Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, korundi, grafiidi, marmori jt maardlate teke. MINERAALID, NENDE OMADUSED JA LIIGITUS Mineraali mõiste. Mineraalide põhilised omadused: kristalli kuju, värvus, läige, läbipaistvus, kriipsu värvus (mineraali värvus pulbrina), kõvadus, lõhevus, murd, magnetilisus jt. Mohsi kõvadusastmik.
Keskkonnaministeeriumi maapõue osakond Selle töö hulka kuulub: maapõue käsitlevate õigusaktide koostamine ning kehtivate täiustamine;maapõuega setud informatsiooni kogumine ja avalikkuse teavitamine; teiste maapõuega seotud valdkondade arengukavade koostamises osalemine; maapõuega tegelevate töötajate nõustamine ja täiendõppe ning selleks vajalike teabe- ja õppematerjalide koostamise, trükkimise ja levitamise korraldamine;üleriigilise tähtsusega maardlate geoloogiliste uuringute, maavara kaevandamise ning allmaa-ehitise rajamiseks tehtavate uuringute lubade läbivaatamine ning vormistamine; kui üldgeoloogilise uuringu ala asub kahe või enama maakonna piirides või uurimistöö on seotud maavara otsinguga, siis ka loa väljaandmise otstarbekuse hindamine ning loa vormistamine; kõigi riigis välja antud geoloogiliste uuringulubade, maavara kaevandamise lubade ning üldgeoloogilise uurimistöö lubade arvestuse pidamine;
teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maardlate varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, seda kasutatakse energia saamiseks, keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi kaevandamine annab tööd paljudele inimestele. Üle 90% elektrienergiast toodetakse meie oma põlevkivist. Klassifikatsioon (Reinsalu 1998): Põlevad maavarad e energeetilised maavarad Põlevkivi (kukersiit) -- Kütus ja õlitoore Diktüoneemaargilliit(Rahvapäraselt konnatahvel) -- ei kasutata Turvas -- kütte- ja väetisturvas
Pärnumaa kõige tähtsam maavara on kahtlemata turvas, mis on tingitud suurtest turbavarudest, pikkadest traditsioonidest ja infrastruktuuri ning sadama lähedusest. Turvast võib kaevandada ainult nenedest maardlatest, mis on kantud riiklikku registrisse ja mis on kasutavate soode nimekirjas. Looduskaitseliste piirangute tõttu on Pärnu maakonnas võimalik kasutada 13 maardlat. Hetkel toimub turba tootmine kuues turbamaardlas, millest Lavasaare kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja. Üle poole kaevandatud turbast moodustab aiandus-ehk kasvuturvas, mis läheb aianditesse ja kasvuhoonetesse kasvupinnaseks, samuti istikute kasvatamiseks pottides ja lavades. Teisena on kindlasti ehitusmaterjalide tööstuses ja ehituses kasutatavad maavarad (liiv ja kruusliiv, savi, dolomiit).
ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Nafta ja maagaas ◦Suuremad naftamaardlaid on leitud Kambriumi kivimites Läänemere
kasutusele võtta mitmesuguste keskkonnaprobleemide tõttu. Tulevikus on kõige potentsiaalsem fosforiidi kaevanduskoht Toolse, mille katendis on ka muid maavarasid (aluriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi). Peamisteks probleemküsimusteks on esitatud: Hüdrogeoloogilised muutused-kaevandamisel tekkiv liigne pinna-ja põhjavee mõjutamine ja reostamine. Taastumatu loodusvarana on seda järgi väga vähe, ainult 700mln t. Raskused maardlate kompleksel kasutamisel jne. Kaasa aitaks aga parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõtt ja parima keskkonnapraktika rakendamine.
