Dmitri Donskoi – Moskva suurvürst, kes 1380 a Doni jõe ääres Kulikovo lahingus mongoleid võitis Ivan III – käis sõjakäigul Novgorodi vastu, ühendas Vene riigi, lõpetas mongolite võimu Venemaal, (Moskva – III Rooma teooria) Jarlõkk – khaani poolt välja antud dokument, mis kinnitas vürsti valitsemisõigust Ike – orjuses olemine, mongolite valitsusajal, lõppes 1480 Ivan III Suure võiduga mongolite üle FEODAALKORD Senjöör – senjöör – isand ehk maavalduse omanik; Senjöör – Issand Vasall – isandast sõltuv vaba mees, kes vastutasuks maavalduse eest peab olema isandale ustav, andma talle sõjalist ja materjaalset abi ja nõuabi. Rüütel – raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Domeen – feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa Hertsog – aadlitiitel, mis on saadud sõjaliste teenete eest Krahv – aadlitiitel, mis pole saadud sõjaliste teenete eest
Talu Karin Tapupere Mis on talu? Talu on ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand See hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate kui mittemajandatavate kooslustega Talukompleks koosneb... Rehemaja: rehetuba Ait: viljaait rehealune riideait köök keldripealne aganik saun eeskamber suveköök tagakamber sulaseaidad Laut: sealaut veiselaut
Skandinaavias ei tekkinud tarastamise tulemusena suurmaavaldusi (piir 300 aakrit).Maavaldused küll suurenesid, kuid neid ei saa pidada suurmajanditeks. . Rootsi oli parlamentaarses demokraatlikus mõttes arenenud riik. Seal algas arutelu reformide üle juba 18. saj keskpaigas. (www.hot.ee) 1749. aastal võeti Rootsis vastu maade konsolideerumise akt. Riik püüdis sellega oma alamaid veenda, et nad võtaks midagi ette hajali asuvate kruntide kokku vahetamiseks, et nad moodustaksid ühtse maavalduse. Olulisim pööre Rootsi tarastamise protsessis toimus aga 1783. aastal, mil võeti vastu seadus, mis andis õiguse nõuda maade kokkuvahetamist (neile, kes seda soovisid). 1727. aasta seadusega hakati koondama nii talu kui majapidamishooneid ühele krundile. Hoonestatus ülejäänus kruntidelt kadus. Sellest ajast pärineb ka Rootsi praegune maaelanikkonna paigutus. Hooned ei ole jaotunud ühtlaselt, vaid on koondunud suure maavalduse keskmesse. (www.hot.ee)
Maroti ja Rabelaise patrooniks- see sai tema karjääri edu üheks osaks. 1548. aastal koos Charles de Ronsardi abiga sai temast vaimulik Unverris. Sellel ajal elas ta Pariisis. 1550 aastal oli ta kuninga kabelisse kantud kui"tavaline laulja" ja varsti pärast seda kui ,,tavaline helilooja"- enne teda oli sanud selle nimetuse vaid üks helilooja( Sandrin). Tema testamendis 1558. aasta jaanuaris jättis ta oma väikse maavalduse heategevuseks ja peale seda vaevles ta jälle vanuse ja vaesuse käes, et tegeleda oma tööde kallal mis avaldati 1559 aastal postuumselt. Üks tema tuntumaid teoseid on ,,Lindude laul", kus vaheldumisi poeetilise refrääniga matkitakse mitmesuguste lindude hääli.
Referaat Rüütlid ja Linnused 7a klass Artur.Andreitsuk Kes oli rüütel? Rüütel oli ratsasõjanik, kes said isandalt tasuks oma teenistuse eest maavalduse koos talupoegadega. Talupojad maksid rüütlile andamit, sellest sai rüütel toita ennast ja oma peret ning hankida endale vajaliku sojavarustuse. Rüütli varustuse kõige kallim osa oli tema sojaratsu. Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.–11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele”
· Linna kujunemine oli järk-järguline protsess · Pärimuse järgi valitses alates Romulusest seitse kuningat(753-509eKr) · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekule ja valitses koos senatiga (e vanemate nõukogu) RAJAS ROMULUS Ühiskonna korraldus Roomas · ...kujunes välja kuningate ajastul · Riik arenes sugukonna lagunemisel-seetõttu patriarhaalse elukorraldusega talupojaühiskond · Ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks peeti maaomanikku (maavalduse pidi tagama piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks) Seisused: · Patriitsid- pärinesid Senatisse kuuluvatest suguvõsadest · PLEBEID- esialgu need kodanikud ,kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist,hiljem lihtrahvas Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi Jõukamadolid ratsanikud ,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus
Varakeskaeg algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega ning kestis 11. sajandini. Varakeskaega iseloomustab naturaalmajanus, feodaalne killustatus, kiriku tähtsuse suurenemine ning linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Lääne-Rooma lagunemise kaosest tekkis uus elukorraldus- feodaalkord. Feodaalkord reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andsis lääniisand talle nii kaitset kui ka toetust, see väljendus vasallile maavalduse annetamises. Tugeva valitsejaga valitsemisajal olid feodaalid kuulekad, kuid nõrkade valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maalt ei lahkuks, muudeti nad sunnismaiseks. See on üks märk ühiskonna langusest.
Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -iga nähtus on millegi sümboliks ning sümboolne tegu on samaväärne vastava nähtusega peotäis mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. -tegija(autor) ei oma tähtsust tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". Varakristlikud laulutüübid Psalm laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6
Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Milles seisneb põhiline erinevus judaismi ja kristluse vahel?Kristlastel piibel, moslemitel koraan. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. 2) Keskaja inimese maailmapilt - ruum on mütologiseeritud - igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. - iga nähtus on millegi sümboliks ning sümboolne tegu on samaväärne vastava nähtusega - peotäis mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. - tegija (autor) ei oma tähtsust - tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". - kunsti eesmärk on inimese mõjutamine 2) Varakristlikud laulutüübid Psalm - laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn - uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal - katoliku kiriku liturgiline laul.
*vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kihelkond - endisaja haldusüksus *domeen - maavalduse osa, mida feodaal ise majandas *konvent - seadusandlik kogu mõnes riigis; ühishuviliste koosolek v organ; üliõpilasorganisatsioon v selle korter *aadel - eesõigustatud kõrgem seisus *rüütelkond - rüütlid seisusena; aadlikorporatsioon, seisusliku omavalitsuse organ *maapäev - rahva- v seisuste esindus *linnadepäev - *unioon - liit, ühendus *adramaa - maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal *üksjalg - talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja.
6. EV kodakondsuse andmise otsustab Eesti Valitsus. 7. Sünniga omandatud kodakondsust ei saa ära võtta. See on kirjas Eesti Kodakondsuse Seaduses. 8. EV kodanik ja eestlane ei ole kattuvad mõisted. Inimene võib olla küll hingelt eestlane, kuid mitte EV kodanik. Teisel võimalusel aga EV kodanik, kuid hoopis teisest rahvusest. TEABESUHTLUS RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTEGA Eesti peamised registrid: Maaregister ehk maakataster -andmed iga maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta Äriregister - Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed Rahvastikuregister - andmed Eestis registreeritud mootorrataste, autode, busside ja järelhaagiste kuuluvuse ning tehniliste tunnuste kohta. Autoregister - Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed Riigisaladuste hulka kuuluvad andmed, mis puudutavad riigi sõjalist potentsiaali, vägede paiknemist ja
parajal määral. 18. sajandiks oli mõisate arv kasvanud tuhande piirimaile. Kokkuvõte Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisad, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele. Teine rühm oli riigi- ehk kroonumõisad. Need mõisad rentisid aadlikud, kellel ei olnud oma rüütlimõisa. Kolmanda rühma moodustasid krikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid elatist kirikuõpetajatele. Mõis ja talu Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonega. Mõis avaldas talule teatud mõju. Mõisast õppisid talupojad uusi majapidamisvõtteid, võeti üle mitmesuguseid tavasid, näiteks õpiti kohvi jooma. Enamasti jäi mõis talupojale siiski võõra võimu keskuseks. Talupoeg ei tohtinud mõisa peakusest siseneda, mõisaõues pidi ta aupaklikult mütsi maha võtma. Mõisnikud võisid talupoegi karmilt karistada. Palju sõltus muidugi mõisniku isikust. Nii heade kui ka kurjade mõisnike kohta kõneldi mitmesuguseid
Põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank, mis finantseeris eeskätt asundustegevust. Asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktueerimine. Eesti või ja peekon leidsid 1920.aastate keskpaigast sobiva nisi Inglismaa ja Saksamaa turgudel. Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Puuduseks oli talude suur arv, mis tähendas maavalduse killustatust. Tööstus. Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja terveid tööstusharusid. Eelistati Eestis leiduvat toorainet kasutavaid tehaseid. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele. Tallinnas rajati tähelepanuväärne kunstsarve tehas. Eestis rohkesti leiduvate metsamaterjali kasutasid nii puidutööstuse ettevõtted kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid
2) talupojal oli õigus minna elama linna, nooremad läksid ka Venemaale õnne otsima. 3) tehnika areng uued masinad, mis talutöödele vajalikud, tööjõu vajadus vähenes. 4) vähenes vajads käsitöö järele, riideid hakati linnast ostma. 5) tööorjuse kaotamisega vähenes sulaste ja teenijatüdrukute arv (läksid mõisadesse moonakateks). TALUGA SEOTUD MÕISTED · Talu põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavalduse koos hoonete ja sinna juurde kuuluvaga. Omandi- või kasutusõigus. Jagunevad: > 50 ha suurtalud, palgaline tööjõud 30-50 ha täistalud, palgaline tööjõud 20-30 ha - , palgaline tööjõud < 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj
Ameerika ühendriigid 19. saj Ameerika Ühendriigid ostsid Prantsusmaalt Louisiana maavalduse, Hispaanlastelt osteti Florida, Mehhikolt saadi Texas ja vallutati California, Suubritannia loovutas Oregoni. USA suurenes ligi kolm korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uue keskusena tõusis esile New York. Indiaanlased võtsid läände liikuvaid valgeid kolonisaatoreid alul sõbralikult vastu ja aitasid neil kohaneda. Uusasukad hakkasid põliselanikkonda oma tavadele ja seadustele allutama. Igapäevaseks said verised konfliktid. Indiaanlased ei
Albert on sekretär. Ta on helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane. Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab. Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wilhelmi rolli. Kirjad kajastavad suhete arengut tema ja ta armastatu Lottega ning hiljem tolle kihlatu Albertiga. Werther, kes on väikekodanlikku päritolu, lahkub kodust, et korrastada oma ema jaoks pere maavalduse asju. Kuid varsti ta hülgab oma ülesanded ja veedab aega oma elu ja pikki õhtupoolikuid looduses nautides. Ta tutvub kiiresti toredate inimestega, kes asustavad tema ,,paradiisi". Olles kutsutud peole oma uute tuttavate poolt, kohtub ta sinnasõidul Lottega ja armub temasse silmapilk. Werther teab, et neiu on juba kihlatud. Äikesetormi ajal mõistavad mõlemad, et nende kiindumus on vastastikune. Nüüdsest alates külastab Werther Lottet peaagu igapäev ja
KESKAEG(alguseks): *395.a Rooma impeeriumi jagunemine vi *476.a Lne-Rooma riigi langemine 4-10saj eelromaaniline aeg(kristlike ideede levik) 10-12romaani aeg(kpsus) 13-14gooti aeg(leminekuperiood) INIMESE MAAILMAPILT *Mtologiseeritud ruum igapevaelus arvestatakse leloomulike jududega *Iga nhtus on millegi smboliks ja smbol on samavrne vastava nhtusega nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad,
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5
oli ühiskonna kaitsmine. Läänikorra kujunemine: Keskaja põhiliseks sõjaliseks jõuks oli rüütlite raskeratsavägi. Kujunes sõjameeste kiht ehk rüütliseisus. Feodaalkord ehk läänikord põhines feodaalsuhetel ehk vasalliteedil. Ratsaväe loomiseks anti sõjameestele maa benefiitsina (eluaegseks kasutuseks) koos talupoegadega. Esialgu ei olnud see pärandatav. Selline reform tugevdas esialgu ka keskvõimu maavalduse saanute kihist sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida need omakorda läänistasid väikefeodaalidele. Feodaalsuhted Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel makse ja mõista nende üle kohut. Vastutasuks teenisid isikliku relvastuse ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all
536.a. Idagoodid loovutavad frankidele Provence`i. VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi. Frankide põhitegevusalaks oli põllumajandus, kasvatati rukist, nisu, kaera ja otra, kui ka lina, juurvilja, puuvilja ja viinamarja. Loomadest kasutati härgasid, hobuseid, ja eesleid. [Tippige tekst] Tegeleti veel küttimise ja kalastamisega. 751-911 Karolingide dünastia 751.a. Karl Martell poeg Pippin III Lühike kukutab võimult viimase Merovingi Chlideric IIInda. 768.a. saab võimule Pippini Lühikese poeg Karl I Suur. Ta oli tugeva kehaehitusega suurt
Maria Lindmäe XII C Joan Miro 20. aprill 1893- 25. detsember 1983 Joan Miró sündis 20. aprillil 1893 Barcelonas kella- ja kullassepa pojana. Vanemate soovil õppis ta kaubanduskoolis ja töötas kuni vaimse krahhini kontoriametnikuna. Pärast seda ostsid vanemad talle tervenemiseks maavalduse Montroigis ja lubasid kaks aastat hiljem asuda õppima Barcelona kaunite kunstide kooli. Joani õpetaja Francisco Galí võttis noormehe oma hoole alla ja juhendas ta klassikaliste ja kaasaegsete kunstisuundade kaudu sügavama taju poole. Miród seostatakse sürrealismi esimese, psüühilise automatismi staadiumiga. Kuigi Miró oli Barcelonas saanud korraliku akadeemilise hariduse, püüdis ta nagu kiuste sellest vabaneda . Tal ei olnud vaja kaugele
