püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu
moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas 2. Miks oli kaamel araablastele tähtis? Kaamel on araablastele tähtis, sest teda kasutati sõidu- ja veo loomana. Tema piima joodi ja liha söödi. Telgid ja rõivad tehti aga kaameli karvadest. Valmistatud vildist või kaameli nahkadest.
korraldati ümber. 15.Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. 16.Tsunfti põhikiri e skraa reguleeris nii liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi:kontrolliti toodangut,kvalitiiti,üheskoos kaisti end tsunftivälise toodangu eest. 17.Sissetuleku said linnad peamiselt kauplemisega.Eriti soodne oli olukord hansalinadel:Tallinn, Viljandi,Tartu,Pärnu.Tähtsamaks sisseveo kaubaks oli sool, tubakas ja väljaveoks oli teravili, lina. 18.maahärra- on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör. raad- linnavõimu organ; linnavalitsus tsunft- käsitööliste vennaskond üksjalg- alupoegade sotsiaalne grupp, talupoeg pidi mõisas tegema tööd üksjalg päev maapäev- maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine adrakohtunik- maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid adratalupoeg- tavaline talupoeg, kes täitis teotöid maavaba- Maavabad talupojad olid isiklikult vabad
Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks oli ainult maavaldaja, mis tagas talle ka majandusliku ja isikliku sõltumatuse ning ka piisava jõukuse. Maata kodanikud olid sõjaväekohustusest vabastatud. Neil ei olnud muud varandust peale oma laste, mistõttu ei oleks nad olnud võimelised endale ka vajalikku sõjaväevarustust ostma. Üldiselt oli elu Roomas karm ja tahumatu. Enamiku roomlaste peategevuseks oli põlluharimine ja sõdimine. Roomlased pidasid kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja
majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist.
viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; 3. korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; 4. kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: 1. liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; 2. süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; 3. pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; 4. vigastada puid ja põõsaid; 5. häirida kohalike elanike kodurahu; 6. kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil; 7. kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike; 8. kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud; 9. saastada loodust.
nõukoguga senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Rooma perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu)
Kuna sõjavägi aina tugevnes, siis saadi ka rohkem kuningavõimu vas-tu. Feodaalühiskonnas kujunes välja 2 põllumajandussüsteemi. Rendihärrusel ehk põlisrendisüsteemil jaotati kogu maa talupoegade vahel ära. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma või loovutama osa oma saagist. Pärisorjuslikul mõisamajanduses said talupojad kasutada ainult osa, mis oli just talupõldude jaoks mõeldud, teine osa jäi maavaldaja kätte, mida nimetati mõisapõldudeks. Talupojad pidid maavaldajale maksma mõisapõlde harides ja said selle eest oma maad harida või pidid lisaks maksma loonus-või raharenti. Aga miks pidi olema just erinevad süsteemid ? Oleks ju tegelikult saadud hakkama ka ühega, see oleks olnud parem ja ei tekitaks segadust. Kui ühel ja samal ajal ja riigis oli 2 süsteemi, siis oleks see minu arvates suht mõtetu olnud. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad
partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust: teie hakkate tööle, mina aga juhin. • Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Jelizavetgradi maakonnas Hersoni kubermangus tänapäeva Ukraina lõunaosas. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse. Tegevus emigratsioonis • Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise tegevusega Suurbritannias, Londonis, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega
Parimaks osutus Peterburi arhidektide Nikola Vassiljevi (1875-1914) ja Aleksei Bubõri(1876-1919) juugendi romantilist moderni esindav lahendus. Hoone valmis lõplikult 1910 a. sügisel: avapidustusel 4. Sept viibisid ka Vassiljev ja Bubõr. Nikolai von Glehn Nõmme asum südis 19 saj viimaselveerandil soodustatuna kahest asjaolust. 1) Suvitajate tung tallinna lähedusse kohta ning raudteepeatuse asutamine nende initsatiivil 1872 juunis 2) Nõmme alade maavaldaja. Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehni mõneti kummaline kinnisidee asutada siin linn koos kõige sinna juurde kuuluvaga Herly Talvet 12C
Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Kuningas valitses koos nõukoguga - senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Rooma perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest
majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik
Eraldi küsimus on vastutus. Teadaolevalt pole seni veel kedagi sellise surma (tahtmatus) põhjustamises süüdi mõistetud. Kas tõesti keegi ei vastuta? Kas pole see kuritahtlik hoolimatus? Kaevukaante vargaid ega kokkuostjaid musta südametunnistuse pärast vangi panna ei saa. Kas süüdi on mõni riigiametnik, sest riik kaevas kunagi ammu kaevu, või omanik, kelle maal see asub? Ühe esimese pretsedendina jõudis äsja kohtusse Kristo surmajuhtum, kus süüdistatakse maavaldaja esindajat. Ja Riigikohus käskis Pärnu uurijatel, kes ei osanud kellelegi süüdistust esitada, Diana juhtumi uurimise taasavada. Kuigi alati võib lõpmatuseni vaielda, kes on süüdi ja vastutab, saab igaüks midagi ära teha, et selliseid asju ei juhtuks. Vanu tuletõrje veevõtukaevusid ja muid hooletussejäetud auke on täis terve Eestimaa. Eriti ohtlikud on need talvel, jäädes lume varju. Hooaeg on algamas. Kohalike
Valitses 7 kuningat - Rooma muutus tugevaks. Tiberi suudmes Ostia sadam. 510 eKr ülestõus, kuningas kukutati, hakati valima riigi ametnikke. Roomat juhtis rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas koos senatiga. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, need omakorda perekondadeks. Pereisal piiramatu võim. Sõltuvusvahekord - vaene kodanik e klient annab end rikka kodaniku e patrooni kaitse alla. Sai maad, pidi kandma koorimisi ja käima koos sõjaretkedel. Talupojaühiskond. Ainult maavaldaja kogukonna täisväärtuslik liige. Üleüldine sõjavähe kohustus, va maata kodanikele - proletaarid. Sõdimine ja põlluharimine. Moraal võrreldav Sparta omaga. 2. Rooma vabariik Rooma vabariik - 150 - 30 eKr. Senat ja 2 konsulit. 5. saj lõpuks Rooma Kesk-Itaalia tugevaim linnriik.Tagasilöök - gallide (keldi hõimud) sissetung 387eKr. Võitlesid samuti samniitidega. Sõltumatud veel Lõuna-Itaalia linnriigid (Taras). 265. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all.
Koloonidel ka teorent. 8. sajandil kolm päeva nädalas. 1284 aastal Eestis üks kord nädalas. Koloon ei tohtinud mujale minna, ei tohinud mujalt naist võtta, ilma maaomaniku loata (võis lahutada, järeltulijad jagati võrdselt), nõuda kolooni tagasi. 30 aastane aegumistähtaeg. Juba 5. sajani lõpus Anastaciuse seaduse järgi. Kui keegi vaba võtab kolooni koha, siis 30 aasta pärast on sunnismaine koloon. Sama käis ka vastupidi, nii sai nt teise maavaldaja alla minna. Maavaldajal õigus sunniks, meie jaoks kodukari õigus. Koloonidel olnud mõningane kaebeõigus, kui ebaausalt koheldud, nt rohkem renti võetud. Ei tohtinud maast lahutada, eraldada kolooni maast, koos kolooniga pidi müüma. Maavaldaja ei tohi pereliikmeid lahutada, nt poolt peret mujale elama panna- Teooriad: Koloonid orjad, kes said väikse talupidamise peculiumi raames. Teine, et kolonaat polnud Rooma tekkega, vaid sisse imporditud. Kolmandaks, et koloonid
Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust. Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes. Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Hersoni kubermangus. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse (sh tõlkimisega vene keelest ukraina keelde) ning koolialmanahhi väljaandmisega. 1890. aastate lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene
saavutada sõltumatust. Millest on tulnud pealinna nimed Tallinn ja Reval? V: Tallinn-Taani linn Reval-...................................................................................................................... Millised rahvused asusid Tallinnasse elama algusaegadel? V: taanlased LINNAÕIGUS-rreglite kogum mille alusel toimus elu linnas MAAISAND-feodaalist, vaimulikust maavaldaja GENOVA,FIRENZE,VENEETSIA-Itaalia suured kaubalinnad, mis vabanesid senjööri eeskoste alt. Miks on leidnud arheoloogid keskaegsete linnade südame ümbert eripikkusega müüsrid? V: Millised olid turuplatsi funktisoonid? V: Kauplemine, kaubavahetus vahest toimusid hukkamised, peeti ka pidusi Millisel otstarbel kasutati linnaelaniku maja erinevaid korruseid? V: 1 korrus-töökoda 2 korrus-eluruumid 3 korrus-laoruumid Miks läksid linnlased talvel vara magama?
