Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid (0)

Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 2
1.Põlevkivi 3
1.1 Põlevkivi 3
1.2. Pealmaakaevandamine 4
1.3. Allmaakaevandamine 5
2.Kaevandamise hetkeseis ja statistika 6
2.1. Kaevandamise hetkeseis 6
2.2. Põlevkivi kaevandamine Eestis 7
3.Olulisemad eesmärgid 9
3.2. Strateegiline eesmärk 2 10
3.3. Strateegiline eesmärk 3 12
4. Seadusandlus 14
5.Probleemid 15
6.Korrelatsioon ja regressioon 16
Kokkuvõte 19
Kasutatud kirjandus 20
[1] PÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2008–2015 RAKENDUSPLAANI 2009-2012 ELLUVIIMISEST 2009. AASTAL ARUANNE 20
[9] Raivo Vilu , TTÜ biotehnoloogia õppetooli professor „Põlevkivi kaevandamine - kas ja miks ning kelle huvides?“ Eesti Päevaleht 30.10.2006, lk 8-9 21
Sissejuhatus 3
1. Põlevkivi 4
1.1 Põlevkivi 4
1.2. Pealmaakaevandamine 4
1.3. Allmaakaevandamine 5
2. Kaevandamise hetkeseis ja statistika 7
2.1. Kaevandamise hetkeseis 7
2.2. Põlevkivi kaevandamine Eestis 8
3. Olulisemad eesmärgid 10
3.1. Strateegiline eesmärk 1 10
3.2. Strateegiline eesmärk 2 10
3.3. Strateegiline eesmärk 3 12
4. Seadusandlus 15
5. Probleemid 16
6.Korrelatsioon ja regressioon 17
Kokkuvõte 20
Kasutatud kirjandus 21

Sissejuhatus

Valisime oma rühmatööks „Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid“, sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara . Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks.
Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus :

• Põhjavee saastumine : kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puhastamisest, ei ole enam joogikõlbulikke omadusi
  
• Mürasaaste: põlevkivi maapealse kaevandamise protsessi juurde kuuluvad ka lõhkamistööd, millest tulenev müra kahjustab mitte ainult tööliste kõrvakuulmist vaid ka häirib ümberkaudsete elanike elu. Metsloomi ja koduloomi häirib samuti kaevandustes tekitatav müra.
  
• Vibratsioon : maapealsetes kaevandustes tehtavad lõhkamistööd tekitavad vibratsiooni, mis kahjustab ümbruskaudseid hooneid , näiteks tekitades neisse pragusid.
  
• Pinnase saastumine: pealmaa kaevandustes tehtavad pinnasetööd näevad ette mulla kui ka paekivi eraldamise. Viimast kasutatakse killustiku valmistamisel. Põlevkivi rikastamisel tekkiv aheraine eraldatakse kasutatavast materjalist.
  

Põlevkivi töötlemisel tekivad mürgised ühendid, mis kahjustavad rängalt inimeste tervist ning pikemas perspektiivis lühendavad eluiga, tekitades kantserogeenseid surmaga lõppevaid haigusi. Töö eesmärk on tutvustada põlevkivi kaevandamisega seotud tasusid ning hindu, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega, kuhu ei kuulu rikastusvabrikusse viidava kaubapõlevkivile lisanduvad tasud .

Põlevkivi

1.1 Põlevkivi

Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim . Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200– 2700 kcal/kg). Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit , on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949–1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve . Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised.Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. [2]

1.2. Pealmaakaevandamine

Pealmaakaevandamine
Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides – nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.[3]
Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3]
Lõhketööd
Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega. Tehasest toodava lõhkeaine koostisosad segatakse autos, lõplikult valmib aine alles puuraugus. See muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus. [3]
Paljandustööd
Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 30–40 meetri laiuse ribana kattekiht. Kattekihi ülemine osa on ekskavaatoriga lihtsalt eemaldatav, kuid kattekihi alumist osa, mis on paksem ja ka tugevam, on vaja enne eemaldamist lõhata. [3]
Koristustööd
Põlevkivi koristatakse ehk tuuakse maa alt välja erinevate kihtide kaupa, mida kobestatakse võimsa buldooser -kobestiga. Vahekihid viiakse puistangusse ehk põlevkivist ülejäävate ainete lasusse. Põlevkivi viiakse aga kalluritega vahelattu. [3]
Veekõrvaldus
Karjäär on maapinnas olev süvend ning seetõttu on nii pinnasevee kui ka sademete sissevool sinna paratamatu. Põlevkivi kvaliteedi säilitamiseks juhitakse kaevandisse kogunenud vesi kuni 7 meetri sügavusel asuvate suletud veekraavide kaudu pumbajaama, kust see edasi settetiiki juhitakse. [3]