Lõppesid sellega, et Kartaago hävitati täielikult ja Roomast sai impeerium. Ühendasid Vahemeremaid. 9. Isikud a) Hannibal II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. b) Caesar c) Gracchused ja nende reformid - Nende eesmärk oli panna paika maavalduse suuruse ülempiir ja sundida maaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Gracchused lasid end valida rahvatribuuniks ja kehtestasid oma plaanidele vastavad seadused rahvakoosoleku toel. Vennad aga tapeti ja nende edukalt alanud reformid jäid pooleli. d) Marius ja tema reform e) Augustus e Octavianus väga hea valitseja, riik õitses, 30. a eKr liitis Egiptuse Roomaga, ühendas Vahemeremaid
Harju-Viru vasallide laiu igusi see ei krpinud, need laienesid edaspidi veelgi. 6) a) Ristisjaga vallutatud Eestit ja Ltit nimetati keskajal lhidalt Liivimaaks, tnapeval nimetame teda selguse mttes Vana-Liivimaaks. b) Phja-Eesti oli Taani valduses. Saare-Lne piiskopkond omas Saaremaad, Hiiumaad ja Lnemaad. Kagu-Eesti oli Tartu piiskopkonna all. Ja le jnd oli Ordu valdus. c) Ordumeister- juhtis ordut, vasall - lnimees, maahrra kest maavalduse (lni) saanud isik, keda seob maahrraga truudusevanne, ln- maavaldus, mis on antud vasallile kasutada ja prandada, kuid mis ei ole tema tielik omand,foogt-juhtis vikest haldusksust, komtuur- juhtis vikest haldusksust, stift- kus peapiiskopil oli tieiguslik vrst, ditsees- piiskopide vaimulik vimkond, d)Toomhrrad- valitses piiskopkonda nn toomhrradest koosneva toomkapiitliga. Piiskopkonnad- Saare-Lne piiskopkond ja Tartu piiskopkond
Alloodideks kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes. Läänistamise protseduuri nimetati investituuriks, kus vasall tõotas ustavust oma läänihärrale ja läänihärra lubas vasallile kaitset ja maad. Lisaks läänidele jagati ka immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone anti vasallile. Mõisamajandus keskajal Kogu keskaja vältel lähtus mingi maavalduse valitsemine suurel määral mõisatest, seega oli mõisamajandus feodaalkorra lahutamatuks osaks. Euroopas oli keskajal kujunenud kaks peamist mõismajapidamise süsteemi (põllumajanduse süsteemi). - Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid vaid talupõllud. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent)
13. Millised on mittekodaniku õigused ja kohustused? V: On kohustatud hoidma loodus- ja elukeskkonda, alluma seadusele, olema lojaal- ne riigikorrale. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja ko- hustused kehtivad ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 14. Millised on Eesti peamised riiklikud registrid ja milliseid andmeid seal hoitakse? V: Maaregister e. maakataster (andmed iga maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta). Äriregister (Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed). Autoregister (andmed Eestis registreeritud mootorsõidukite, ühissõidukite, järel- haagiste kuuluvuse ning tehniliste tunnuste kohta). Rahvastikuregister (Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuand- med). 15. Kuidas saada riigiasutusest informatsiooni?
Kuidas püüti Rooma vabariiki päästa? Kes seda tegid? II sajandil eKr. püüdsid vabariiki langust ära hoida vennad Gracchused Tiberius ja Gaius Gracchus olid Rooma vabariigi ametnikud. 130. aastatel ja 120. aastatel eKr püüdsid nad läbi viia REFORME, ET VABARIIKI HUKUST PÄÄSTA. Nende tähtsaim ettevõtmine oli MAAREFORM, MILLEGA SEATI MAA SUURUSE ÜLEMPIIR. Selle reformiga taheti ära hoida väga suurte maavalduste tekkimine ja peatada talupoegade majapidamiste laostumine. Maavalduse maksimaalne suur võis olla 125 ha. Vendade Gracchuste reforme toetas lihtrahvas ehk plebeid. Kuid vastu töötas SENAT, mis peamiselt koosnes patriitsidest ehk rikastest. Tulemus oli, et Gracchuste reformid kukkusid läbi. Vennad ise hukkusid senati tekitatud siserahutuste käigus. Gaius Mariuse sõjaväereform. Gaius Marius oli Rooma sõjaväelane, kes elas aastatel 157-86 eKr. II saj lõpus ja I saj alguses eKr võttis ta ette sõjaväereformi, et päästa Rooma riigi armee.