Ristisõdijate väe tuumik. Allutati piiskopile, ent ajas iseseisvat poliitikat, kujunes Riia piiskopile konkurendiks. 28. vakus maksustuspiirkond (4-6 küla) 29. kümnis protsentuaalne maks feodaalile. 30. hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma 31. Liivi ordu Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Gregorius IX käsul). 32. maaisand maahärra. Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör. 33. läänimees- e vasall. Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35. rüütelkond ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks
Askees kasin elu, mille kaudu loodeti end täiuslikult Jumalale pühendada. Eremiit askeesis elav isik. Tunnistati ainult ainujumalat : Jeesus Kristus Tagakiusamised sunniti ohverdama, sunniti surma ähvartustel usust lahti ütlema, hukati. Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile 2. Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel 3. Rändjutlustajate tegevus 4. Segaduste ajad Roomas. Kiriku osatähtuse kasv 1. Tänu annetustele suurim maavaldaja 2. Andis võimalusi karjääri tegemiseks 3. Kandis hoolt vaeste ja haigete eest 4. Korraldas kooliharidust 5. Kõrgeim kohtumõistja 6. Keelati muistsed usupidustused, s.h OM 7. Templid muudeti ristiusu kirikuteks Tähtsamad isikud Theopompos Kreeka ajaloolane, rääkis naiste kohast Rooma ühiskonnas. Plinius Rooma õpetlane, räägib akveduktidest, nende rajamisest ja tähtsusest. Juvenalis poeet , rääkis elust Rooma linnas.
hulk tunnistust isanda jõukusest ning ühiskondlikust positsioonist. Orjadel oli võimalus ennast suurema summa eest vabaks osta. Antiikajast pärineva arusaamise kohaselt oli orjapidamine asjade loomulik seisund, mida ristiusu kirik küll taunis, päriselt aga ei keelanud. Orjadeks võisid olla vaid ristimata barbarid, kui aga ori võttis vastu ristiusu või avaldas soovi astuda keisri sõjaväkke, sai ta vabaks meheks. Koloonid olid peamiselt barbarite hulgast vangi võetud talupojad. Maavaldaja andis talle harimiseks väikese maalapi, mida koloon majandas oma äranägemist mööda ning mille osa saagist läks peremehele. Keisrile ehk basileusele kuulus väga suur võim ja aupaiste. Ametlikes paberites mainis keiser ennast üksnes mitmuses. Tähtsamatest ametnikest ja vaimulikest oli koostatud eriline paraadnõukogu, kelle peamiseks ülesandeks oli vaimustuse väljendamine keisri tarkade tegude üle. Keisri suhtes seadused ei kehtinud ning käis suur võitlus troonipärast.