Haapsalu lahe vee ja ravimuda sanitaarset seisundit uuris ja analüüsis 1989. aastal J. Kask. Selgus, et vee sanitaarne seisund on reoveelaskmete piirkonnas ebarahuldav ning tugevasti muutlik. Ravimuda pinnakiht oli bakterioloogiliselt saastunud peamiselt varakevadel enne kaevandamise algust. 4 Maardlad Eestis 2013. aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 893 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli üle 600. Kõige enam kaevandati 2013. aastal põlevkivi (ligikaudu 19 miljonit tonni), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 5,9 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,9 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu miljon tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda. Üleriigilise tähtsusega meremuda maardlad on Haapsalu (Tagalaht), Kuressaare (Mullutu-
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rail Baltic raudtee läbi Nabala Ülesanne 1 Ruumiline planeerimine Tartu 2014 Sissejuhatus Alates 1976 aastast kui Tuhala nõiakaev sattus meedia huviorbiiti, on ta aegajalt ikka ,,potsatanud'' meie ajalehtede esikaantele. Kord on tegu maardlate rajamisega, kord Nabala maastikukaitse alaks muutmise pärast. Urmas Sisask on loonud isegi loitsu, mis pidavat kaitsma seda kaunist ja omapärast kohta Harjumaal. Viimasel ajal on poleemikat, aga teinud Rail Baltic raudtee rajamine, mida taheti läbi Nabala, 3 kilomeetri kaugusele nõiakaevust hakata ehitama. Keskkonnaministeerium küll on ära öelnud oma sõna, et raudtee ei hakka läbi Nabala käima, aga millegipärast, ei ole planeerijad seda mõtet veel maha laitnud
kasutusvõimalused. Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel, avalikele veekogudele või teemaplaneeringunakehtiva maakonna planeeringu täpsustamiseks. 7. Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; ÜLER- loob piirid ja normid mida tuleb järgida + arengukavad. NT taristud, säästev eesti pm, süsteemide aluste loomine (ökosüst, maastikud, poollooduslikud maastikud) 8. Mis on üldplaneering, kuidas võib üldplaneeringut koostada?
KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE ÜLESANDED – finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste likvideerimiseks vajalikke projekte KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE RAHALISED ALLIKAD – pakendiaktsiis, saastetasu, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, üleiirigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu PLANEERIMISSEADUSE EESMÄRK – tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering
Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. 4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE. Kaevandatud Maardus (lõpetati 1991), teisi pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Kasutamine: Maardu fosforiidist valmistati väheväärtuslikku fosforiidijahu või lisati Koolast toodud superfosfaadile. Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi: · raskused maardlate kompleksel kasutamisel. · hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele . Muda Pärast jääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad: · mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda): Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte.
Passiivmaja ehitamise mõistlik perspektiiv on 30 aastat ning selle tasuvusaeg jääb 10 aasta piiresse. Oleme kindlal veendumusel, et põhjalikult planeeritud/projekteeritud ja kvaliteetselt ehitatud passiivmaja on suurepärane elukeskkond ning hea investeering, mitte ulmeprojekt. Mis saab edasi? Tõenäoliselt olete kõik märganud viimaste aastate kütteenergia kulude suurt kasvu. Kellelegi pole saladuseks, et fossiilsete kütuste maardlate vähenemine ja üha keerukamates oludes tootmine (sügavamalt maapõuest, kaugemal rannikust jne) toob tulevikuski kaasa energiahindade kasvu. Ei taha mitte mõeldagi, milliseks kujunevad korteri või maja küttekulud paarikümne aasta pärast? Loodetavasti on siis juba meil kõigil hästi suur pension ja probleemi pole. Aga kui läheb teisiti? NÕUANNE! Passiivmaja ehitama asudes tuleks varuda aega teadmiste hankimiseks. Kindlasti leiab erinevaid arvamusi ka foorumitest, kuid ainuüksi
Kõpu poolsaare ja Lääne-Hiiumaale jäävaid liiva leiukohti ilmselt lähiajal tööstuslikult kasutusele ei võeta. Kõik need (Kalana, Tiharu, Luidja jt.) on seotud kunagiste luidestikega ja kaevandamine rikuks oluliselt maastikku. Kõpu poolsaarest loodesse jääva Hiiumadala piirkonnas on võimalik liiva kaevandamine merest, kuid see on küllaltki kallis ja töömahukas eetevõtmine ning pole majanduslikult kasulik ei praegu ega kaugemas tulevikus. Mitmete maardlate kasutuselevõttu takistavad looduskaitsealad või pole maardlate kasutuselevõtt otstarbekas materjali kvaliteedi ja leiukoha piiratuse tõttu. Arvestades Hiiumaa asukohta ja olemasolevaid varusid on otstarbekas kasutada juba olemasolevaid karjääre, väiksematel uuringualadel kaevandada vaid kohalike väiketarbijate vajaduste rahuldamiseks. Kõnealuste maavarade suuremastaabise kasutamisegavõivad kaasneda olulised keskkonnamõjutused: põhjaveetaseme langus, põhjavee reostusohu
Kuival aastaajal tegelevad naised vee hankimisega, mehed otsivad tööd linnadest. Kenyas ja Tansaanias areneb turism, mis pakub tööd savannide põliselanikele. Paljud neist töötavadki rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahiturismi arendamisel. Savannis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, leidub aga raua-, alumiiniumi- ja mangaanimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde on ka siin tekkinud maardlate ümbrusesse linnu. Ka rannikualadele suuremate sadamate lähedusse tekivad linnad. Kuigi savannialadel paiknevatest riikide rahvastikust elab praegu suurem osa maal, suureneb pidevalt linnaelanike arv. KASUTATUD KIRJANDUS: Savannide loomad Illustreeritud faktivaramu Illustreeritud lasteentsüklopeedia" Loodus- ja inimgeograafia õpik põhikoolile III osa Miksike.ee Annaabi.com Google.com otsing
Järvamaa Kutseharidus Keskus PAIDE Referaat Maksim Uzdanov TE 12 Paide 2009 Maavarad Maavarade leiukohad ehk maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja on kinnitanud keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Automaatselt kuuluvad sinna piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres asuvad maardlad. Paide vallas kuulub üleriigilise tähtsusega turbamaardlate nimekirja Epu-Kakerdi turbamaardla. Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris). Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres
Maakasutuse mõttes kitsamalt, et on aluseks det planeeringutele, peaks det planeering arvstama või tegema ettepaneku ÜP muutmiseks. Hajaasustusega aladel ei pea tegema DP. ÜP ülesanded: üleriigilisest ja maakonna planeeringust tulenevad on KOV ÜP -s detailsemalt paika pandud ja ära näidatud. Pevad olema ära märgitud olulise ruumilise mõjuga ehitised, müjut mida saab sinna veel ehitada lähedusse. Supelrannad, ehituskeeluvööndid, kallasrada saab täpsustada või kehtestada, maardlate kitsendused (mis pannakse riiklikul tasandil paika maakonnaplaneeringus) jne. Kus OV otsustab keskkonda säiliatda, muinsuskaitsealsed piirangud, max ehituskõrgus, tihedus, haljastus, puhkealad, kergliiklusteed, riigikaitsealade täpsustamine, erinevad keskkonnaküsimused- saaste, hoonete vahemaad, müra,), liikluskorraldus, tänavate võrk, kruntide minimaalsuurus jne. LOENG Koos oluliste kohtulahenditega (ehitus-ja kasutuslubade menetlus,
maardla. Hiljem on selliseid fosforiite, kus purdmaterjalis olevat fosfaatset ainet esindavad väljasurnud käsijalgsete jäänused, leitud mujaltki (Siber, Kaljumäed). (www.ut.ee) Joonis 3. Fosforiidileiukohtade paiknemine, piiritletud alal Kesk- ja Lõuna-Eestis fosforiidikihid puuduvad. (www.ut.ee) 4. TULEVIKUPERSPEKTIIVID Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud põhiliselt kaks probleemi: 1. raskused maardlate komplekssel kasutamisel, eriti diktüoneemakilda isesüttimine puistangutes; 2. hüdroloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemiseni, seega paljude kaevude kõlbmatuks muutumiseni. (Raudsep jt, 1993) Kui Eestis peaks siiski tekkima vajadus fosforiidi kasutamiseks, siis tundub kõige reaalsem olevat Toolse maardla evitamine, kusjuures tuleks ära kasutada ka katendis olevad maarded (diktüoneemakilt,
kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla. Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid
kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6 Üleriigilise tähtsusega maardlate hulka kuuluvad Eesti põlevkivimaardla (Kohala, Pada, Haljala ja Rakvere uurimisväljad), Toolse ja Rakvere fosforiidimaardlad ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla. Probleemiks on piirkonna lõunaosas paiknev mahajäetud Ubja kaevandus. Vanade kaevanduskäikude varingutest, mis ei ole prognoositavad, tekivad maapinna langatused. Olenevalt konkreetse muutuse eripärast ja kohast, toimub maapinna liigniiskumine ja kahjustuvad kuivendussüsteemid
ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel. - Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine. - Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms). - Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; - Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades). - Erakond Eestimaa Rohelised asutati Tallinnas 25. novembril 2006 (algatusgrupi töö asustati juba 2005) 1203 liikmega. - Karola vastus: - 1. suundumus: - KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine – saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel - Institutsionaliseerimine – isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise
miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. See suudab rahuldada ära enam kui 25 miljonit majapidamist. Tööeaks on kavandatud 50 aastat. Projekt ei näe ette ka seda, et ühendus rajataks ka Läänemereäärsetesse riikidesse. (The Pipeline 2008) Suurt gaasijuhet hakkab varustama mitte veel töösse rakendatud Juzno-Russkoje ja Stokmanovskoje gaasimaardlad, mis kuuluvad Gazpromile ja tema tütarfirmale Severneftegazprom, milles osalused on antud BASF ja E.ON-le. Maardlate plaanitud tootmisvõimsus on 25 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nende kasutamiseks tuleb rajada ka maapealne juhe Viiburi lähistele Portovaja laheni.(Pipeline Route, 2008) Kogu projekt on läbimõeldud ja hästi planeeritud, kuid Eesti riigipeadele millegi pärast ei meeldi see, ning üritavad üha enam ja enam leida probleeme, millega saaks seda projekti pidurdada või üldse lõpetada,kuid ilma mingi tulemuseta. Väideti, et Läänemeres ei arvestatud liigselt tundlikku elusloodusega
Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. (5) Maavarad: Savannivööndis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki. Brasiilia savannides, mida kutsutakse kampo, leidub aga raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teisi metallimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde on ka siin tekkinud maardlate ümbrusesse linnu. (6) Inimeste tegevusalad: Aafrika savannid on ühed maailma vanimad asustatud alad. Tänapäevalgi kasvab rahvastik seal kiiremini kui paljudes teistes maailma regioonides. Rannikualadele on kerkinud suured linnad ning linnastumise käigus jääb vähemaks neid savanni põliselanikke, kes on veel säilitanud oma traditsioonilise eluviisi. Üheks suurimaks hõimuks on masaid. Nad elavad kuni paarikümnest kütis koosnevates väikestes külades
omavalitsustega ja Keskkonnaametiga; Üldplaneeringu ja detailplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem; Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti;
Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega. Käesolevas referaadis on välja toodud viimaste aastate jooksul tehtud ametlikud sammud kaevanduste poolt või vastu ning veel pooleliolevad uuringud, mis näitavad et Nabala saatus on küsimärgi all. Poleemika Nabalas Nabala piirkonnas plaanitakse kaevandada paekivi ja avada uued ehituskillustiku karjäärid.