a., täidesaatev võim 3 konsulil USA riigivõimu struktuur (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, Sõltumatu kohtuvõim kõrgeim organ Ülemkohus maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele 47.Ameerika kodusõda Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei Abraham Lincoln 1861-1865 16.president tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka USA enne kodusõda , 31 osariiki läänes polnud veel hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse osariike riigivõim, kinnitas paavst
Hemingway selleaegsete kogemuste peamiseks väljundiks oli aga romaan ,,Kellele lüüakse hingekella", mida peetakse üheks tema parimaks teoseks. Raamat jutustab Ameerika vabatahtlikust Hispaania kodusõjas, kes on ühinenud natsionalistide tagalas tegutsevate geriljadega. Läbi peategelaste suhete teiste grupi liikmetega kujutab Hemingway nii Hispaania rahvuslikku karakterit kui kodusõja julmust ja ebainimlikkust. Pärast oma viimast reisi Hispaaniasse ostis Hemingway omale tagasihoidliku maavalduse Kuubal. II Maailmasõda Alati sõjast huvituva kirjanikuna käis ta kajastamas ka Jaapani sissetungi Hiinasse. Teise maailmasõja ajal elas Hemingway reporterina Londonis. Ta võttis ajakirjanikuna osa nii liitlasvägede sissetungist Normandiasse 1944. aasta juunis, kui ka järgnevast Pariisi vabastamisest. Vaatamata sellele, et ta oli kõigest korrespondent, avaldas ta sõduritele muljet oma julguse ja asjatundlikkusega kõiges sõtta puutuvas. Julguse eest sõjas sai ta Pronkstähe medali.
Uuendused suurendasid mõisa tööjõuvajadust Uuendused olid meriino lambad, kartul ja ristikhein 1845-48 siirdus hingemaa saamise kaalutlustel vene kiriku võimude soosimisel 17% lõuna-eesti talurahvast luteri usust vene õigeusku Loodi õigeusu kirikute ja koolide võrk Luteri usku tagasi minek oli seadusega keelatud Maapäev võttis vastu Liivimaa talurahva seaduse, mille keiser 1849 aastal kinnitas Seadusega kindlustati taljupoeg maaga, lahutades mõisniku eraomandiks oleva maavalduse juriidiliselt talu- ja mõisamaaks Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele Teorendi asemel eelistati raharenti, eesmärgiks seati maa müümine talupoegadele eraomandiks Seadus nägi ette ka krundi mõõtmist Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk- järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858 Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud usuliikumises
Üheks kerjusmungaorduks oi dominiiklaste ordu. Teine frantsisklased. Dominiiklased pöörasid eriti tähelepanu ketserlusele ja hakkasid tegelema inkvisitsioonile (kiriku kohus, mis tegeles ketserlaste väljaselgitamisega). Väga paljudest kerjusmungao liikmetest said õppejõud ülikoolides. (Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik. Algselt saksarooma keisrid nimetasid piiskoppe ametisse ja kuna piisopile allusid ka maavaldused siis sellega seoses toimus ka maavalduse üleandmise tseremoonia. Paavstidele toimus see vaimulike asjadesse sekkumisena piiskoppide üle peas võim olema paavstil mitte keisril, ilmalik ja vaimulik võim lahku!. Kui tuli paavst Gregorius VII ja keisriks oli Heinrich IV
juures teeniv poiss (õppis kombeid, käitumist daamidega, sõdimist, relvade käsitsemist, tantsimist, pillimängu jms). KANNUPOISS sai isikliku relva, abistas isandat jahis ja sõjas. Rüütlireeglid : *au oli olulisem kui elu *ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat *kohusetundlik, aus. Mõisted: *majordoomus-kuninga kojaülem *benefiits- pärandamisõiguseta maavaldus *feood- pärandatav maavaldus *domeen feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa *rekonista- Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest *skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum *tsunft- käsitööliste vennaskond *gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas *tsunfti jänes- piraat kauba valmistaja *skraa tsunfti põhikiri *bürgermeister - rae vanema liikme või linnapea ametinimetus *raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan *linnafoogd- maahärra esindaja rae juures *sündik- rae koosseisu