1.3. Allmaakaevandamine

Allmaakaevandamine
Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus – teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Allmaakaevandus on jagatud paneelideks, mida eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud kamberplokkideks. [4]
Läbindustööd
Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse. Läbindustööd on vajalikud, et tagada kaevanduse tuulutamine ja inimeste liikumisvõimalus. Samuti paigaldatakse vajalikud veoseadmed ning kommunikatsioonid. Läbindustöid tehakse maapinda puurides ja lõhates. [4]
Koristustööd
Allmaakaevandamine seisneb piki- ja põikkambrite edasinihkes nii, et moodustuvad ruudukujulised tervikud küljepikkusega 6–7 meetrit. Kambrite laius on 7–8 meetrit. [4]

Kaevandamise hetkeseis ja statistika

2.1. Kaevandamise hetkeseis

Hetkeseisuga on ASi Eesti Energia Kaevandused kaevandamise mahud järgnevad:
• Estonia kaevandus on Eesti suurim allmaakaevandus. Kaevandus lasti käiku 1972. a tootlikkusega 5,4 mln tonni kaubapõlevkivi aastas, mis oli maailma põlevkivikaevandustest suurim. Hetkeseisuga on kaevanduse aastane toodang ca 5,5 mln tonni aastas, sellise kaevandamismahu puhul jätkub kaevanduses varusid veel ca 30 aastaks (kokku on aktiivseid varusid ca 180 mln tonni); [8]
• Viru kaevandus annab tänase seisuga toodangut ca 2,2 mln tonni kaubapõlevkivi aastas, kuid selle varud on lõppemas. Plaanide kohaselt suletakse kaevandus 2013 aasta lõpuks;
• Narva karjääri aastane toodang on ca 4,5 mln tonni kaubapõlevkivi, põlevkivi varusid jätkub veel ca 30 aastaks; [8]
• Aidu karjääri toodang ulatub ca 2,4 mln tonnini aastas, kuid varude ammendumise tõttu suletakse see 2012 aasta lõpuks. [8]
Kokku annavad neli põlevkivitootmisüksust ca 15 mln tonni kaubapõlevkivi aastas.
Samas väheneb põlevkivi kaevandamise maht oluliselt 2013. aasta lõpuks, mil on sulgunud Viru kaevandus ja Aidu karjäär. Praeguste tootmisvõimsuste juures oleks aastal 2014 kaevandatava kaubapõlevkivi koguseks vaid 10 miljonit tonni. [8]
Põlevkivi kasutamise hetkeseis
Lõviosa kaevandatud põlevkivist kasutatakse hetkeseisuga elektritootmiseks, vähesel määral põlevkiviõli tootmiseks Narva õlitehases. Kuna AS Eesti Energia on käivitanud uue õlitehase rajamise, suureneb alates aastast 2012 nn õlikivi vajadus. Üldistatult on lähiaastatel põlevkivitarbimise põhirõhk siiski energeetikal. [8]
Põlevkivi nn fikseeritud vajadus on hetkel järgmine:
• ca 13 mln tonni kulub elektritootmiseks (aastani 2020);
• ca 1,8 mln tonni kulub olemasoleva õlitehase tarbeks Narvas;
• alates aastast 2012 ca 2,2 mln tonni uue õlitehase jaoks.
Kokku on põlevkivi vajadus alates 2012. aastast seega 17 mln tonni. [8]

2.2. Põlevkivi kaevandamine Eestis

Eestis on põlevkivi kaevandatud juba üle 90 aasta, kahjuks täpsed andmed algulaastail kaevandatud koguste kohta puuduvad. Uuemad ja täpsed andmed on saadaval aastast 1992.
Tabel 1. Toodang [5]
 
Põlevkivi, tuhat tonni
 
 
 aasta
Maardlate arv
Toodang
Varu
1992
1
17030
3896254
1993
1
14262
3901837
1994
1
14018
3963566
1995
1
12102
6026650
1996
1
13067
6010108
1997
1
12860
5992973
1998
1
10913
5037543
1999
1
9602
5030265
2000
1
9970
4998416
2001
1
9894
4975344
2002
1
10513
4960663
2003
1
12608
4944743
2004
1
11735,9
4929483
2005
1
12349
4913853
2006
1
11977,1
4898489,8
2007
1
13992,2
4868720
2008
1
13706,2
4851358,9
2009
1
12604,9
4834018,1
2010
1
15108,8
4814008,5

Olulisemad eesmärgid

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015 strateegiliseks eesmärgiks on tagada
Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Lisaks tõstab arengukava esile pikemaajalises perspektiivis võimaluste leidmise põlevkivi aastase kasutusmahu järkjärguliseks vähendamiseks mahuni 15 miljonit tonni aastaks 2015. Põlevkivi arengukavas sätestatud strateegiline eesmärk tõsta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsust toetab energiamajanduse arengukava eesmärki tagada Eestis säästlik energiavarustus- ja tarbimine. 21.10.2008 otsusega kinnitas Riigikogu “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015“. [7]
3.1. Strateegiline eesmärk 1
Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus
1. Riigi huvi määratlemine ja kaevandamislubade andmise tingimuste muutmine
tegevus: 1) maapõueseaduses tingimuste seadmine , millest kaevandamisloa andmise otsustamisel oleks võimalik lähtuda ( parima võimaliku tehnoloogia kasutamine jt). [1]
2. Põlevkivi kasutamise vähendamiseks vajalike õiguslike regulatsioonide rakendamine
tegevus: 1) keskkonnatasude seaduse muutmine, sätestades mõjusad meetmed põlevkivi kaevandamise korral üle lubatud koguse aastas. [1]
3. Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamine
tegevus: 1) uuringud põlevkivi kasutamissuundade määramiseks:
I etapp – kriteeriumite väljatöötamine põlevkivivaru hindamiseks kvaliteedi järgi;
II etapp – põlevkivivaru hindamine kvaliteedi järgi uute kriteeriumite alusel. [1]

3.2. Strateegiline eesmärk 2

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine
1.Kaevandamismahu optimeerimine
Vaatamata sellele, et energiatarbimine kasvab ja kaevandamislubasid on juba antud maksimaalse aastase kaevandamismahuga kuni 23,74 mln t, tuleb põlevkivi kaevandamisnahtu piirata, kethtestades kaevandamise ülempiiriks kuni 20 mln t/a. Ülempiiri kehtestamine on vajalik selleks, et vältida looduskeskkonna ülemäärast kahjustamist ja liigset sotsiaalset survet piirkonnale ning tagada põlevkivi kaevandamise jätkusuutlikkus. [7]
Tegevus: 1) Rakendusuuringute tellimine järgmise põlevkivi kasutamise arengukava koostamiseks , sh:
-kompleksuring põlevkivi optimaalse kaevandamismahu määramiseks aastateks 2016 -2030, arvestades põlevkivienergeetika oskaalu edasist järk-järgulist vähendamist ja sellega seoses riigi huvi täpsustamist; [7]
-uuringud põlevkivi kasutamise prioriteetide seadmiseks aastateks 2016-2030, lähtudes majanduslikest kriteeriumitest ja parima väimaliku tehnika määratlusest; [7]
2) energia-ja elektrimajanduse strateegiliseks planeerimiseks vajalike analüüside tellimine (põlevkivi osakaalu vähendamiseks alternatiivseste energiaallikate leidmine ja kastuamine piisava tootmisvõimsuse tagamiseks). [7]
2. Põlevkivi valdkonna rakendusuuringute ja tootearenduse edendamine
Kasutamissuundade määramisel on aluseks võetud Kütuse ja energiamajandusea arengukava, Elektrimajanduse arengukava ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel TTÜ mäeinstltuudis ning põlevkivi instituudis koostatud alusuuringud. Samuti on saadud andmeid suurematelt põlevkivi kasutamisega seotud ettevõtetelt (Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS, Kivi6li KeemiatddstuseO U, AS Kunda Nordic Tsement ). [7]
Tegevus: 1) energiavaldkonna T&A riikliku programmi koostmaine, millega üheks suunaks on põlevkivitehnoloogiate arendamine (nähtakse ette tegevus kogu põlevkivi tootmistsükli arendamiseks ja efektiivsuse kasvuks, k.a põlevkiviõli edasiseks väärtustamiseks); [7]
2) põlevkivialase tehnoloogia arenduskeskuse (TAK) loomise ettevalmistamisel kaasaaitamine; [7]
3) uuringud põlevkivialase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning eelduste loomine rahvusvaheliste koostööprojektide alustamiseks. [7]
3. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnatasude põhimõtete ülevaatamine
Seniseste enam on vajalik arvesse võtta põlevkivi kaevandamisega ja põlevkivitoodete kasutamisega kaasnevaid väliskulusid keskkonnatasude tasumäärade kehtestamisel. Kaevandamisõiguse tasumäära rakendamisel tuleb lähtuda ka põlevkivi kvaliteedist. [7]
Tegevus: 1) rakendusuuringud põlevkivi kautamise väliskulude objektiivseks arvestamiseks keskkonnatasude tasumäärades nii, et paraneks põlevkivi kasutamise efektiivsus ja põlevkivitoodete vääristamine ning hinnates eelnevalt keskkonnatasude võimalike muutuste mõju elektri hinnale ja eteevõlusele. Kaaluda nn. põlevkivivaldade tasandusfondi osa suurendamist. [7]
4.Hariduse ja teadustöö edendamine
Senisest rohkem tuleb propageerida põlevkivi-erialasid noorte hulgas, seda nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse tasandil.
Tegevus: 1)õppe-ning teadustöö tõhustamine rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides ning põlevkiviga seotud erialade propageerimine: [7]
2)eestikeelsete õppematerjalide koostamine ja kirjastamine (toimub üldise eestikeelsete õppematerjalide väljatöötamise projetkti raames). [7]

3.3. Strateegiline eesmärk 3

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine
1. Keskkonnakaitse erimeetmete rakendamine
tegevus: 1) põlevkivi kaevandmise ja kasutamisega kaasnevate keskkonnast tingitud negatiivsete tervisemõjude kaardistamine ja mõjude vähendamiseks leevendusmeetmete väljapakkumine; [1]
2) uuringud põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmiseks , mis peavad tagama reaalse ülevaate põhjaveevarust ja selle liikumisest planeeritavas kaevandamispiirkonnas, hüdrogeoloogiliste mudelite täpsustamine, mis võimaldavad määrata depressioonilehtrite ulatust ja väljapumbatava vee kvaliteeti; [1]
3) maapõueseaduse täiendamine nii, et arvestades süvauuringute tulemusi (tegevus 1), oleks tagatud inimese tervisele ja varale ning keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahjuliku mõju maksimaalne võimalik vähendamine. [1]
2. Põlevkivimaardla kasutamine kaevandamis- tundlikkusest lähtudes
tegevus: 1) rakendusuuringute tellimine, et kaevandamisloa taotluse menetlemisel ja kaevevälja kasutuselevõtul oleks võimalik lähtuda ala kaevandamistundlikkuse kategooriast.
3. Kaevandatud alade taaskasutuselevõtu optimeerimine
tegevus: 1) alusuuringud eesmärgiga sätestada maapõueseaduses ja selle alamaktides kaevandamislubade alusel väljaantud mäeeraldistes põlevkivi kaevandamine ja kaevandatud alade taaskasutusse võtmine võimalikult kiiresti, selleks et häiriv mõju oleks võimalikult lühiajaline ja kaevandamisjärgne maastik oleks peagi igati kasutamiskõlblik. [1]
4. Negatiivse sotsiaal-demograafilise mõju vähendamine põlevkivibasseinis ja selle mõjualal
tegevus: 1) kaevandamisloa andmisel tuleb fikseerida kaevandajale sotsiaalsed, majandus- ja keskkonnakaitsekohustused. Kvaliteetse joogiveega varustamise tagamiseks seatakse kaevandamislubade andmisel tingimuseks veevarustussüsteemi väljaehitamine enne kaevetööde alustamist neis piirkondades, kus veevarustuse häirete tekkimine kaevandamise tagajärjel on tõenäoline (täpsustada maapõueseadust); [1]
2) keskkonnatasude seaduse muutmine inimese tervist ja sotsiaalseid aspekte paremini arvestava kompensatsioonimehhanismi kehtestamiseks; [1]
3) põlevkivikaevanduste alal elanikele ja omavalitsustele tekitatud kahjude kompenseerimisviiside väljatöötamine ja rakendamine; [1]
4) teabevahetuse parandamine ettevõtete poolt taotletavatest uutest tegevustest ja ettevõtete tegevusest tuleneva keskkonnamõju asjus elanike sotsiaalse häirituse ja tekkinud sotsiaalsete pingete leevendamiseks. Ettevõtete keskkonnameetmete ja nende efektiivsuse tutvustamine. [1]
5. Kaevandamislubade andmisel keskkonna- ja sotsiaalelunõudeid arvestavate tingimuste seadmine
tegevus: 1) rakendusuuringud maapõueseaduse täiendamiseks kaevandamislubade muutmise ja kehtetuks tunnistamise võimaluste loeteluga , sealhulgas arvestades õigusaktide nõuete rikkumise raskusastet; [1]
2) maapõueseaduse täiendamine kaevandamislubade muutmise ja kehtetuks tunnistamise võimaluste loeteluga, sealhulgas arvestades õigusaktide nõuete rikkumise raskusastet. [1]

4. Seadusandlus

Ühiskonnaelu suunamiseks jätkusuutlikumaks ja majandustegevuse piiramiseks inimese tervise ja keskkonnahoiu eesmärkidel saab nõudeid seada vaid läbi seaduste. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on täna reguleeritud mitmete õigusaktidega. [10]
Põhiliseks seadusandlikuks aluseks on maapõueseadus, mis koos rakendusaktidega määrab nii põlevkivi kasutamissuunad kui ka kaevandamismahud. Maapõueseadust muudeti nii, et hakatakse põlevkivi kaevandamise lubasid andma kooskõlastatult majandus- ja kommunikatsiooniministriga (vastu võetud 11.06.2008; RT I 2008, 28, 183 ja jõustumise aeg 13.07.2008). Põlevkivi arengukavas on fikseeritud võimalused riiklikult suunata põlevkivi kui riigile kuuluva strateegilise maavara kasutamist, mis tagab võimalikult pikaks ajaks teadaoleva põlevkivivaru jätkumise. Uusi põlevkivi kaevandamise lube antakse alles olemasolevate mäeeraldiste ressursi lõppemisel või kui kaevandamislubadega antud põlevkivivaru on põhjendatud nõudlusest väiksem. Põlevkiviressursi otstarbekamaks kasutamiseks täpsustatakse maapõueseaduses kaevandamislubade täiendamise ja kehtetuks tunnistamise aluseid. Olulised õigusaktid, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õlitootmisel on välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mille kohaselt tuleb kasutada vaid parimaid võimalikke tehnoloogiaid ja täita teatud keskkonnahoiu nõudeid, sh ka summaarsete heitkoguste osas. [10]
Öeldust tulenevalt ei saa lubada põlevkivi ümbertöötlemisel generaator -protsessil baseeruvate uute võimsuste evitamist ilma oluliste tehnoloogiliste täiustusteta ja olemasolevate keskkonnanõudeid mitte piisavalt arvestavate seadmete kasutamist tuleb piirata. [10]

