19* | 252** 86 | 2272 512 | 1456 346 | 2654 89 | 1351 72 | 477 967 | 1886 81 | 1252 123 | 662 135 | 1540 *ttajate arv 08.04.2009 seisuga **lipilaste arv 01.04.2009 seisuga Joonis 1. Tartu Ülikooli struktuurijoonis, 2009 Allikas: Tartu... 2 Joonis 2. Abielude arv üle kõike maakondi Eestis, juuni 2009 Allikas: Lisa 1. 3 Joonis 3. Tööalases täiendusõppes osalejad valdkonniti TTÜs, 2008 Allikas: Lisa 2. 4 Joonis 4. Üliõpilaste arv TTÜs, 2005-2008 Allikas: Lisa 3. 5 59,2%60,7% 61,3% 65,2 % 56,3 %
Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne)
Järvamaa Järvamaa on üks Eesti vanemaid maakondi. Järvamaa kujunes välja juba enne 13. sajandit ning oli üks Kesk-Eesti tähtsamaid. Pindala: 2459,59 km² Rahvaarv: 35060(2009) Keskus: Paide Maavanem: Üllar Vahtramäe Jagunemine Järvamaa jaguneb 11 maakonnaks Albu, Ambla, Järva-Jaani, Paide vald, Roosna-Alliku, Kareda, Koeru, Väätsa, Koigi, Imavere, Türi Asend Järvamaast kirdes asub Lääne-Virumaa, idas on jõgevamaa, lõunas on Viljandimaa, edelas Pärnu, läänes on Rapla ja loodes Harjumaa Järva-Jaani Vald Järva-Jaani vald on vald Järva maakonnas. Pindala: 126 km² Rahvaarv: 1643 (2008) Keskus: Järva-Jaani Vallavanem: Toomas Põldma Asustus Järva-Jaani vallas on Järva-Jaani alev ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Ramma, Seliküla Loodus Järva-Jaani Järv Ajalugu Vald tekkis ajaloolise Järva-Jaani kirikukihelkonna baasil. Vaatamisväärsused · Järva-Jaani kirik · Järva-Jaani Tu...
Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti. Kadrina naine kandis tanu käiseid ning põlle. Emmaste pruut kandis seppelit, rõhke ning põlle
Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp Viljandi linna lipp ja vapp Viljandi maakonna lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad
· Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ridakülad. · Lõuna Eestis hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad · Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond · Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad · 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda Kihelkonnad ja maakonnad · Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi · Maakond = mitu kihelkonda · Eestis oli kokku 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Rahvas ja ülikud · Kaks versiooni: 1. Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enamvähem võrdsed 2. Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus:
See oli mõeldud kõikidele Eesti rahvastele ning ütles, et «kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees» ning «vabariigi piirides elavatele rahvuslikele vähemustele... kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused». Pärast oli jälle tegemist kaartitega. Need näitasid kohalikke rahvaid umbes aastal 1000 ja edaspidi, Eesti maakondi ja kihelkondi 13. sajandil, allumist suurriikidele. Räägiti, et Eesti on pindalast ja rahvaarvust suhteliselt väike, kuid keeleliselt suur (Johann L. von Parrot (1839) «Paljud muistsed rahvad on rääkinud eesti või sellega väga lähedast keldi keelt»), samuti, president Lennart Meri sõnul, «ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.» Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried
India Vabariik Krislyn Almers 10b Üldandmed Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Rahvaarv (2007) 1,129,866,154 Riigikeel hindi Iseseisvus 15. august 1947 Rahaühik India ruupia (INR) Ajavöönd maaimaaeg +5.30 Üladomeen .in Maakondi 91 Riigilipp Riigivapp Asukoht kaardil Usundid Hinduistid 80.5% Muslimid 13.4% Kristlikud 2.3% Sikh 1.9% Muu 1.8% Mitte usklike 0.1% Keeled Riigikeel on hindi kõnelejaid 30% Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu, Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam, Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri, Sindhi ja Sanskrit Rahvaarvu muutumine 1,129,866,154 inimest (2007)
valimiseks moodustatud kogu valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus
Valgamaa Triin Kukk Tartu Kutsehariduskeskus KK12 Valgamaa-Eesti lõunavärav Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks.
