............................................................................11 2.1.Johann Heinrich Schmidt (1804-1881)..................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Allikate loetelu................................................................................................................15 Lisa 1. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht I – Tartu..................................16 Lisa 2. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht II – Valga................................16 Lisa 3. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht III – Koknese..........................18 Lisa 4. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht IV – Riia.................................19 Lisa 5. Carl Gottlieb Rückeri spetsiaalkaardi kaardileht V – Lemsalu...........................19 Lisa 6
Paraku kujuneb nüüd baaskaart erandiks Eesti kaartide seerias. Kolmele Balti riigile on võimatu valida ühist telgmeridiaani, mis sobiks ideaalselt kõigile (Jürgenson, 1995). 4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem Eesti uus baas- ja põhikaart on jagatud 50 x 50 cm suurusteks ruutudeks ja vormistatud need kaardi lehtedena. Mõõtkavaga 1:50 000 kaardileht koosneb 25-st 1:10 000 mõõtkavaga kaardilehest. Põhikaardi 1:20 000 lehtede raamid (10x10 km) ei ühti alati baaskaardi lehtede raamidega. Eri mõõtkavaga kaardilehtede seost on mugav määrata pannes samas mõõtkavas kokkuseade lehed valguslaual kohakuti. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x koordinaat suureneb põhja - ja ykoordinaat ida suunas. Põhja-lõuna suunas määrab kaardilehe asendi x koordinaat
Põhjalaius BA=58º10'+ΔB 60ʺ=3,7cm ΔBʺ=4,35cm ΔBʺ=70ʺ=1'10ʺ BA=58º11'11ʺ Idapikkus LA=27º20'+ΔL 60ʺ=1,9cm ΔLʺ=3,7cm ΔLʺ=117ʺ=1'57ʺ BA=27º21'57ʺ Joonis 2.3. Kaardileht 1:50 000 3 Koostanud: Ene Ilves Joonisel 2.3 on kujutatud kaardileht 1: 50 000 mõõtkavas (baaskaart), mille aadress ehk nomenklatuur on 5442. Punkti B ristkoordinaadid (TM Baltic'93, TM-B, so Eesti baaskaardi koordinaatsüsteem) on X ja Y. Sellele koordinaatsüsteemile tugineb ühtne Balti kaardisüsteem. Kaardile on kantud see 10×10 cm võrk musta värviga. Et saada teada punkti B X-koordinaati,
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine
Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411), mis on Eesti Baaskaardi leheks. Eesti Põhikaardi nomenklatuur Kui jaotada 1:200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on 4-kohaline ning koosneb kahest osast Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, nt 64.10. Rastri saamisvõimalused • Fotod: aerofoto, kosmosefoto • Kaartide skaneerimine • Raster piltide / kaartide ühendamine GEOGRAAFILINE INFOSÜSTEEM GIS Erinevus kartograafia ja GIS vahel on:
nomenklatuuri. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y- koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti Põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, näiteks 64.10 1:20 00 kaardilehe jagades neljaks (numeratsioon algab jällegi alt vasakult nurgast) saame 1:10 000 kaardilehe, mille number on viiekohaline (näiteks 64.103) ja koosneb
Meil on leppemärke vaja, et me saaksime kaaridst või plaanist aru, kus ja mis asub. Leppemärgid on tehtud nii, et inimesed neist ilusti aru saaksid. Nt. Linna plaanilt on aru saadav inimestele, kus on haigla, raudtee, bussijaam jne. Leppemärgid lihtsustavad meil kaardi lugemist. 9. Kaardilehtede nomenklatuur. Miks on vaja? Kaardilehe nomenklatuur on kaardilehe numbrite ja tähtede kombinatsioon, mis on kaardi aadress maakeral. Nomenklatuuri aluseks on kaardileht mõõtkavaga 1:1 000 000, mis on omakorda jaotatud neli korda suurmeaks 1:500 000 ja 36 korda 1:200 000. Nomenklatuur lihtsustab meie tööd, kui me kanname süsteemi sisse aadressi, siis tuleb kaart lahti. Kuna Esmalt on see tehtud 1:1000 000 , siis oleks tüütu ja raske leida täpset vastet otsitule. 10. Geodeetilised võrgud. Riigi geodeetiline põhivõrk, (miks seda on vaja?) Mõõdistamisvõrk. Geodeetiline võrk so
välikaardistus ja kontroll; parandused ja lõpptoodangu väljastamine. Iga etapi tööde kohta koostada praktilise töö eelmise osa eeskujul töötajate koosseisude kirjeldus, ajakulu ja elarveline maksumus, koondeelarve ja seletuskiri. 5 2 Projekti seletuskiri 2.1 Maa-ala üldiseloomustus Paiknemine: Maa-ala suuruseks on baaskaardi 1:50 000 mõõtkavas lehe ulatus- 25x25 km. Baaskaardi leht kannab numbrit 6342 ja nimeks Aegviidu (Lisa 3). Kaardileht kirjeldab Harjumaa idaosa ning Järvamaa lõunaosa. (Joonis 1). Kujutatavale alale jäävad Anija, Kõue, Aegviidu, Kose, Albu, Ambla, Lehtse, Roosna-Alliku ja Paide vallad. Suurematest asulatest jäävad piirkonda Aegviidu, Alavere ning Jäneda. 6 Joonis 1. Baaskaardi lehel nr. 6342 kujutatud maa-ala asukohaskeem (Allikas: Maa- amet) Teedevõrk: Kaardilehte nr. 6342 läbib Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa põhimaantee nr. 1, Kose-
Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. 5 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti Põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast: 1. 1:200 000 lehe number 2. 1:20 000 lehe number (00-99) Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, näiteks 64.10 1:20 00 kaardilehe jagades neljaks (numeratsioon algab jällegi alt vasakult nurgast) saame 1:10 000 kaardilehe, mille number on viiekohaline (näiteks 64.103) ja koosneb järgmistest
50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Eesti topograafiliste kaartide nomenklatuur, Eesti merekaartide n-r. 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuud? Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti Põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on neljakohaline ning koosneb kahest osast: 1:200 000 lehe number, 1:20 000 lehe number (00-99). Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, näiteks 64.10. 39. Kuidas tagatakse kaardi loetavus? Kaardi toimimise mõõt. Teemakohasus-näidata nähtusi, mis teemale vajalikud. Õige
11 1:10000->64.111 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur? Jaotus: · Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi · Aluseks on 1:200 000 kaardilehtede jaotus · Baaskaart on jaotatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Nomeklatuur: · Nomenklatuuri aluseks on on telgmeridiaani ristjoone x=5900 km ja paralleeljoone y=200 km lõikepunkt. Nomenklatuuri aluseks on 1:200 000 kaardileht ja sellest hargneb 2 sõltumatut süsteemi. 39. Kuidas tagatakse kaardi loetavus? Kaardi loetavust tagatakse märgisüsteemi abil. Kaardi loetavus: · teemakohasus näidata nähtusi, mis teemale vajalikud · õige üldistatuse aste ei näidata liigseid ega ka liiga üldisi detaile, märgid ei kuhju üksteise otsa · rõhutatus tähtsad asjad esile tõsta · eristatavus märgid peavad olema silmaga nähtavad, üksteisest selgesti eristuvad
annaabi.ee 