Probleemid

Selle tõttu, et põlevkivi lasub Eestis õhukese kihina (paar meetrit paks, ruutmeetri kaevandatud maa kohta saame ainult 3,5 tonni põlevkivi), sööb põlevkivitööstus maad kahe suupoolega. Eestis on aegade jooksul ära kaevandatud miljard tonni kaubakivi, põlevkivi kaevandamisest on otseselt puudutatud 420 ruutkilomeetrit maapinnast , üle 600 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid on jäetud mulda ja põhjavett sajanditeks rikkuma. [9]
Rohkem kui 1100 km2 suurusel alal ei tooda maapind enam joogikõlblikku põhjavett, vaid joogikõlbmatut “turbavett”, millesse aeg-ajalt võivad sattuda ka mürgised ühendid (nt kantserogeenne benspüreen). Ida-Viru linnastunud põhjaosas pole ilmselt enam lootustki kohalikku põhjavett tarbida. Vasavere veehaaret ähvardab suurenev sulfaatide reostus, sügavad pindmise reostuse eest kaitstud põhjaveekihid on kõrge mineralisatsiooniga ning neis leidub radioaktiivseid elemente. [9]
Veeinseneride vanade vigade tõttu pumbatakse neist välja nii palju vett, et see on tekitanud soolase merevee sissetungimise ohu. Põhimõtteliselt elame me maalapil, mis võiks toota puhast joogivett ka ekspordiks, tegelikult joob pool meie elanikest varsti põhjavee asemel puhastatud kallist ja põhjaveest selgelt halvema kvaliteediga pinnavett . [9]
Põlevkivikaevanduste all olev maa moodustab arvestatava osa Ida-Viru territooriumist. Jõhvi vald on kaevandatud territooriumi poolest (70%) juba praegu Nauru saarega võrreldavas seisus. Kui põlevkivi kaevandamine suureneb näiteks 20 miljonile tonnile aastas, siis on Ida-Virumaa põhjaosa 10–15 aasta pärast umbes 100 ruutkilomeetri kaevandatud maa võrra “rikkam”. Pealegi väheneb Ida-Virumaa elanikkond Eestis kõige kiiremini, sest sealsel rahval on ka tervis kõige kehvem. [9]

6.Korrelatsioon ja regressioon

Valisime oma funktsiooni muutuja (Y-muutujaks) ressursimaksud, sest see mõjutab põlevkivi kaevandamis mahte ja nõudlust.
Argumentmuutujateks:
x1 - vee erikasutuse tasu, sest põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel läheb hulgaliselt vett vaja. Seega on vesi suur faktor ressursimaksu kujunemisel.
X2 - põlevkivi kaevandamisõigus tasu, sest põlevkivi algne hind moodustab nõudluse. Kui hind oleks liiga kõrge, ei kaevandataks seda nii palju.
X3 – saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel, põlevkiv kaevandamisel tekib palju jäätmeid, seega mõjutavad lõplikku hinda.
Kõik andmed on saadud statiskitka andmebaasi kodulehelt või siis Riigi teatajast.
Nii korrelatsiooni kui ka regressiooni maatrikis koostamiseks on kasutatud Microsoft Excel-it.
Tabel 2. Funktsiooni- ja argumentmuutujad
Aasta
ressursimaksud
vee erikasutus *
Maavara kaevandamine*
Jäätmete kõrvaldamine*
2006
124561,84
400
10,4
10
2007
152514,98
440
10,9
14
2008
157621,3
480
11,5
16
2009
151258,8
530
12
18
2010
259267,008
583
17,16
20
2011
259267,008
641
17,16
20
Vee erikasutus* - vee erikasutuse tasu kr/1000m3
Maavara kaevandamine* - põlevkivi kaevandamisõiguse tasu kr/1000t
Jäätmete kõrvaldamine* - Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel kr/1000t
Tabel 3. Korrealtsioonimaatriks
 
ressursimaksud
vee erikasutus
Maavara kaevandamis
jäätmete
ressursimaksud
1
vee erikasutus
0,904182612
1
Maavara kaevandamis
0,990883285
0,924432522
1
Jäätmete
0,829801715
0,942406504
0,836109376
1
Tabel 4. Korrelatsioon- ja regressioonianalüüsi tulemused
SUMMARY OUTPUT
Regression Statistics
Multiple R
0,992478
R Square
0,985014
Adjusted R Square
0,962534
Standard Error
11491,18
Observations
6
ANOVA
 
df
SS
MS
F
Significance F
Regression
3
1,74E+10
5,79E+09
43,818
0,022395
Residual
2
2,64E+08
1,32E+08
Total
5
1,76E+10
 