aastal Rootsi. Eestlased olid majanduslikult kurnatud, inimjõu ammendumine, Rootsi tagasilöömine. Eest oli jagatud mitme riigi vahel. Kuigi seda peeti ekslikuks, sest tormijooksuga võeti Eesti linnuseid kogu vabadusvõitluse jooksul vaid mõned üksikuid maha. Eestlastel puudus ka ühistegevus, lagunes sugukondlik ühiskond, mis versus feodaalühikonnaga. Riiki polnud kujunenud, sidemed maakondae vahel olid nõrgad, iga maakond tegutses omaette. Nii oli vaenlastel kerge maakondi alistada ühekaupa. Eestlased ei tundnud ega õppinudki tundma mördiga kinnitatud müüri ladumist. Muistset vabadusvõitlust ei kaotatud linnuste pärast, vaid muudel põhjustel. Elukutselised sõjamehed olid ka Eestis ainult võimalikud kui maa rahvas on küllalt jõukad, et neid relvastada ning üleval pidada. Kahjuks jäi Eestil hädavajalikust tasemest napilt puudu. Eestlastel puudus ka nii öelda vürstivõim, olid küll sulaste salgad jõukamatel üksikvanematel,
ühishuvisid koos ristisõdjatele vastu hakata, pigem taheti üksteisele röövretkede eest kättemaksta. Ühtlasi puudus eestimaalastel maakondadevaheline koostöö ja püsiv keskvõim, kes oleks pannud paika kindla tegevusplaani ning võtnud vastu olulisi otsuseid. Saksamaal aga toimis feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille valitseja sai suunata riigi sõjategevust. Ühiskondlik organiseerimatus Eestimaal andis ristisõdijatele eelise isegi eri maakondi üksteiste vastu välja mängida. (Ühistegevus oleks kindlasti suurendanud eestlaste vastujõudu. ) Eelnevast tulenevalt võib väita, et Eestimaa alistamine võõrvõimu poolt oli vältimatu. Sakslased olid nii arvuliselt kui ka sõjakogemuste poolest eestimaalaste ees eelis seisus. Eesti alad olid sakslastele üsna tähtsad ja neid alasid olekski jäädud vallutama. Seetõttu arvan, et kui eestalstel oleks olnud kindel tegevusplaan ja nad oleksid andnud
jagunes 3 perioodiks: Kiviajaks, Pronksiajaks ja Rauaajaks. Muinasajast saame teada erinevatest allikatest näiteks: asulakohtadest, ohverdamispaikadest, arheoloogidelt, rahavaluulest ja kroonikatest. Muinasaja peamisteks tegevusaladesks oli küttimine, kalandus, korilus, maaharimine, ning muinasaja lõpul ka kaubavahetus. Muinasajal hakkasid tekkima kihelkonnad, mis oli Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. Just muinasajal oli näha, kuidas rahvas on arengu teel. Siis hakkasid tekkima uued asulakohad näiteks: Kunda lammasmägi, Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi Reiu jõe ääres, Roosisaar Võrumaal, Valma asula Viljandis, Adru Harju maakonnas
Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks, et nõukogu otsused heaks kiita. Hääletamine toimus kisaga. Peale jäi see
Kandideerida saab vähemalt 18 aastane, kes on omavalitsuse maa-alal püsivalt elanud. 3. Nimeta omavalitsus ülesandeid.Noorsoo töö, tervishoiu asutused, ühistranspordi korraldamine, teede ja tänavate korrashoid, korraldada sotsiaal teenuseid jne. 4. Nimeta omavalitsuse tulu- ja kuluallikaid. Tulu allikad: maamaks, laenud, kohalikud maksud, riigi toetus. Kulu allikad: haridus, teede korrashoid, sotsiaal toetus, valla valitsemine, tervise hoid 5. Tead maakondi ja maakonnakeskuseid, oskad neid kaardil leida. 6. Mis on riikliku halduse üksus, kes seda juhib ning kes juhi ametisse kinnitab? Maakond, Juhib maavanem,ametisse kinnitab vabariigi valitsus Teema 14: Eesti kohtusüsteem 1. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi (astmed, kohtute nimetused) I Maa ja linna kohtud, II Ringkonnakohus, III Riigikodus Teema 15: Riigikaitse ja julgeolek 1. Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigis? President 2