tagajärjel ning keskkonnaprobleemide lahendamise eest vastutab Eesti riik. Põhjaveekihi jääkreostusest johtuv veevarustuse kallinemise kompensatsioon peab olema riigieelarves. Praktikas on linnades reostatud piirkondade veevarustus suures osas tagatud riiklike vahenditega, kuid töö pole lõpuni viidud. Täna peaks eravalduses oleva maa jäätmeseaduse alusel korrastama maavaldaja, kui lepingutega pole vastutus määratud teisiti. (Mati Salu; Madis Metsur) · Jääkreostusega tegelemine projektipõhiselt on viinud olukorrani, kus osa isegi eriti ohtlikke objekte jäetakse unustusse, kuna keegi ei esita nende kohta projektiettepanekut. Senini pole tegeletud kõigi vanade asfaltbetoonitehastega. Lahendamata on osade tööstusterritooriumide ja kaevanduste ning karjääride alade korrastamine. (Mati Salu; Madis Metsur)
hävitamine. · Preisimaalt saadetus abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada.Saarlased purustati kahe sõjakäiguga. Karistuseks tuli neil ehitada orsule uus linnus Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. Tulemused: · Saadi lahti Taani võimust. Müüdi Saksa ordule ja Saksa ordu andis selle valitseda oma Liivi harule.Liivi ordust sai kõige suurem maavaldaja Eesti alal. · Üha rohkem tajati mõisaid ja kasvasid talupoegade koormised. · Väikevasallide vaesumine. · Eestlased loobusid iseseisvumise mõttest. Vana-Liivimaa valitsemine Koosnes: · Tartu piiskopkond. Pealinn Tartu. Valitseja Tartu piiskop. · Saksa ordu Liivi haru valdus. Pealinn Võnnu. Valitseja ordumeister. · Saare-Lääne piiskopkond. Pealinn Haapsalu. Valitseja Saare-Lääne piiskop. · Riia peapiiskopkond
988 lasi vürst Vladimir end ristida ja kehtestas uue usu riigis. 11. Mõisted Renessanss - antiikkultuuri taassünd Valgustusajastu Reformatsioon usupuhastus Vennatapusõjad verised sõjad kuningapoegade vahel võimu pärast Majordoomus suursugune kojaülem Langobardid Itaaliasse tunginud germaani hõim Verduni kokkulepe riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad
Mida aeg edasi seda väiksem nende igusliku seisundi vahe on koloonidega. 6-7saj raske teha vahet koloonidel ja vabatp. Kolonaat mittevabadusvormina sai alguse 3- 4 saj , muutusid massiliselt kõige suuremaks tööjõuks nii ida- kui ka lääne-Rooma aladel. Hilisemal ajal põllutöö tehti suuremas osas ära just koloonide poolt. 4 sajandist on koloone hakatud nim ka adscripticiteks. Olenes kelle alla nad on sisse kirj. Koloonid ei maksnud ise makse, maksud kogus kokku maavaldaja, kui koloonid jäid võlgu, oli maavaldajal huvi hoida koloone oma maavaldustes, nende pealt arvestati riigimakse. Kui koloonid pagesid siis kaot tulud nii rendi kui ka riigimaksude eest-> otsene huvi sunnismaistada renditalunike nii maavaldajate kui ka riigi poolt 4 saj( 332 Constantinus Suure Korraldus) on juba selge, et nadd on sisuliselt orjad. Varasemad allikad rõhutavad, et nad on vabad. Kui koloonid olid sunnismaised on sünnikoha järgsed, oli selge, et nende
Veekogu põhja ning kallaste kasutamisel ehitiste rajamiseks või maa-ainese kaevandamiseks tuleb tegevusi korraldada nii, et vesi, vee-elustik ega veekogu kaldad ei kahjustuks. Veekogu kaitseks ning veekogu kallaste kaitseks on moodustatud veekaitsevöönd veekogu kaldalal, mis väldib hajureostuse mõju ning veekogu kallaste uhtumist. Veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused veekaitsevööndis on määratus Ranna ja Kalda seaduses. Ükski maaomanik, maavaldaja ega veekasutaja ei tohi põhjustada üleujutust, kalda tammi ega muu rajatise purunemist, maa soostumist, pinnase erosiooni ega maanihet. Järved Jõed Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja vesikonda: Narva-Peipsi vesikond, Soome lahe vesikond, Liivi lahe vesikond ja Saarte veekogud. Kolme vesikonna – Narva- Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt.
