Ülesanne 3. Mõõtkavade ülesanne E eesnime tähtede arv P perekonnanime tähtede arv 1. Esita mõõtkava selgitava mõõtkavana: a) 1:250 1 cm-le kaardil vastab 2,5 meetrit loodused b) 1:3 000 1cm-le kaardil vastab 30 meetrit looduses c) 1:600 6 cm-le kaardil vastab 6 meetrit looduses d) 1:8 000 1 cm-le kaardil vastab 80 meetrit looduses 2. Milline on mõõtkava täpsus, kui plaani mõõtkava on: a) 1:500 0,05m b) 1:6 000 0,6m c) 1:12 000 1,2m 3. Looduses on mõõdetud joon, mille pikkus on 74,8 m. Mis oleks selle joone pikkuseks plaanil? a) 1:200 37,4 meetrit b) 1:3 000 2,49 meetrit c) 1:7 600 0,98 meetrit 4. Esita kaardi mõõtkava arvmõõtkavana, kui a) 1 cm pikkuse joon kaardil vastab looduses 26 m.- 1:2600 b) 10 mm pikkune joon kaardil vastav looduses 500 m. 1:50000 c) 68 mm pikkune joon kaardil vastab looduses 4 km 6,8:400000 5. Plaanil on mõõdetud joon, mille pikkus on 4,8 cm. Mis oleks selle joone pikkuseks loodus...
Ülesanne 3. Mõõtkavade ülesanne E – eesnime tähtede arv P – perekonnanime tähtede arv 1. Esita mõõtkava selgitava mõõtkavana: a) 1:250 – 1 cm-le kaardil vastab 25m/250cm looduses b) 1:3 000 – 1 cm-le kaardil vastab 300m looduses. c) 1:500 – 1 cm-le kaardil vastab 50m looduses. d) 1:6 000 – 1cm-le kaardil vastab 600m looduses. 2. Milline on mõõtkava täpsus, kui plaani mõõtkava on: a) 1:500 – 0,05m b) 1:5 000 – 0,5m c) 1:12 000 – 1,2m 3. Looduses on mõõdetud joon, mille pikkus on 74,8 m. Mis oleks selle joone pikkuseks plaanil? a) 1:200 – 3,74 cm b) 1:3 000 – 0,249cm c) 1:7 500 – 0,0997cm 4. Esita kaardi mõõtkava arvmõõtkavana, kui a) 1 cm pikkuse joon kaardil vastab looduses 26 m. – 1:260 b) 10 mm pikkune joon kaardil ...
B-C 1400 530 2650 106 C-A 1500 600 3000 120 Tabel 1.2 Horisontaaljoone pikkus kaardil erinevates mõõtkavades S (m) 1:2000 1:5000 1:1000 124,33 6,216 cm 2,486 cm 12,43 cm Lahenduskäik: x=124,33 x=124,33/20 x=6,216 Tabel 1.3 Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses erinevate mõõtkavade korral D (cm) 1:2000 1:5000 1:10 000 1:25 000 5,58 111,6 m 279 m 558 m 1359 m Lahenduskäik: 1 cm=20 m 5,58=x x=5,58*20 x=111,6
A-B 7,5 1875 750 3750 150 B-C 9 2250 900 4500 180 C-A 7 1750 700 3500 140 Ülesanne 2. Antud on punktidevahelised joone pikkused looduses (joon 9 = 48,89 m, joon 10 = 56,75 m, joon 11 = 223,54 m, joon 12 = 110,00 m). Leian antud joonte pikkused kaardil mõõtkavade 1: 2000, 1:5000 ja 1:1000 korral. Leian mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil, seejärel leian otsitavad väärtused ristkorrutise abil (näiteks: 1:2000, 1 cm = 20 m; (48,89*1)/20 ~ 2,4 (cm)). Joone number Pikkus (m) 1:2000 (cm) 1:5000 (cm) 1:1000 (cm) 9 48,89 2,4 1,0 4,9
Topograafiline kaart maastiku üldistatud kujutis, kus on erinevad objektid ja nähtused märgitud leppermärkidega. Kaardi mõõtkava 2 nulli vähemaks siis saad teada mitu m vastab 1 cm-le. Joonleppemärgid joonekujulised objektid nt teed, elektriliinid jne, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Mõõtkavatud leppermärgid niisugused objektid, mida ei ole võimalik väljendada kaardi mõõtkavas väikeste mõõtude tõttu. Pindleppermärgid kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde
2) majanumbrid ja hoonete otstarvet iseloomustavad tekstid, kaevude numbrid, katastriüksuste tunnused ja nimetused tiheasustusalas 1,8; 3) maa-aluste tehnovõrkude torude numbrid 1,0; 4) plaanil esitamiseks valitud kõrgusarvud, kõlvikute ja katendite tähised, kõik ülejäänud tekstid 1,4. 11. Teksti kõrgused vähenevad mõõtkavade vähenemisel. 12. Digitaalsel maa-ala plaanil võib kasutada kõiki värvitoone, välja arvatud mustale või valgele värvitoonile lähedasi värvitoone, mis arvutikuvaril või väljatrükil võivad jääda märkamatuks. 13. Maa-ala plaani mõõtkava valik sõltub projekteerimise lähteülesandest või projekteerimisnormidest ning teostusmõõdistamisel ehitise (eelkõige tehnovõrkude) valdaja ja kohaliku omavalitsuse nõuetest
lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega. Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks z- zeniitkaugus P-geogr poolus Q- sfäärisile polaarkoord poolus PG geogr algmeridiaan QC- punkti C vertikaal QP sfäärilise polaarkoord algmeridiaan 8.Projektsiooni pikkuste mõõtkava Projektsiooni joonelisi elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elemendi ellipsoidil(sfaaril) nim pikkuste mõõtkavaks ds ' μ=
WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide detailplaa
mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava,
x 2−x 1 ¿ ¿ y 2− y 1 järgida järgmist valemit ¿ ¿ ¿ s 1,2= √¿ 2. Mõõtkavade teisendused, ühikute (mm; cm, dm) teisendused. (Laboratoosed tööd nr 1 ja 3) Horisontaalprojektsiooni mõõtmine kaardilt ja teisendamine loodusesse. Mõõdame kahe punkti vahelise kauguse kaardil ja teisendame selle looduses olevaks vahemaaks - Nt kui kahe kauguse vahe kaardil on 5,1cm ja kaardi mõõtkava on 1:20000, siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses. 3
1 cm = 10 mm = 0,01 m 1 toll =2,54 cm =0,0254 cm Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m) 1 a (aar) =100 m2 (10×10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m×1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm×1 dm, 10×10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm×1 cm) Mõõtkavad * Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud * Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maaala kaardile mahub Mõõtkavade liigid * Arvmõõtkava * Joonmõõtkava * Põikjooneline mõõtkava Arvmõõtkava Plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda suurem maa-ala mahub plaanile.
Kaart maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. Profiili mõõtkava on horisontaalsuunas on erinev kui vertikaalsuunas. Näiteks horisontaalsuunas M 1:500, vertikaalsuunas M 1:50. 10. Mõõtkava mõiste ning milliseid erivadi mõõtkavade tüüpe kasutatakse kaartidel/plaanidel. Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. 3 Arvmõõtkava mõõtkava numbriline tähistus. Seda näidatakse kaardi ja tegelike pikkuste suhte jagatisena. Näiteks 1 : 10 000 või 1/10 000 (See tähendab et ühele ühikule kaardil vastab 10 000 sama ühikut maapinnal).
modifikatsiooniga, millele on rakendatud nihet ja pööramist. Umbes 1-2 meetri täpsusega ei ole kohalike koordinaatsüsteemide ümberarvutused siiski liialt keerulised ning vajalikud parameetrid on juba enamike asulate jaoks olemas. MÕÕTKAVAD Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Mõõtkavade klassifikatsioon Mõõtkavad jaotatakse väikesteks keskmisteks ja suurteks. Lähtudes kaardi ja plaani definitsioonist on need järgmised: 1. Topograafiliste plaanide puhul loetakse väikseks mõõtkavaks 1:10 000 ja 1:5000. Topograafiliste kaartide puhul loetakse väikeseks mõõtkava alla 1:200 000. 2. Topograafiliste plaanide puhul on keskmiseks mõõtkavaks 1:2000, kaartide puhul 1:100 000 ja 1:200 000. 3
sfäärilisi polaarkoordinaate, kusjuures projektsiooni poolus ei ühti geograafilise poolusega ja Maa loetakse sfääriks. Lk16 joonis! 8. Kirjelda projektsiooni pikkuste mõõtkava mõistet Projektsiooni joonelise elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elementi ellipsoidil (sfääril) nimetatakse pikkuse mõõtkavaks Mõõtkava ϻ muutub olenevalt ϕ ja λ väärtustest ning seetõttu tuleb täpsete mõõtkavade all mõista elementaarsete lõikude suhet. 9. Mis on kaardi peamõõtkava? Erimõõtkava? Kus nad ühtuvad? Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või puutekohas, st kaardi mõõtkava moonutusteta punktis või –joontel. Erimõõtkava on kaardi suvalises punktis ja suvalises suunas. Peamõõtkava ja erimõõtkava ühtivad üldjuhul maaellipsoidi (või –sfääri) ja projektsioonpinna
andmehulka; • piirangud (map conditions) - kaartide kasutamisega seotud juriidilised küsimused, seadused, standardid, eelarvestamine jne Kaardiõpetus õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente, liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafilisteprojektsioonidega. Kaartide koostamine ja toimetamine vaatleb kaardioriginaalide koostamise tehnoloogia meetodeid. Kaartide vormistamine vaatleb kujutusvahendeid, mida kasutatakse kaartide valmistamisel, aga ka originaalkaardi ettevalmistamist trükitehniliseks paljundamiseks. See osa põhineb värviteadusel, graafikal, sh arvutigraafikal, ja fototehnikalviimastel aastatel tormiliselt arenenud GIS-l
samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. Kaartide koostamine ja toimetamine vaatleb kaardioriginaalide koostamise tehnoloogia meetodeid. Kaartide vormistamine vaatleb kujutusvahendeid, mida kasutatakse kaartide valmistamisel, aga ka originaalkaardi ettevalmistamist trükitehniliseks paljundamiseks. See osa põhineb värviteadusel, graafikal, arvutigraafikal ja
ade Võsundilised [%] 30,1 (12,0) 50,6 (17,4)bcf 40,7 (10,0)ade 6,1 (5,5)bdf 14,246 0,000 Rohundid [%] 17 (2,3)ace 24 (19.5)ace 23 (4,7)ace 39 (23,9)bcf 4,534 0,007 4. ARUTELU 4.1. Kaardianalüüsi tulemused Kaardianaüüsil ilmnes niidu pindala järk-järguline kahanemine ja metsasuse suurenemine. Kaardimaterjali kesisus, mõõtkavade erinevus ja ebaühtlane vanus raskendasid andmete võrdlemist. Antud uurimistööks vajalikku erinevatest ajaperioodidest pärinevat kaardimaterjali õnnestus arhiividest leida ebapiisavalt. Taimekoosluste pindala muutuste jälgimiseks oleks olnud hea, kui kaardid oleksid olnud mingite kindlate ajavahemike tagant, nt iga kümne aasta järel. Sellisel juhul oleks olnud lihtsam leida põhjuseid ja seoseid koosluste pindala muutuste kohta.
