sest muidu ei ole niveliirist minev sirge enam risti maapinnaga. Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või madalama punkti kõrgus). Peame võtma tgasivaate ja edasivaate kõrgused latilt ja need omavahel lahutama, siis saame kõrguse muudu. Et mõõtmine oleks kindel, tehakse seda kaks korda, kui tein ekord muudetakse niveliiri kõrgust. 7. Plaan ja kaart. Mis on sarnasus, mis erinevus. Eesti baas- ja põhikaart. Kaart(suured moonutatud kujutised, mandrid jne) ja plaan(maapinna väiksete osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutised ) erinevad üksteisest mõõtkava, moonutuste ja sisu elementide poolest. Kaardid
A ntud on hulgad A = {2 ,4 ,6} , B = {2,6} ja C = {4,6} M illes ed antud hulkades t on mingi teis e ala mhulg ad. D ef. Ju hu l ku i hu lgad A ja B on ku ju tatud p iirk on n an a tas an d il n im etatak s e n en d evah elis t s eos t Ven n i d iagram m ik s. B A B A K aks hulka A j a B on võrds ed kui A B j a B A N 4: K as järgmis ed hulgad on võrds ed (põhj endada miks ) a ) { 1,3,5} j a { 5,3,1} on, j ärj ekord pole tähtis (kas kuulub või ei kuulu) b ) { {1} } ja { 1,{ 1} } nii j a naa(s is ult võrds ed), 1)alamhu lk, el.1 2)hulk el. 1, ala mhulk ka el.1, s iin es itus e küs imus N -naturaalarvud Z- täis arvud R -reaalarvud Q -rats ionaalarvud C -kompl eks arvud K ehtib: N Z Q R Lõplik hulk- kindel arv elemente (on alati ka loenduv) Lõpmatu hulk-piiramata arv ele ment e Loenduv hulk- kui tema elementid ele s aab s eada vas tavus s e naturaalarvud e hulga D ef
annaabi.ee 