taimede, taimsete saaduste ja muude objektide üle, säilitades nende saatedokumente ning päritolu ja taimetervisenõuete kohasust kinnitavaid dokumente vähemalt üks aasta nende koostamisest arvates; Järelvalveametnikul peab olema kogu aeg juurdepääes kontrollitavale objektile; Tegema järelevalveasutusega taimetervise hindamisel koostööd ja määrama ettevõttes taimetervise eest vastutava isiku; Pidama kasutatava maavalduse kohta veeseaduse alusel kehtestatud põlluraamatut ning hoonete ja rajatiste kasutamise korral nende kasutuskava; Märkima turustatava tarbekartuli pakendile või pakendamata tarbekartuli puhul kauba saatedokumendile tootja taimetervise registrinumbri; Uuendama tarbekartuli tootmisel igal aastal 20 protsenti istutusmaterjalist sertifitseeritud paljundusmaterjaliga;
seisustesse pühitsemine. Katoliku kiriku hierarhia *lähtunud piiskoppidest *piirkonnakoguduste eestseisja *ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID Kloostrid keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt *suletus elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber *patukahetsuse paigad *rõhutavad oma töökust(pidasid end tööga üleval) *päranduste kaudu saavad maavalduse BENEDIKTLASED benediktlaste kloostrireeglid * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama ISLAM JA ARAABIA KALIFAAT 7. MUHAMED (570-632) islami usu rajaja jumal Allah KORAAN islami usu püha raamat, araablaste elukorralduse juhis Araablaste edu põhjus *vaprus, surmapõlgus *hea ratsavägi
kooliharidust. Lääne kubermangudes tugevnes surve Balti erikorrale. 3. USA territooriumi laienemine. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused. Missouri kompromiss. Abolotsionism Monroe doktriin. nn maa-alune raudtee. Inglismaa parlamendireform, nn pehkinud kohakesed. Iirimaa küsimus, Iirimaa probleemid. Tsartistid ja nende nõudmised. Usa territooriumi laienemine : 1803 ostis USA prantsusmaalt 15 milj dollari eest Louisiana maavalduse. Aja jooksul sai sellest riigi südamik ja üks viljarikkamaid piirkondi. Hiljem osteti juurde Florida, Texas ning sõjaga saadi ka California. USAlaienes ligi 3 korda ning juurde loodi 23 uut osariiki. Uus keskus - New York. reservaat - Põhja-Ameerika indiaanlastele määratud piiratud omavalitsusega maa-ala 1848 avastati Californias ulatuslikud kullaväljad. USA põhja- ja lõunaosariikide erinevused Lõunaosariigid :
Toimusid kristlaste hukkamised avalikult etendades 12. Millal, kuidas ja kes legaliseeris ristiusu? 313 p.kr Constantinus Suur Milano ediktiga o Kristlus valdavaks usuks o Paganate tagakiusamine (nüüd vastupidi) o Kõik järgnevad olid kristlased 13. Kirjelda selle aja tavalist roomlast. Hankis elatist põlluharimisega Kui oli maaomanik- oli täisväärtuslik liige Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks Kohustus riigi ees- sõjaväeteenistus Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, teised jalameestena Vaesemad olid maata ja seega väeteenistusest vabad Õigused piiratud, kuid olid ikka Rooma kodanikud Patrooni ja kliendi vahekord 14. Võrdle erinevusi Itaalias ida- ja lääneosa vahel. Mis selle põhjustas?
sajandi lõppu/16. sajandi algust (Ameerika avastamine 1492, Konstantinoopoli langemine 1453, reformatsioon 1517). Keskaja jaotus: 1. varakeskaeg (5. sajandi lõpp 11. sajandi algus) 2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (olid lääniisand ja vasall, lääniisand andis vasallile maavalduse ja võimaldas talle kaitse, vasall omakorda pidi osutama lääniisandale sõjalisi teeneid) 3. killustatus ja pidevad konfliktid 4. maailmavaade, et orjus ei sobi kristlusega (inimesed jaotatud kolme gruppi: oratores palvetajad, bellatores sõdijad ja laboratores töölised) SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Sotimaani ja
sajandil üksikud piirimuudatused läänistatud maade osas. 14.sajandist hakati lisama piirikirjeldusi tee ja punkti ja kraaviga, kus vaidlused olid, läänimaade kokkupuutekohad. Rootsi aeg tõi kaasa vajaduse korrastada maasuhteid. Palju tühjaks jäänud maid ja segaduses valdussuhetes. Mõisavõrgu väljakujunemine tingis vajaduse mõisate vaheliste piiride määratlemiseks, kusjuures ühe mõisa külade vahel võis olla piir hajus. Algas mõisate maavalduse kaardistamine. Vaidluskohtades koostati täpseid piirikaarte, millega märgiti lineaarne piir koos ümbritseva alaga, täiendatud kirjeldustega. Suuremaulatuslikud kaardistamised seoses mõisate reduktsiooniga. 1 Muutused maasuhetes. Esimeseks reformiks Eesti alal võiks pidada mõisate reduktsiooni Rootsi ajal
