50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annumeoww
Õppematerjali autor
Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine. Tämber- kõla värv. Harmoonia- moodustavad saatehääled. Tempo- esituskiirus. Keskaja periodiseering 4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus). 13.-14. sajand- gooti aeg (üleminekuperiood). Keskaja vaimulik muusika Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal. Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel. Keskaja inimese maailmapilt -ruum on mütologiseeeritud igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega. -iga nähtus on millegi sümbol
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Religioon õhtumaises kultuuris Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast Sitast alustades ● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete kaunite kunstide kristlike juurte juurde Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikul
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid