Mitmesuguste probleemide vältimiseks tuleks kindlasti maa-aluste trasside asukohad trassivaldajatega kooskõlastada. See teeb projekteerija ja hiljem nii geodeedi kui ka ehitajate elu lihtsamaks. Samuti väldib töö tellijal lisakulutusi lõhutud trasside korastamiseks. Projekteerimisaluse saamiseks tuleb teha välimõõtmised, et kõik objektid, mis projekteerijale huvi võiksid pakkuda, oleksid ära mõõdetud ning nende asukoht teada L- Est97 koordinaatsüsteemis. Mõõdistamisvõrk tuleks rajada nii, et kataks kogu uuritava ala ning oleks seotud riikliku võrguga. Võimalik mõõdistamisvõrk oleks tee puhul kõige otstarbekam rajada käiguna. Jaamapunktidest peaks olema võimalik vaadelda kõiki soovitud objekte. 2. Millised geodeetilised tööd tuleb teostada trassi piketeerimiseks. Kuidas toimub kõverate mahamärkimine ja kuidas saab kanda sirgel olevad piketid kõverale?
aadress maakeral. Nomenklatuuri aluseks on kaardileht mõõtkavaga 1:1 000 000, mis on omakorda jaotatud neli korda suurmeaks 1:500 000 ja 36 korda 1:200 000. Nomenklatuur lihtsustab meie tööd, kui me kanname süsteemi sisse aadressi, siis tuleb kaart lahti. Kuna Esmalt on see tehtud 1:1000 000 , siis oleks tüütu ja raske leida täpset vastet otsitule. 10. Geodeetilised võrgud. Riigi geodeetiline põhivõrk, (miks seda on vaja?) Mõõdistamisvõrk. Geodeetiline võrk so. maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõtmistel. Riigi geodeetiline põhivõrk- jaguneb täpsuselt nelja klassi, koosneb triangulatsioonist, polügonomeetriast, trilateratsioonist. Jaguneb nelja täpsusklassi ja täpseim on 1 klass. Riigi geodeetilise
Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised, mida tehakse lähteandmete saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist),
alusel, arvutiga plaani joonestamisel analüütilisel. Interpoleerimiseks ei kasutata: hoonete vundamentide kõrgusi, teede kõrgusi, kaevukaante kõrgusi, äärekivide kõrgusi. Ja horisontaale ei tõmmata aladele, mille reljeef on tekkinud inimtegevuse tagajärjel ja mis ei iseloomusta antud maapinda adekvaatselt. 21. Kõik mõõdistamised tuleb siduda lähtepunktidega. Sidumisel rajatakse geodeetiline mõõdistamisvõrk, väljaarvatud juhtudel, kui nõuete kohaseks mõõdistamiseks piisab olemasolevatest lähtepunktidest. Mõõdistamisvõrgu tihedus, punktide asetus ja võrgu mõõdistamisel kasutatavad seadmed ning mõõdistamistehnoloogia peavad tagama kõigi käesolevas määruses toodud täpsusnõuete täitmise. Kõik mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada kohtkindlate märkidega, välja arvatud juhul, kui punktide pikaajaline säilimine on ebatõenäoline.
siis arvutatakse neile samas süsteemis koordinaadid ning nad kantakse koordinaatide järgi plaanile. Kui mõõdistatav ala on väike ja läheduses puuduvad kõrgema klassi või varem rajatud muud geodeetilised punktid, on lubatud erandina rajada GMV ka iseseisva võrguna, orienteerides magnetilise põhja-lõunasuuna järgi võttes lähtepunkti koordinaadid suvaliselt. Kõik mõõdistamised tuleb siduda riigi või kohaliku geodeetilise võrgu punktidega. Geodeetiline mõõdistamisvõrk jaguneb plaaniliseks ja kõrguslikuks mõõdistamisvõrguks. Plaanilise ja kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punktid võib ühitada. Mõõdistamisvõrgu tihedus, punktide asetus ja võrgu mõõdistamisel kasutatavad seadmed ning mõõdistamistehnoloogia peavad tagama nõutava täpsuse. Kõik mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada kohtkindlate märkidega, välja arvatud juhul, kui punktide pikaajaline säilimine on ebatõenäoline.
topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, kõrguselise võrgu punktide asend absoluutsete ja/või geodeetiliste kõrgustega.*Kõrguseline geodeetiline võrk nende ülesannete lahendamiseks rajatakse veel gravismeetriliste punktide võrk, kus mõõdetakse raskuskiirenduse väärtused. (veel on ka põhivõrk, tihendusvõrk, mõõdistamisvõrk). Tiheda asustusega aladel ja kinnisel maastikul kasutatakse põhiliselt teodoliitkäike, avatud maastikul on sobiv kasutada kolmnurkade süsteemi, polaarkiirte ja lõigete meetodit. Teodoliitkäik murdjoonte süst, punktid ei ole kindlustatud, mõõdetakse horisontaalnurgad ja lõikude pikkused. a) kinninemurdjoonte süst, mis algab ja lõppeb ühel ja samal punktil b) lahtine algab ühel ning lõppeb teisel punktil c) rippuv algab ühel ning lõppeb kusagil poole peal
millele on ühtses süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid x ja y ning kõrgus h. 13. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? On olemas tihendusvõrk(on rajatud paarispunktidest koosneva lausvõrguna, üks punktide paar 16-25 m2 kohta, punktide omavaheline kaugus on ca 500m.Punktidele on määratud GPS koordinaadid +- 3-5 cm täpsusega. Kasutatakse ka kõrgemate hoonete. Plaanilise KGV punktidena kasutatakse ka kõrgemaid hooneid, kirikutorne ja majakaid. )ja on olemas mõõdistamisvõrk ( Peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse + - 0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid? Jooni saab mõõte lindiga, mõõtmisi teostatakse alati 2 korda. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmise kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea abil 1/N. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (5d), mis jagatakse mõõtmistulemuse keskmisesse (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1
omavaheline kaugus on 70-110 km. II klassi plaaniline võrk on rajatud lausvõrguna, punkte 199 ja vahekaugustega ca 15 km. Tihendusvõrk on rajatud paarispunktidest koosneva lausvõrguna, üks punktide paar 16-25 km2 kohta, paaris olevate punktide omavaheline kaugus on ca 500m. Punktidele on määratud koordinaadid GPS-mõõtmistega ±3-5 cm täpsusega. Plaanilise KGV punktidena kasutatakse ka kõrgemaid hooneid, kirikutorne ja majakaid. Mõõdistamisvõrk- võib tugineda kõigile eelpool mainitud punktidele, mis peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse ±0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid? Joone mõõtmisvahendid on lindid, mis sõltuvalt materjalist jaotatakse teras- ja fiiberlintideks. Maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20, 30, 50 ja 100 m pikkused. Joonemõõtmised teostatakse vähemalt 2 korda, edasi- ja tagasisuunas. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmiste kvaliteeti?
"kõrgused". Hiljem sama kõrgusega punktid ühendatakse. 18. Mõõdistamisvõrgu rajamise, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamise, hoonete mõõdistamise, topograafilise plaani koostamise ja töö aruande koostamise nõuded ,,Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korra" põhjal? Mõõdistamisvõrgu rajamise Üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule: Kõik mõõdistamised tuleb siduda lähtepunktidega. Sidumisel rajatakse geodeetiline mõõdistamisvõrk, välja arvatud juhtudel, kui nõuetekohaseks mõõdistamiseks piisab olemasolevatest lähtepunktidest. Mõõdistamisvõrgu tihedus, punktide asetus ja võrgu mõõdistamisel kasutatavad seadmed ning mõõdistamistehnoloogia peavad tagama kõigi käesolevas määruses toodud täpsusnõuete täitmise. Kõik mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada kohtkindlate märkidega, välja arvatud juhul, kui punktide pikaajaline säilimine on ebatõenäoline.