Korea ainult Jaapanis omades 32 protsenti turuosast maailmaturul. Pooljuhtide tööstuses on Korea maailmaturul kolmandal kohal. Korea toodab veel ka tööstusmasinaid, rauda, terast, tegeleb maavarade kaevandamisega. Samuti toodetakse veondusseadmeid ja tekstiili. Lõuna-Korea tuntumad kaubamärgid on autotööstuses Kia ja Hyundai ning elektroonika vallas LG ja Samsung. 4.4 Energeetika. Poolsaarel on minimaalselt ressursse. Maardlate toodangud on enamasti väikesed, välja arvatud volfram. Antratsiitsüsi on kõige tähtsam mineraal. Korea peamised loodusressursid on süsi, volfram, grafiit, molübdeen, plii; lisaks suur potentsiaal kasutada hüdroenergiat. Enamik energiavajadusest katab tuumaenergia, kivisüsi ning toornafta import. Lõuna-Korea on maailmas suuruselt kuues tuumaenergia tootja ning Aasias on ta teisel kohal. Riigis on kohapeal väljatöötatud ka jäätmete käitlemise ning kütuse tootmise tehnoloogiad
koondamisel Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms) 2. Suundumus Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades)
Tööstuse poolelt tuleb veel esile tõsta maavarade kaevandamisega seotud tegevused. Linkruse käsitluse järgi on aluspõhjalistest maavaradest Soome lahe rannikumadalikul kõige enam kaevandatud kambriumi sinisavi, mille suurimad karjäärid asuvad Tallinnas Kopli poolsaarel, Kolgakülas, Kundas ja Aseri juures. Pinnakattelistest maavaradest on aga olulisemad liiv ja kruus. Samuti on kaevandatud turvast, kuid turba varud on piiratud (Linkrus 1998). Maa-ameti maardlate kaardirakendus annab aga ajakohasema ülevaate, mille järgi asuvad aktiivsed savikarjäärid ainult Aseri ja Kunda juures ning Ülgastel. See näitab, et mitmeid karjääre on viimase 15 aasta jooksul suletud. Tegutsevaid liivakarjääre võib leida Riigikülast, Metsaniidult ja Naissaarelt. Kruusa kaevandatakse Moldova karjääris ning lubjakivi Suurkõrtsil. Aktiivseid turbakarjääre Maa- ameti geoportaali andmete järgi maastikurajooni piires hetkel ei ole (reservvarud asuvad mh
veel vaid umbes 15-20 aastaks. Iga järgnev naftabarrel hakkab maksma üha rohkem, selle kvaliteet aga saab olema järjest madalam, sest kvaliteetne nafta on juba väljapumbatud. Naftaeksperdid on tuleviku suhtes vägagi skeptilised, kuna on selgunud, et naftat tootvate riikide tegelikud varud on oluliselt väiksemad, kui seda 1980. aastate lõpul väideti. Tollal suurenesid paljude naftariikide varud paari aastaga kuni 100%, kuid selgus, et see ei olnud seotud mitte uute maardlate leidmisega, vaid numbrid lihtsalt valetati suuremaks, et oleks võimalik OPECi uute reeglite kohaselt rohkem müüa. Täna oleme jõudnud hetke, kus enam ei ole mõtet arutada kas või kuidas naftat paremini ja odavamalt kätte saada. Praegu peame juba küsima, kuidas seda vähem tarbida, millal saabub varude lõpp ja mis saab edasi. Energia alternatiividest tsiteerin lõiku Epp Petrone raamatust "Roheliseks kasvamine" : "..
mereande tarbiva elanikkonna. Kesk- ja Põhja-Euroopas jääb suurema osa rahvastiku kokkupuude metüülelavhõbedaga bioindikaatorite alusel allapoole rahvusvaheliselt aktsepteeritud ohutut taset. Bioindikaator võib olla isend, populatsioon, kooslus või organismi bioloogiline, anatoomiline või füsioloogilis-biokeemiline tunnus, mille põhjal saab otsustada keskkonnaseisundi (nt õhu või vee kvaliteedi) ja selle muutuste (eriti inimtekkeliste) üle. Mõned bioindikaatorid märgitsevad maardlate asukohti. Bioindikaatorid on ka õhusaaste suhtes tundlikud samblad ja samblikud. Metüülelavhõbe kahjustab närvisüsteemi, eelkõige suuraju koort, mille rakkudes pärsitakse valgusüntees, tagajärjeks rakkude hukkumine ja närvikoe kärbumine Suur osa Vahemere kaluritest ja Arktilise piirkonna elanikest ületab selle tunduvalt ülimalt ohtlik ka eelkirjeldatud metüülelavhõbe kuna see on rasvades