gustaviana karolina nime käskis panna karl XI kui rootsi võim kehtestatakse eesti aladel, siis selle järel hakkab kuningas oma valdusi läänidena üha intensiivsemalt laiali jagama, 17 sajandi lõpul olukord, kus kuningas on sisuliselt kogu maa ära jaganud, ei saa enam öelda et mingi paik tema või oma riigi oma oleks maa sattunud aadlike võimu alla teenete eest tuli anda maad, sest väärismetalli pole eriti halb, sest kui oled mingi maavalduse läänina jaganud mõnele aadlikule, siis sellelt maavalduselt ei tule riigile raha ja riigi rahanappus süveneb veelgi rootsi, kes on suurriigistaatuses vajab ainda rohkem raha kuningas jõuab tõdemuseni, et vaja oleks see maa kuninga võimu kontrolli alla tagasi võtta, mis tema eelkäijad on ära jaganud karl XI ajal asutatakse riigile tagasi võtma varem läänidena välja jagatud maid põhja eestis, kus aadlike privileegid rohkem kaitstud, võetakse kuninga võimu alla maad, mis
Eestis vanim säilinud kirjalik mälestis on paavsti legaadi (saadiku) Modena Wilhelmi poolt Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. Selle ürikuga kuulutas ta Tallinnas välja Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse, millega kõigil soovijatel lubati oma varandust vabalt kirikule annetada https://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Eesti-vanim-urik Vanuselt järgmised Eestis säilinud ürikud on · Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonnas olev maavalduse kinkekiri 1239. aastast · Eesti Ajalooarhiivis olev Taani kuninga Erik IV poolt välja antud ürik kirikukümnise kohta, dateeritud 1240. aasta 24. juuniga. Suur Eestimaa nimistu hoiul Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis Suur Eestimaa nimistu on Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 1219-1220, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju ja Virumaalt
rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad. Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud, vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks. Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas laastati taas kord pea kogu Eesti. Tollal jäid terveks väga vähesed mõisahooned. 18
1. Miks võib nimetada meie ühiskonda teabeühiskonnaks? Sest meie ühiskonnas omab teave erilist kohta nüüdisaegse ühiskonna juhtimises ning argielus. 2. Mis on statistikaamet? Selle ülesanded? Kõikehaarava ja tõese teave (informatsiooni) hankimise ja töötlemisega tegelev asutus. · Korraldada rahvaloendusi · Kogub asutustelt ja organisatsioonidelt aruandeid ning teeb nende põhjal üldistusi. 3. Millised on peamised registrid? · Maaregister maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta. · Äriregister Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed. · Autoregister Eestis registreeritud mootorsõidukite, järelhaagiste ning tehniliste tunnuste kohta. · Rahvastikuregister Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed. 4. Kuidas tagab riik igaüheõiguse saada vabalt üldkasutatavat informatsiooni?
Vana-Liivimaa-eestlaste, liivlaste ja lätlaste hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid. Lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu. MÕISTED 1)Maahärra ehk maaisand ehk senjöör-Väikeriigi valitseja Liivimaal; jagas lääne; omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu. 2)Lään ehk feood-Maavaldus, mida saadi sõjaväeteenistuse läbimise eest, hiljem tekkis võimalus maa-ala välja osta. 3)Läänimees ehk vasall-Sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest. 4)Läänikord ehk feodaalkord ehk feodalism-Ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi. 5)Aadel (ehk rüütel?!)-Keskaegne maaomaniku seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta. 6)Linnus-Kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik. 7)Vakus-Vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid(koormisi).
· Taaselustati liitlassuhted vene vürstidega. Läänikord · Maahärra ehk maaisand ehs senjöör-väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne; omas kiriku-,kohtu- ja haldusvõimu · Lään ehk feood- mavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta. · Liivi ordumeister ei jaganud lääni välja, sest tal olid olemas elukutselised sõjamehed. · Läänimees ehk vasall ehk feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest. · Läänikord ehk feodaalkord e feodalism-ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi. · Aadel- keskaegne maaomaniku seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta. · Aadlik- aadli seisusesse kuuluja. · Linnus- keitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik.