Liiginimi või märkida sugukonna haru , või hüüdnime. Rooma ühiskond oli sõltuvusvahekorras. Patroonide ( rikaste ) mõjuvõimu all olid kliendid ( vaesed kodanikud) , kes said patroonilt maad ja pidi koormist kandma ja sõjaretkedel käima. Mõlemad osapooled olid üksteisele igati abiks ja toeks . Kliendi ja patroonide suhted mõjutasid ka Rooma poliitilist elu , kuna täna klientide rohkusele said patroonid end rahvakoosolekul maksma panna. Valdav oli talupojaühiskond . Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus võimaldas ka täita kodanikukohustusi , majandusliku ja isikliku sõltumatuse . Iga kodanik pidi vajaduse korral sõjaväkke ilmuma , kus rikkad olid ratsaväes ja ülejäänud jalaves. Ainult maata kodanikud ei pidanud sinna ilmuma, kuna nende ainus vara olid lapsed ja nad ei saanud omale sõjavarustust muretseda siis nimetati neid proletaarideks. Nende õigused rahvakoosolekutel olid piiratud , kuid kuulusid kodanikkonda.
Vana-Liivimaa valitsejate omavahelised suhted 13-16 saj Pärast jüriöö ületõusu suurenes hüppeliselt ordu tähtsus Vana-Liivimaal. Sellepärast, et ostis Taani maad, oli kõige suurem maavaldaja ja ordu oli sisuliselt ülestõusus maha surujaks. Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud.
piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist
piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit, mida nimetatakse Vanaks Testamendiks ning Kristuse elu ja õpetusi Uueks Testamendiks. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist
Ta valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisus olid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes nimelt sugukondadeks genus ja need omakorda perekondadeks familia. Kehtis sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik võis anda end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla, täites tema heaks koormisi ja käies temaga koos sõjas. Mõlemad pooled tõotasid olla teineteisele ustavad. Rooma riigis oli talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Igaüks pidi teenima sõjaväes, varustus tuli endal muretseda. Seetõttu moodustasid rikkamad ratsaväe ja vaesemad jalaväe. Kõige vaesemad olid sõjaväekohustusest vabastatud. Enamike roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas ka nende väärtused isamaa-armastuse, traditsioonide austamise, enesedistsipliini. Seetõttu saab roomlaste ranget kodanikumoraali võrrelda ainult Sparta omaga. ROOMA VABARIIK Aastal 510 e.m.a
algperioodil ka venemaa. 6. Rooma katoliku kirik - paavsti poolt lubatud patukustutus ja liitus kiirelt rikastuda meelitas siia uusi ristisõdijaid KESKAEG Mõõgavendade ordu lõpp 1236 - Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse saanud ja lakanud seejärel olemast. Liivimaa- Eestis ja Lätis vallutatud alad. Taanlaste poolt vallutatud Põhja- Eesti - Eestimaa Eestlaste kohustused ja koormised: 1. Kaotasid oma maa, see jagati maahärrade vahel.Kõrgeim maavaldaja oli Rooma kirik 2. Talupojad olid kohustatud maksma maahärradele makse: kümnis(1/10 saagist- viljad, karjad jne.), vakus(maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus(maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4. Ristiusu vastuvõtmine , vanematel tuli anda soovi korral oma poegi, need saadeti kloostrisse
hinda. Vasallid/läänimehed asusidki elama maale ja rajasid mõisad, sest teravilja kasvatusest sai suurt tulu. Teravilja hakati kasvatama üha laiemalt mõisa põldudel mõisa põlde rajati talupoegade maa arvelt Mõisa põlde harisid talupojad, neid hariti teotöö abil. Järelikult lisandus talupoegade kohustustesse teotöö. Põldude harimise eest talupojale ei makstud. Talupoegade olukord oli raske ja seetõttu üritati põgeneda - Linna - Teise maavaldaja juurde, kus olid tingimused leebemad - Mõningatel juhtudel põgeneti Soome, kus ei olnud teotööd. Ka Venemaale. Maaomaniku jaoks tähendas põgenemine tööjõu kaotsiminekut. Ka maksumaksjad läksid kaotsi. Seetõttu hakkavad maaomanikud sõlmima kokkulepped põgenenute väljaandmiseks. Kes Vanal Liivimaal vahetab elukohta, siis annavad maaisandad põgenenud talupojad välja. St talupojad hakkasid muutuma sunnismaiseks. Nad ei saanud enam lahkuda ilma loata. Esimene selline
Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, pähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: Liikuda kohalike elanike koduõuedel, istandustes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus sellega tekitatakse omanikule kahju, Süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata, Pidada jahti ja kalastada ilma vastavate lubadeta, välja arvatud lihtkäsiõngega, Vigastada puid ja põõsaid, Häirida kohalike elanike kodurahu, Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju, Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike, Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud, Saastada loodust. 77
korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; vigastada puid ja põõsaid; häirida kohalike elanike kodurahu; kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil; kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike; kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud;
Ta valitses koos nöukoguga senatiga, mis koosnes sugukondade vanematest. Rooma kodanikud jagunesid sugukondadeks (genus) ja need jagunesid perekondadeks (familia). Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, suguharunimi ja liignimi (kognoomen). Roomas oli söltuvusvahekord, kus vaene kodanik elas kliendina rikka ja möjuka kaaskodaniku ehk pratooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad, samas andis ta patroonile saaki ja käis koos temaga söjaretkedel. Rooma riigis oli talupojaühiskond maavaldaja oli ühiskonnaliige. Söjaväe varustuse pidi igaüks ise hankima, see oli rikkusastme järgi. Maata omanikud ei osalenud selles, sest nende ainus varandus olid lapsed (proles). Proletaaride öigused olid rahvakoosolekul piiretud, kuid kuulusid ikka kodanikkonda. Roomlaste peategevus oli pölluharimine ja södimine, sarnanes Sparta omaga. §23 Rooma Vabariik 510 eKr kehtestati vabariiklik kord. Riigi eesotsas oli senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast körgemad olid kaks konsulit
metropoliit. · Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). · Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest hoolitsemine, hariduse andmine, kohtupidamine). · Keisrite ja eraisikute annetused tegid kirikust riigi suurima maavaldaja. c. Kiriku ühtsuse tagamine: · Kirik pööras suurt tähelepanu dogmaatikale õigele uskumusele. · Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. · Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus. · Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks ketserlikeks väärõpetusteks.
1862 kuulutati välja sundmobilisatsioon, mis oluliselt tugevdas föderaalarmeed. Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" millega 1. jaanuaril 1863 kaotati konföderatsiooni osariikides orjus. Hakati looma värviliste väeosi. Oluliste sotsiaalsete tagajärgedegaoli 1862 aastal vastu võetud jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriikide kodanik saada riigi lääneosas vabalt kuni 65 hektarit maad. Pärast 5-aastast maaharimist sai maavaldaja maa tegelikuks omanikuks. 1865. aasta aprillis vallutat konföderatsiooni pealinn Richmond ning kapituleerusid ka lõuna väed. Kuid seda võitu tumestas tragöödia: 14. aprillil 1865 aastal tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln. Pilet nr 6 Saksamaa valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes ajaloos sai tuntuks kui Vana Fitz.