Liitlased* Venemaa (Ajutiselt) Vastased* Saksamaa, Taani, Rootsi, algeliselt käis rüüsteretki tegemas ka Venemaa 4- Eestlaste allajäämise põhjused ja tagajärjed Põhjused* Halvem varustus, polnud ühtset Eestit, Eesti oli jaotatud maakondadeks, igal maakonnal oli erinev juht ning valitsus, KÕIK "maakonnad" olid omaette ega ei teinud erilist koostööd Tagajärjed* Kaotati sõda, ristiti kogu Eesti, aga samas sai Eesti ühtseks osaks, polnud enam eraldi seisvaid maakondi, kus omavahelist koostööd erilist polnud, vaid suruti kõik ühtseks 5- Jüriöö Ülestõus Toimus* 1343-1345 Osalejad* Eestlased, Sakslased, Taanlased Põhjused* Eestlastele ei meeldinud olla võõrvõimu all ja üritasid vabaks saada, neile ei meeldinud orjus ja see, et nende elu valitseb keegi, kes tegelikult sinna ei kuulu Tagajärjed* Eestlased kaotasid ning neile kehtestati veelgi rangemad seadused ja nende vabadusi piirati veelgi enam, paljud eestlased tapeti üldse maha
Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas
Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn, omavalitsussüsteem on ühetasandiline. Maakondi on 15 ja valdasi seisuga 2002a 241. Eelarve koosneb: üksikisiku tulumaks,maamaks,riigi toetus,kohalik maks, laenud,trahvid, teenused,laekumised omavalitsustelt. Kohalikud maksud: müügi, paadi, reklaamiteede ja tänavate sulgemise, mootorsõidu, loomapidamis ja lõbustusmaks. Rohkem raha kulub: haridusele, kommunaalmajandusele, kultuurile, spordile, sotsiaalhoolekannetele. Kultuuriomavalitsus seadus annab õiguse põlistele vähemusrahvastele omavalitsusi,
1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Vanasti oli riigipea, kes juhtis riiki, nüüd juhib president, territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem. 2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea, raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit, kommunistide populaarsus vähenes. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse
vaid maad ja kiiret rikastumist otsima. Eestlastele edukaid lahinguid oli vähe, mis oleks tõstnud motivatsiooni ja usku sõja võitu nagu Ümera lahing aastal 1210 ja saarlaste võit rootslaste üle aastal 1220. Pikaajaline sõjategevus oli eestlasi kurnanud majanduslikult ning oodati sõja lõppu. Palju oli kaotusi inimjõus, kaduma oli läinud eneseusk, et sõda oleks võimalik võita Sakslased teadsid nõrka kohta ja tungisid peale rünnates maakondi ükshaaval ning kasutades ära rahvaste omavahelisi hõõrdumisi lätlaste ja eestlaste vahel. Nad kaasasid vallutatud alade hõimud sõjategevusse, vähendades sellega oma meeste suuri kaotusi. Sõja lõpptulemuse otsustasid üksikud kokkupõrked nagu Madisepäeva lahing 21. septembril 1217. aastal ning sakslaste pettus Toreida vaherahuga, kus rünnati enne selle lõppu. Väike rahvas oli andnud endast parima vabaduse saavutamiseks, aga puudu jäi õigest
kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Eestlastel oleks olnud ühtne riik, ja kommunikatsioonid teiste maakondadega. Peamine kaotuse põhjus oli minu arvates siiski see, et eestlastel oli info vahetus maakondade vahel aeglane ja vaenane suutes seda ära kasutada ründas Eestit. Sakala maavanem Lembitu püüdis Eesti maakondi ühendada. Targemad mehed leidsid, et see on ainus võimalus sakslasi võita. Koos võitlesid mitmete maakondade malevad, umbes kuus tuhat meest. Järelikult eestlastel oli sõja puhkemise algul mõte selline, et vaenlane tulem, ning meie malev kes talle vastu astub on ainuke ja peab võitma. Kui maakondades oli malevaid rohkem siis oli asi natukene parem, ja eestlastel näis suurem võimalus vastu saada.
