavsti juurde, kui ta tahtis oma positsioone ja värke tagasi saada. · Lõpuks paavst andestas talle, ning Heinrich sai oma valitsejapositsiooni tagasi. · Selgus saabus alles 1122, kui sõlmiti Wormsi( linn Saksamaal ) konkordaat ( kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel ) · Otsustati, et üheltpoolt viiakse läbi ilmalik investituur ja selle läbiviijaks on keiser või keisri esindaja ( sümboolne maavaldust üleandmisprotseduur ). Ilmaliku investituuri sümboliks oli valitsussau ehk skepter ( ilmaliku investituuri käigus anti skepter üle. Skepter sümboliseeris võimu maade üle. ) · Vaimuliku investituuri viis läbi kas paavst või paavsti esindaja. Selle tseremoonia käigus anti üle sõrmus ja karjusesau (pidi sümboliseerima peapiiskopi või piiskopi võimu inimeste üle )
vastu, et seal osaleksid linnade esindajad. Ta oli sunnitud Maakogu aktsepteerima. Pärast tema surma läks Maakogu õiguseks ka tsaari ametisse kinnitamine või valimine.(Fjodor, Romanov) Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eelkõige välispoliitikat. Eriti tähtsaid otsuseid langetas Maakogu, mis kogunes paljusid linnu haaranud ülestõusu tõttu. ,,Maakogu seadustik", mis tegi järeleandmisi eeskätt aadlikele. Laiendati maavaldust ja kinnitati selle päritavus. Seadustik vormistas lõplikult pärisorjuse. Talupojad ja nende vallasvara muutusid mõisahärra omandiks. Sellega kaasnes ka sunnismaisus. Pärast 1653.a Maakogu enam kokku ei kutsutud. 12. Vene riik 18.sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Riigiasutuste reformid Peeter I (1682-1725) ajal Peeter I reformis riigiasutuste süsteemi. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse, kõrgeima riigiasutusena asutati Senat
Enne Karl Martelli ei olnud vasallidel üldjuhul maad. Karl Martell andis vasallidele maad, et nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme. Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena. Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja. Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased, soome- ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased
Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta jooksul see komisjon koostanud 12 tahvli seaduste teksti. XII tahvlit- tähtsamaid praktilisi küsimusi käsitlevate reeglite kogu, kus peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta
Tohutuks resursiks muutus hea klima, suhkur oli I taim, mida hakati kiiresti kasvatama. Tihti öeldakse lihtsustatult, et suhkur oligi orjanduse põhjuseks. Brasiiilias esialgu väärismetalle ei olnud, eksporditi ahve, papagoisid ja ouitu, kuid üpriski varakult rajati ka suhruistandusi. Kui maaresursid olid, siis kuj Ameerikas välja majmudel, mida euroopas ja ameerikas polndu ( euroopas enam ei praktiseeritud)- istandused. Maid ei renditud ja ei jagatud tükkides ( euroopas), kogu maavaldust hakati kohe ise otseselt majandama ja sellel põllukultuure kasvatama. Kujunesid välja istandused. Orjus epõhjal põhinevad istandused olid euroopas tundmatud( vanas-roomas olid olnud,kuid hiljem mitte). Istandused jäid oma tootmisviisidelt primitiivseks hoolimata sellest, et orjade ülevalpidamine oli kallis. Huvi uusi tootmisvahendeid leida ei olnud. Orjatöö täitis kõiki funktsioone. Orjusest sai põhiline
Avaldab oma arvamuse teatud dokumentide kaudu, mida nim senatus consultum- nõupidamise tulemusel saadud dokument. Alati kindlas vormis esitatud ja palju säilinud, ei ole seadused. Traditsioon näeb ette, et nendega arvestatakse. Konsulitel ja rahvatribuunil ei ole kohustus neid järgida, võib arvesse võtta, mis tagab tasakaalu riigi juhtimisel. On juhtumeid, kus konsul ja rahvatribuun neid eirab. Eelkõige itaaliast pärit. Et saada senaatoriks, pidi itaalias olema maavaldust, et tagada senati tihedam seos itaalia endaga. Õige pea, vabariigi aja viimastel sajanditel, said senatiteks ka itaaliast väljapool olevad inimesed. Üldiselt jäi itaalia keskseks, see tõi kaasa ka senati võimu langemise, ei suutnud sammu pidada. Senat on eelkõige vabariigi aegne institutsioon. Püsinud alates rooma asutamisest kuni rooma lõpuni. Keisririigi ajast võim taandub. Caesar tapeti senati ruumis, senaatorite vandenõu tulemusel, temas nähti türanni
(väga hea, sest hobustel oli kalduvus elevante karta). Ka tugevad laevastikud. Tehnilise poole pealt võib hellenismiper-i pidada kreeka sõjakunsti tipuks (laevade suurus, tehniline tase, sõjatehnika, piiramismasinad, elevandid jne). Seleukiidide riigis ja Egiptuses eriti hakati värbana oludest tingivana ka kohalikke elanikke sõjaväkke. Egiptuses hakati kasutama ka sõjaväeasula süsteemi talupoegsõdalased (pidid oma maavaldust haldama). Maapiirkondade valitsemisel jätkati Alexandi praktikat. Kasutati vanu struktuure. Seleukiidide riik jagunes satraapiateks, Egiptus nomiateks. Säilitati enamasti ka maksukogumissüsteemid. Püüti üle võtta kõik, mis oli otstarbekas, muuta nii vähe kui võimalik. Egiptuses on märke, et vana sunnismaiste talupoegade eksplauteeri-missüsteemi üritati nüüd maksimaalselt ära kasutada. Pärisorise elanikkonna koormisi pigem suurendati
oli erinev. Stabiilsust selle juures arvutada ei aa aga 1561 kaovad ära piiskopivaldused jt ja liidetakse riiklikusse reservi kust neid välja jagatakse. 21 käskniku valdusesse läks u tuhatkond talu. st ka seda, et riigikassa ei saa sissetulekuid. Aadel oli teatavasti maksuvaba. Alates 1582 a Jam Zapolski vaherahu, hakatakse uuesti läänistustega tegelema ( 72 tegeledi, enne seda oli vaheaeg). Võimule tuleb Bathory, muutub läänistuskurss. Bathory vajab suurt riiklikku maavaldust siin .Liivimaale jäetakse üsnagi suured väeüksused. Bathoryle pakutakse endise Tartu piiskopkonna ala, kõik mis ta Tartus saab langeb riigile. Maad olid vahepeal olnud vene teenistusaadliku käes, kui Jam Zapolski relvarahuga venelased lahkusid, võtsid kaasa ka vara. Kõik teenistusesolnud lahkuvad va üksikud, kes jäid poola teenistusse. Tahtsid oma valdusi tagasi saada, Bathoryl teised plaanid, keegi midagi tagasi ei saa. Bathory hakkab revideerima arusaamu
annaabi.ee 