 
 
 
Coefficients
Standard Error
t Stat
P-value
Lower 95%
Upper 95%
Lower 95,0%
Upper 95,0%
Intercept
-43582,5
39434,18
-1,1052
0,384237
-213254
126089
-213254
126089
vee erikasutus
-165,301
254,6211
-0,6492
0,582802
-1260,85
930,2454
-1260,85
930,2454
Maavara kaevandamis
20922,1
4485,588
4,664294
0,043021
1622,175
40222,03
1622,175
40222,03
jäätmete
2232,29
4117,146
0,542194
0,642019
-15482,4
19946,94
-15482,4
19946,94

Kokkuvõte

Põlevkivi on Eesti suurim maavara. Eestis on umbes 480 mln tonni aktiivset põlevkivi varu. Peamiselt kasutataks põlevkivi elektri tootmiseks, umbes 13 mln tonni aastas, kuid ka keemiatööstustes. Aastas kaevandatakse ligikaudu 16 mln tonni põlevkivi, kuid uued arengukavad näevad ette kaevandamis mahu vähendamist 15 mln tonnin aastaks 2015. Praeguse seisuga on ühe tonni põlevkivi kaevandamise õigus tasu 17,16 krooni. See on küllaltki odav, kui võrredla seda mõne muu energeetiliselt tähtsa maavaraga. Põlevkivi kaevandaime eestis on aga kindlasti odavam, kui mujalt riikidest elektri ostmine või tooraine ostmine.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015 strateegiliseks eesmärgiks on tagada
Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Arengukavas on väljatoodud 3 strateegiat: esiteks tagada Eesti energeetiline sõltumatus, teiseks põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivate keskkonnamõjude vähendamine ja kolmandaks põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.
Põlevkivi kaevandamine ei ole samas keskkonnasõbralik. Kaasneb mimeid probleeme, näiteks pinnase moonutamine, põhjavee rikkumine ja ka inimeste tervise halvenemine. See pärast ongi sätestatud palju seadusi, mis aitavad põlevkivi kaevandamist kontrolliall hoida.
Lõpphinna moodustavadki, maavara kaevandamis tasud, nõudlus ja erinevad maksud , mida tuleb tehtud kahjude eest hüvitada.

Kasutatud kirjandus

[1] PÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2008–2015 RAKENDUSPLAANI 2009-2012 ELLUVIIMISEST 2009. AASTAL ARUANNE

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1126249/P%F5levkivi+kasutamise+riikliku+arengukava+2008-2015+%28aruanne%2C+kiidetud+heaks+Vabariigi+Valitsuses+8.+juulil+2010%29.pdf
[2] Wikipedia – põlevkivi http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkiv i
[3] Eesti energia AS koduleht https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/opencast-mining
[4] Eesti energia AS koduleht https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/underground-mining
[5]Statistika andmebaas p://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KK501&ti=MAAVARADE+KAEVANDAMINE+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutamine/06Maavara_kasutus/&lang=2
[6] Riigi teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13353674
[7] Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=306730/P%D5KKi+kinnitamine.pdf
[8] „Uus-Kiviõli kaevanduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs“, 2009, Cumulus Consulting OÜ https://www.energia.ee/c/document_library/get_file?uuid=30a8593e-fc95-4248-af62-dfb6ec70686b&groupId=10187

[9] Raivo Vilu, TTÜ biotehnoloogia õppetooli professor „Põlevkivi kaevandamine - kas ja miks ning kelle huvides?“ Eesti Päevaleht 30.10.2006, lk 8-9

[10] PÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIKU ARENGUKAVA 2008-2015 RAKENDUSPLAAN 2009-2012 JAMAKSUMUSE PROGNOOS https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/keskkonnaministeerium/P_levkivi_rakendusplaan__2009_2012.pdf