Riiklikud viljamonopolid., riik sekkus jõuliselt majandus tegevusse. Talu oli suur varandus ja kõik mis oli maaga seotud oli positiivne.Põllumaj toodete omahind kõrge,konkurentsivõime puudus ja toodeti palju.Tööstuse areng. Eskport Saksa ja Inglismaale. Külaühiskonna kihistumine perioodil Jüriöö kuni Liivisõdadeni. 1)maavabad. Eesti soost ülikud ja nende järeltulijad, eriliste teeete eest võis anda talupojale maavalduse ning siis anti läänikiri. Ta ei tee teotööd, ei maksa künnist, tema kohustus oli teenida maaväe ratsaväes. 2) vabad talupojad- nende vabadus on ostetud raha eest. Talupoeg maksis teatud summa ning vastavalt sellele määrati vabaduse suurus. 3) adratalupojad- põhilised koormiste kandjad, maksavad künnist, teevad teotööd4) üksjalad-mõisnik võttis neilt maa ära5) sulased-vaene inimene. Adra või üksjala poeg. 6) vabadikud- ise vastutab oma tegude eest
võ ta b Nic h o la s va s tu ing lis e ke e le õ p e ta ja ko h a Lo rd Byro n ko o lis Kre e ka s a a re l P h ra xo s e l. Ig a vus e s , d e p re s s io o nis , p e ttunud ja h ä m m ing us Nic h o la s võ itle b Va h e m e re s a a re l üks ind us e g a ja ka a lub e ne s e ta p p u. Leides end harjumuspäraselt mööda saart kõndimas, leiab ta eest maavalduse ja varsti ka selle omaniku, jõuka Kreeka eraku Maurice Conchisega, kes võibolla tegi ja võibolla ei teinud II Maailmasõja ajal koostööd natsidega. Nicholas on järkjärgult tõmmatud Conchise psühholoogilsse mängu, tema paradoksaalsed vaated elule, salapärasus inimesena ja tema ekstsentrilised maskid. Alguses tunduvad jumalamängu erinevad aspektid Nicholasele naljana, kuid
soodustas kultuuri arengut 5. Bütsantsi mõjutused Vana Vene kultuurile - Kirjaoskuse levik - Kiriku kirjandus - Kroonikate e. LETOPISSIDE kirjutamine - Novgorodi kasetohu kirjandus - Kirikute arhitektuur, kuplid II KÕRG JA HILISKESKAEG X XV SAJ. §13 Riigivõim 1. Euroopa keskvõimu nõrgenemise põhjused: - Suurfeodaalid omandasid oma läänides aina rohkem õigusi ja muutusid kuningavõimust üsna sõltumatuks - Kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes sarnanema tavalise krahvi või hertsogiga 2. Keskaja riigi erinevused tänapäeva riigist: - Keskajal puudusid riikidel kindlad territooriumid - Riiki ei ühendanud mitte maa ala ega rahvas vaid valitseja isik (nt. abielu kaudu oli võimalik mitu riiki liita) - Alamate heaolu sõltus valitseja isikuomadustest - Valitsusaparaati ei moodustanud vastava hariduse saanud professionaalid vaid mõjuvõimsad ülikud
5. Reduktsiooni tulemus riigi, mõisnike ja talupoegade seisukohalt. MAJANDUSLIK KÜLG POLIITILINE KÜLG Riigi seisukoht 1) Riigi tulud kasvasid 1) Tugevnes absolutistlik kuningavõim 2) Provintside valitsemise kulud võidi nüüd katta 2) Kehtestati riiklik kontroll kogu mõisa nende endi rahadest maavalduse üle 3) Paranesid siinsed hariduse ja kiriku olud Aadli Majanduslik olukord halvenes: 1) Aadli poliitiline olukord halvenes - seisukoht · Redutseeritud mõisate 1694.a saadeti laiali Liivi- ja endised omanikud pidid Saaremaa rüütelkondade maanõunike maksma riigile renti, seega kolleegiumid ning rüütelkonna nende tulud vähenesid
Siis ta kroonis ennast keisriks. Napoleon valitses absolutistlikult, otsustas kõike ise, kontrollis kõik ise. Vormiliselt räägiti , et eksisteerib rahva suveräänsus ja nii. Mida N ajal ette võeti? · Koostati tsiviil koodeks e Napoleoni koodeks- sinna tsiviilkoodeksisse pandi kirja see, et kodanikud on võrdsed seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes. Eelistati mehi. Napoleon säilitas maavalduse puutumatuse- sellega säilitas N revolutsiooni aegsed muutused maavaldustes. Maa jäi eraomandiks ja need kes olid rev päevil maa omale saanud, see maal jäi neile- nemad olid need, kes N toetasid! Kirik ja endised aadlikud ei toetanud Napoleoni kuna N mingis mõttes järgis seda mida rev ajal oli algatatud. N ajal loodi tugev keskvõim. Koha peale seda võimu teostama saadeti perfektid. Perfektid ja linnapead määrati N poolt. Nemad pidid
Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
annaabi.ee 