sihiks kontroll infrastruktuuri, transiidikanalite üle surve avaldamine välispoliitilistel eesmärkidel · Regionaalne eksportöör seotus Euroopaga (torujuhtmed, transiidikanalid) uued tarnekanalid Aasias (aastaks 2015) · Siseturg hindade erinevus ja ühtlustumine kasvav sisenõudlus · Allikad nafta- ja gaasimaardlad pikka aega kasutuses uute maardlate kasutuselevõtt (investeeringud) Eesti energiajulgeolek Euroopa Liit · Energiaturgude avamise nõue võib suurendada sõltuvust Venemaast · Efektiivsuse suurendamise nõue tootmise hajutamine energiasääst · Jätkusuutlikkuse nõue keskkonnasõbralikumad kütused uued keskkonnamaksud Eesti energiajulgeolek Venemaa · Poliitilised suhted - jahedad piirilepe, venekeelne vähemus, ajalugu
maakasutuse ajaloolist struktuuri ja maastike olemasolevaid elemente; Säilitada ja kaitsta ajaloolist ja kultuuripärandit; Tagada pärandmaastike s.h koosluste säilimine. IV Karjääride taastamine Miks on karjääride (ja muude tööstusmaastike) taastamine oluline? Uued biotoobid ohustatud liikidele (kuivad kasvukohad) – nt. kõrele, soo- loorkull jt Esteetiline väärtus Kaevandada tohib ainult keskkonnaregistri maardlate nimistus maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit. Kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel – KK ministeerium ja amet. Piiravad asjaolud Peamine asjaolu: kaevandaja eelistab kaevata majanduslikel kaalutlustel välja nii palju, kui vähegi võimalik. Ametnike passiivsus ja teadmatus korrastamisnõuete seadmisel (nt lastakse metsastada ühe puuliigiga)
· alates aastast 2012 ca 2,2 mln tonni uue õlitehase jaoks. Kokku on põlevkivi vajadus alates 2012. aastast seega 17 mln tonni. [8] 2.2. Põlevkivi kaevandamine Eestis Eestis on põlevkivi kaevandatud juba üle 90 aasta, kahjuks täpsed andmed algulaastail kaevandatud koguste kohta puuduvad. Uuemad ja täpsed andmed on saadaval aastast 1992. Tabel 1. Toodang [5] Põlevkivi, tuhat tonni Maardlate aasta arv Toodang Varu 1992 1 17030 3896254 1993 1 14262 3901837 1994 1 14018 3963566 1995 1 12102 6026650 1996 1 13067 6010108 1997 1 12860 5992973 1998 1 10913 5037543 1999 1 9602 5030265 2000 1 9970 4998416
KIKi poolt rahastatavad programmid on: · veekaitse programm · jäätmekäitluse programm · välisõhukaitse programm · looduskaitse programm · metsanduse programm · kalanduse programm · tehnika programm · keskkonnateadlikkuse programm · maapõue programm · jahinduse programm · maakondlik programm KIKi rahalised allikad. Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%] Saastetasu 100 100 Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 üÜeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mittepiiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15
t. veelgi aeglasemalt tagasi mulda ja veesetetesse. Haanja ja Otepää kõrgustikud aluspõhjalisele tuumikule NB! Fosfori ringe palju aeglasem kui lämmastiku ja süsiniku ringe. Rohkelt setteid (kuni 190 m) Fosfori maardlate varud piiratud. Kõrgustike keskosa künklik-nõoline reljeef mis kujunes irdjääs Valdav osa settekivimites (apatiit, fosforiit) ja ookeanisetetes Kõrgustike nõlvadel vooluveed kujundasid sandureid ja mõhnastikke. fosforisooladena
Neogeeni lõpu (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/neogeen.html). Mandrite kerkimise ja alangute tekkimisega kaasnes intensiivne vulkaaniline tegevus ning suurte laavavoolude kujunemine. Eriti tugevad olid vulkaanipursked nn. Vaikse ookeani tulerõngas ja praeguse Vahemere piirkonnas, millega kaasnes suurte vase-, plii-, tsingi-, volframi- jt maardlate teke. Kerkivate mäestike vajuvates äärenõgudes (Lähis-Idas, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Indoneesias jm.) moodustusid maailma ühed kõige rikkalikumad naftamaardlad (I. Arold, 1987). Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Neogeeni keskpaigas.