teravilja ostmas, kus hind oli hea. Seetõttu need vasallid e läänimehed asusid elama meie aladele, sest teravilja kasvatusest sai suurt tulu. Seda teravilja hakati üha laiemalt kasvatama mõisapõldudel, mida saadi talumaade arvelt: vähendati talupoegade käes olevat maad. Mõisapõlde hariti teotöö abil. Järelikult, talupoegade kohustustesse lisandus ka nüüd teotöö. Seetõttu üritati põgeneda kas linna, mõne teise parema maavaldaja juurde, kus olid tingimused leebemad või vahel ka Soome (Rootsi valituse all, polnud teotööd), Venemaale. Maaomaniku jaoks oli see töötegije kaotsiminekut, maksumaksjate kaotsimineks. Selle tõttu hakkasid need maaomanikud sõlmima kokkuleppedi põgenenute väljaandmiseks. Hakati põgenejaid välja andma. See tähendas seda, et talupojad hakkasid muutuma sunnismaiseteks, nad ei saanud ilma loata lahkuda. Esimene sellelaadne kokkulepe on säilinud Tartu piiskopkonnast aastast 1458
ebameeldivamatel töödel, näiteks kaevuritena või mustuse vedajatena linnades. Eraorje peeti nii maal kui linnas. Maal kasutati neid kas põlluharijate või karjalistena, linnas aga teenijate-koduorjadena. Aristokraatlikud daamid uhkeldasid omavahel sellega, kellele neist kuulub rohkem ja nägusamaid orje ja orjatare. Koloonid kujutasid endast üleminekuvormi orjusest vaba maaharija staatusesse. Peamiselt olid koloonid barbarite hulgast vangi võetud talupojad, kellele maavaldaja andis harimiseks väikese maalapi. Koloonil oli lubatud pärandada oma varanatuke lastele. Koormuste täitmatajätmise korral võeti koloonilt tema maatükk koos varaga ja ta muudeti orjaks. 12 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia. Bütsantsi keisrit kutsuti basileiuseks. Teda ei kuulutatud küll jumalaks või jumalate sugulaseks, kuid toonitati, et tegemist on jumala enda poolt valitud isikuga, issanda asemikuga patuse maa peal
oli orjanduse küsimus. Põhjapoolsed osariigid eesotsas orjandusevastase presidendi Abracham Lincolniga võitlesid orjuse säilitamist toetavate lõunapoolsete osariikidega. Kodusõda toimus 1861.-1865.a. Sõja ajal (1863.a.) kaotati orjandus ja võeti vastu Jaosmaade seadus (1862.a.), millega iga USA kodanik võis saada riigi lääneosas endale kuni 65 ha maad, tasudes selle eest 10 dollarit riigilõivu ning pärast 5-aasta pikkust maaharimist sai maavaldaja maa tegelikuks omanikuks. Kodusõda lõppes põhjapoolsete osariikide võiduga. 1865.a. kaotati orjus kogu USA territooriumil ja 1866.a. anti neegritele kodanikuõigused. Paljudes lõunapoolsetes osariikides ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsusega. Loodi rida rassistlikke ja terroristlikke organisatsioone (tuntuim neist Ku-Klux-Klan), mille eesmärk oli valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas. 23 TEADUS 16
pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini majordoomus kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandzu dünastia
kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini majordoomus kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandzu dünastia
kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini majordoomus kuninga kojaülem Frangi kuningriigis, 7.-8. sajandil tõusid Frangi riigi tegelikeks valitsejateks; ülemteener malm kuumaks aetud vedel rauasulam, mida saab valada vormidesse mandzud Kirde-Hiina hõim, kes tulid 17. sajandil Hiinas võimule ja rajasid Mandzu dünastia
üles ning karistuseks pidid saarlased ehitama Maasilinna linnuse (ehitasid saksa ordule ehk liivimaa ordule kuna said kotti) ja lõpetama Kuressaare piiskoplinnuse ehitamise. Aastatel 1343-1345 toimunud Jüriöö ületõus oli muistse vabadusvõitluse jätk ehk selle lõppvaatus. Tagajärg: 1) halvenes märgatavalt eestlaste õiguslikseisund 2) 1346.a müüs Taani kuningas oma Harju-Viru valdused Saksa ordule (millele allus Liivi ordu ehk pmst Liivi ordust sai suurim maavaldaja Eesti maal EHK kaardil pole enam 6 riiki, vaid 5!!!!) Jüriöö ülestõus lõppeb Saaremaal 1345! Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu (5). Liivimaa maapäeva kes seal osalesid, kus toimusid ja mis küsimusi seal arutati? Liivimaa riikide välissuhted naaberriikidega (lk 70). Keskaegsed riigid Liivimaal peale Jüriöö ülestõusu 1) Liivi ordu 2) Saare-Lääne piiskopkond 3) Tartu piiskopkond 4) Riia peapiiskop 5) Kuramaa piiskopkond