Polaarkaugus s määratakse kaugusmõõturiga ja mõõdetakse vertikaalringi abil kaldenurk, kaldunurga ja kauguse järgi saab arvutada kõrguskasvu. Maastikupunkt kantakse plaanile kas polaar- või ristkoordinaatide järgi. Plaan koostatakse kameraalselt, kas käsitsi või vajaliku andmetöötlusprogrammi abil. Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist. Tahhümeetria puuduseks on asjaolu, et plaani koostamisel kameraalselt ei näe töötaja maastikku ja selle tõttu võib teha vigu. Plussiks on väga kiire ja kaasajal automatiseeritud välitööde ja kameraaltööde protsess. 2. Trigonomeetriline nivelleerimine d- horisontaalkaugus
Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 45. Trassi profiilide koostamine. Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate
Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 45. Trassi profiilide koostamine. Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 × suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate
Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 73. Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine Trassi pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10 ´ suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed
horisontaalringilt ja vertikaalringilt. Need lugemid ka protokollitakse. Seejärel latihoidja liigub järgmisele punktile. 26.Pikiprofiil. Trassi pikiprofiil koostatakse olenevalt tema pikkusest kas mõõtkavas 1:2000 või1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Kusjuures omapäraks on, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on 10×suurem horisontaalmõõtkavast. Kas hor. 1:2000 ja vert. 1:200, Või hor. 1:5000 ja vert. 1:500. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed
Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 73. Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine. Trassi pikiprofiil kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt ema pikkusest mõõtkavades 1:500 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. · Märka, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on tavaliselt 10 × suurem horisontaalmõõtkavast. Esineb ka teisi mõõtkavade standardeid. See sõltub esmajoones tellija soovidest. · Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili selgituste koostamisest. Tabeliridadesse kirjutatakse olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. · Profiili koostamise lähteandmeteks on mõõdetud kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja trassile projekteeritud kõrgused ning kalded.
· kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon: 1) ekvaatoril normaalsilindriline; 2) keskmised laiused kooniline; 3) polaarne ala asimutaalne; 4) ala suurringi suunas välja venitatud kaldsilindriline; 5) keskmisel laiusel "tüsedad alad" kooniline; 6) topotsentrilised lahendused asimutaalne · Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? Mõõtkavade liigitus: · määramiskoha järgi: o peamõõtkava (üldine mõõtkava) o erimõõtkava · esitusviisi järgi: o arvmõõtkava (1:200 000); o joonmõõtkava; o põikmõõtkava; o järskuste mk; o pindalade mk 36. Mis on mõõtkavatäpsus? Mõõtkava täpsus on plaanil/kaardil 0.1 millimeetrile vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava näitab,
Kui nivelleerimisel on palju jaamu, siis soovitatakse kasutada teist valemit. 70. Trassi piki- ja põikprofiilide koostamine. Trassi pikiprofiil kujutatakse maapinna vertikaallõiget piki nivelleerimisjoont, see koostatakse olenevalt ema pikkusest mõõtkavades 1:500 – 1:5000 või ka väiksemas mõõtkavas. Märka, et trassi pikiprofiili vertikaalmõõtkava on tavaliselt 10 × suurem horisontaalmõõtkavast. Esineb ka teisi mõõtkavade standardeid. See sõltub esmajoones tellija soovidest. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili selgituste koostamisest. Tabeliridadesse kirjutatakse olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Profiili koostamise lähteandmeteks on mõõdetud kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja trassile projekteeritud kõrgused ning kalded.
valgusmõõtureid. 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii Tahhümeetriakäigu rajamisel mõõdetakse horisontaal- ja kaldenurgad ühe täisvõttega (RV ja RP). Igas punktis mõõdetakse instrumendi ja viseerimispunkti kõrgus 1 cm täpsusega. Käigu joonte pikkused mõõdetakse kaugusmõõturiga otse- ja vastusuunas. Nurkade ja joonte mõõtmise vajalik täpsus sõltub mõõdistamise mõõtkavast. (Kui väiksemate mõõtkavade puhul võib kasutada tehnilise täpsusega tahhümeetrit ja niitkaugusmõõturit, siis suuremates mõõtkavades on soovitatav kasutada täpset tahhümeetrit ja elektroontilist kaugusmõõturit või mõõdulinti.) Kui ühes käigu rajamisega mõõdistatakse ka situatsiooni, on otstarbekas teha nurkade mõõtmisel teine poolvõte orienteeritud limbiga, millle järgneb maastiku detailne mõõdistamine polaarkoordinaatide viisil. Kaldenurkade mõõtmise kontrolliks arvutatakse igas jaamas
annaabi.ee 