programm, keskkonnateadlikkuse programm, maakondlik programm rahastusallikad: o Eesti Vabariigi keskkonnatasud o Euroopa Liidu struktuurifondid o osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile o Eesti CO2 kvoodimüük rahalised allikad (5 näidet): o saastetasu o pakendiaktsiis o piiriveekogudes ja majandusvööndid asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu o üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu o piiriveekogude vee erikasutuse tasu o mitte-piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu o jahipiirkonna kasutusõiguse tasu o kalapüügiõiguse tasu o riigimetsast uuendusraieks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu o riigimetsa majandaja uuendusraiest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha
üldplaneeringuga määratud; 6) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; 7) loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; 8) maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; 9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; 10) teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; 11) kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks;
me üles leiame . Jätkumise aeg: kui palju praegu varad on maailmas, vaatame kui palju kaevandatakse aastas, jagame need omavahel läbi ja siis ütleme üht või teist maavara jätkub nii palju aastaks. See on vale , kuna on neli peamist põhjust, mis tõstavad jätkumise aega. Põhjused: 1. Otsitakse ja leitakse uusi maardlaid. 2. võetakse kasutusele madlama sisaldusega varud. 3. organiseeritakse taaskasutus. 4. leitakse asendusmaterjalid. 44. Magmaliste maardlate tekke laamtektooniline loogika miks Eestis pole kulda? Mardla tekke on seootud laamtektooniliste protsessidega. Ühe laama sukeldumise teise laama alla, ülesulamise tsooni tekkega , mille kaudu materjal kandub ülespoole ja ongi sellistes kontsentratsiionides, millised me võime võtta. Loogika: Kuskil geoloogilises ajaloos kõik kontinendid tegelikult moodustasid hiigel suure mandri. Võime välja eraldada tsoonid või vööd kus toimunud subduktsiooni nähtused. Kui vaadata Lõuna
menüüpunkti kaudu. Saadaval on ka teised kaardirakendused. · Kaardiserveri kaudu kasutatavad kaardirakendused: o Maainfo kaardirakendus o Looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus o WAP teenus o Planeeringute kaardirakendus ja detailplaneeringud o Ajalooliste kaartide kaardirakendus o Haldus- ja asustusjaotuse kaardirakendus o Geoloogia kaardirakendus ja Maardlate kaardirakendus o Maanteeameti kaardirakendus o Mullakaardi kaardirakendus o Nitraaditundliku ala kaardirakendus o Pärandkultuuri rakendus o EMK metsatoetuse rakendus · Maainfosüsteemi avalikud teenused o Teenuste kasutamisel saadav info on informatiivne ega ole ametlik o Katastri ametlikuks väljavõtteks katastripidaja pitsati ja allkirjaga tõestatud õiend maaüksuse registreerimise kohta maakatastris.
peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga seotud magnetiidi-hematiidi-apatiidisadestised. Analoogilisi fakte teatakse ka vanema, isegi kambriumieelse vulkanismi kohta. Tuntuim, kuigi ikka veel vaidlusi esilekutsuv näide on kuulus Kiruna magnetiidi-hematiidi-apatiidimaagikeha Põhja-Rootsis, mis lasub sillana tufi ja tuffi sisaldavate setetega kaetud porfüürivoolude vahel. Tihedast seost kriidi- ja tertsiaarajastu vulkanismi ning porfüürilise vase maardlate vahel on täheldatud Peruus, Tsiilis, Salvadoris ja Ameerika ühendriikide lääneosas. Sellised maardlad kuuluvad nn. torumaardlate hulka ja neid iseloomustab vase ebatavaliselt kõrge kontsentratsioon. Toodud näidetele võib lisada veel rohkesti muidki. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks
Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm; • keskkonnateadlikkuse programm; • maakondlik programm. Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse: 1) saastetasu; 2) pakendiaktsiis; 3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu; 6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasust; 7 ) uluki küttimisõiguse hind; 8) kalapüügiõiguse tasu; 9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust; 10) 26 protsenti riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud
Arengut põhjendas innovatiivselt Anthony Fisher. Ta oli nõus sellega, et kaevandamiskulud kasvavad. Kuid osa tuludest suunatakse uute varade otsimiseks. Seetõttu muutub ka optimeerimismudel. Loodusvarade varu võib kas väheneda või kasvada. Vastavalt sellele muutuvad kasutustasu ja kaevandamiskulud: uute varude leidmine alandab kasutustasu, heade varude leiud alandavad kaevandamiskulusid. Kaevanduse omaniku ülesandeks on valida kasutamise määr ja uute maardlate otsimine sellisena, et varadest saadava tulu nüüdisväärtus oleks maksimaalne. Kui varud vähenevad, dikteerirb hinnatõusu kasutustasu. Ometi ei ole see tõus eksponentsiaalne. 69 Fisheri mudel langes kokku empiiriliste andmetega, kuna 1970-ndatel aastatel taastumatute loodusvarade hind tõusis. Fisher peab kasutustasu usaldusväärsemaks
Lisaks EMHI-le on hea ilmaandmete allikas ka TÜ füüsikainstituudi ilmajaam http://meteo.physic.ut.ee , mille väärtuseks on pikaajaline arhiiv ja suur andmete kogumise sagedus. Keskkonna ja ruumilise paiknemise või planeerimise alal tehtavate uurimuste puhul on suureks abiks Maa-ameti kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/. Sealt leiab andmeid Eesti asustusjaotuse, kohanimede, geodeesia ja maardlate kohta; samuti Eesti muldade kaardi, geoloogilise baaskaardi ja teemakaardid. Sotsiaalainete valdkonnas pakub oma koolis, kogukonnas kui laiemas ühiskonnas toimuv ammendamatuid võimalusi uurimisteemade leidmiseks. Andmete kogumise meetodina kasutatakse sageli ankeetküsitlust või intervjuud. Meetod tundub esmapilgul kergesti rakendatav, kuid sisaldab mitmeid karisid. Peab jälgima, et valim oleks esinduslik ja piisavalt suur, nii et tehtud järeldused
Ta ei põle ega toeta põlemist (seepärast kasutatakse teda tulekustutamisel). Maitsetu. Õhust 1,5 korda raskem. Leidumine: Õhus leidub mahuliselt 0,03% CO2. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel: CaCO3+ 2HCl => CaCl2 + H2CO3 ; H2CO3 => H2O + CO2 CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: 1. Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või naatriumvesinikkaarbonaadi lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO3 ja H2SO4 omavahelisel reageerimisel tekib CO2) 2. Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks. 3. Toiduainetehnoloogias kasutatakse CO2 paljude jookide gaseerimiseks. 4
teda tule kustutamisel). Maitsetu. Õhust 1,5 korda raskem. Leidumine: Õhus leidub mahuliselt 0,03% CO2. Tekib hingamisel, põlemisel, kõdunemisel, tööstuslikes protsessides, on peamine põlemissaadus. käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Laboratoorselt saadakse teda kaltsiumkarbonaadist hapete toimel : CaCO 3+ 2HCl = CaCl2 + H2CO3; H2CO3 => H2O + CO2. CO2 looduslikud varud asuvad eeskätt vulkaanilistel aladel. Siin on CO 2 isegi maapinnal või on maardlate kättesaamiseks puuritud puuraugud. Kasutamine: Tulekustutid on täidetud vedela CO2- ga või NaHCO3 lahuse ja väävelhappe ampulliga (NaHCO 3 ja H2SO4 omavahelise reageerimisel tekib CO 2). Tugeval jahutamisel tardub CO2 tahkeks, jääga sarnaseks massiks nn ,,kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (jäätis) säilitamiseks. Toiduainetehnoloogias kasutatakse nt CO 2 paljude jookide gaseerimiseks. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks
veekaitse programm jäätmekäitluse programm välisõhukaitse programm looduskaitse programm metsanduse programm kalanduse programm tehnika programm keskkonnateadlikkuse programm maapõue programm jahinduse programm maakondlik programm KIKi rahalised allikad. Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%] Saastetasu 100 100 Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 Üeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mitte–piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha
varud, siis pikeneb mõlema mineraali kasutamis- ja ammendumisaeg tuhande aastani, vase puhul isegi miljoni aastani (joon). Endla Reintam, 2008/2009 61 Paljude mineraalide varud (nende tuntud suurused) muutuvad kogu aeg vastavalt uutele leidudele ja tarbimise määrale. Kui maardla on väike ja nõudmine suureneb, tõusevad ka hinnad ja laieneb nii vaesemate maardlate kasutamine kui ka uute leiukohtade otsimine. Maailmaturu hinnad sõltuvad mineraali varudest (nii praegu kasutusel olevatest kui ka võimalikest) ja kasutamise eesmärgist. Keskkonnaseire Keskkonnaseire (monitooring) on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele.
annaabi.ee 