VASTUTUS > millised on karistused. Rakendussätted (JäätS) -> millal jõustub seadus, teatud muudatused või teatud nõuded. LÕPPSÄTTED -> sisaldavad rakendamist. Looduskaitse seadus. Igaüheseadus - igalühel on võimalus kasutada loodust - maastikul liikumine ja viibimine Maa on kõigile liikumiseks, kui on erinev kord siis on see kehtestatud siltide või märkidega. Peatuda võib aga kui jääda pikemaks ajaks on vaja omaniku luba - teed ja jalgrajad Ei tohi maavaldaja sulgeda võib liikuda liikumisvahenditega - loodusandide korjamine Puid ei tohi lõhkuda , marju seeni võib korjata - veekogude kasutamine Võib kasutada veevõtuks ujumiseks Institutsioonid. keskkonnakaitse institutsioon on keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis. 1. Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ 2. Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja 3
Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid talupõllud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta loovutama osa saagist (loonusrent), mujal raharent. Raharendile mindi täielikult üle, kui tekkisid linnad. Levinud Elbe jõest läänes. · pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jaotatud kogu maad ära. Nad said kasutada ainult üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte mõisapõllud. Talupojad pidid maksma maavaldajale kas ainult teotöös/teorendis ehk pidid harima mõisapõlde ja said selle eest oma maad harida või pidid lisaks maksma loonus- või raharenti. Levinud Elbe jõest idas. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Sellest hakkas kujunema pärisorjus. Pärisorja ei võinud orjaomanik ehk mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Tal oli õigus talupoega karistada
majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti – s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent – talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa,
majapidamine puudud. Iga talupoeg pidi kasutatava maa eest renti maksma. Mõnel pool näiteks pidi ta osa saagist (loonusrent). Aja jooksul hakati üle minema raharendile. Kõik koormised olid kindlaks määratud ja need olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta ega pantida. -Pärisorjuslik mõisamajandus ehk mõisahärrus Talupoegadele ei jagatud kogu maad ära. Talupojad said kasutada vaid üht osa, mis oli talupõldude jaoks mõeldud. Teine maa osa jäi maavaldaja kätte ja sinna tekkisid mõisapõllud. Talupojad pidid maa eest tasuma teorenti s.t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa,
Ka rahvakoosolekutel hääletasid kliendin sageli nii, nagu patroonid soovisid. Kumbki pool tõotas olla teisele ustav ja teda hädas aidata. Kliendi ja patrooni vahelised suhted etendasid tähtsat osa kogu Rooma ajaloo kestel. Rikastel roomlastel oli reeglina palju kliente. Sageli suutsid rooma ülikud just tänu klientide toetusele tagada oma mõju rahvakoosolekul. Nii mõjutasid patrooni ja kliendi suhted oluliselt ka Rooma poliitilist elu. Rooma oli valdavalt talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus tagas ka majandusliku ning isikliku sõltumatuse, samuti piisava jõukuse oma kodanikukohustuste, esmajoones sõjaväekohustuse täitmiseks. Igaüks pidi pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ette nähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda kohus. Kõige jõukamad teenisid sõjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid
annaabi.ee 