Kuid miks võitsid vaenlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne malev. Maakonnad ei teinud omavahel koostööd ja nende sidemed olid väga nõrgad. 1208 aastal, kui alustati Ugandi ja Sakala ründamisega, oleksid eestlased pidanud koondama oma väed ning vastulöögi andma ja ristisõdijaid täielikult ära ehmatama. Kahjuks sõdisid siis ristisõdijate vastu vaid Sakala ja Ugandi enda võitlejad. Kuigi nad kaitsesid oma maakondi edukalt, kandsid nad suuremaid kahjusid, mis põhjustasid hiljem meeste puuduse. Ühtse maleva olemasolul oleksid eestlased saanud osutada ristisõdijatele suuremat vastupanu. Naaberrahvastega koostöötegemise asemel sõditi nendega. Prooviti küll koostööd teha venelastega, kuid nad ei pidanud lepetest kokku ja nende abile ei saanud alati loota, mis rikkus eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Venelased aitasid eestlasi vaid sellega, et Vene vürst
Eestis oli ka teine pool. Nimelt muutis see liitlaste leidmise hulga raskemaks, kuna ebaühtse barbarite riigiga, millel pole vastu midagi pakkuda, pole üldiselt kasulik liitlane olla. Eestlastel polnud lähedusest abijõude peaaegu kusagilt otsida, kuna liivlased ja latgalid olid alistatud ning võitlesed eestlaste vastu, rootslased ja taanlased olid huvitatud vaid eesti alade oma kuningriikidega ühendamisest. Sakslased teadsid nõrka kohta ja tungisid peale, rünnates maakondi ükshaaval ning kasutades ära rahvaste omavahelisi hõõrdumisi lätlaste ja eestlaste vahel. Nad kaasasid vallutatud alade hõimud sõjategevusse, vähendades sellega oma meeste suuri kaotusi. Kokkuvõttes võib öelda, et eestlaste lüüasaamist poleks miski ära hoidnud. Sõda polnud lihtsalt võidetav, kui arvestada asjaolusid, et vastaste ülekaal oli tunduvalt suurem, eestlase sõjameeste ja
Autor näeb pääsemist rahuslikus liikumises, teadlikkuse saabumises, vabaduse ja isamaa hindamises, rahva harimises 3.Kirjutage õige nimi Holstre kooliõpetaja, Aleksandrikooli idee autor Jaan Adamson Holstre talupidaja, üks palvekirjaaktsiooni eestvedaja Adam Peterson 4.Miks kujunes Viljandimaast üks rahvusliku liikumise keskusi? Miks Läänemaal ei leidnud rahvusliku liikumise sündmused erilist vastukaja? (2p) Viljandi oli sellel ajal üks Eesti rikkamaid maakondi, mistõttu kees seal elu. Sealt on pärit rahvusliku liikumise ärksamad kujud. Ka Carl Robert Jakobson, kes asutas ajalehe 'Sakala'. Läänemaa oli üsna kehval majanduslikul järjel. 5.Kellele on pühendatud pildil olev ausammas? Kus linnas ta asub? Miks rajati ausammas just
Muistne vabadusvõitlus - pöördepunkt Eesti ajaloos Muistne vabadusvõitlus sai oma alguse 1208. aastal, kui ristisõdijate sõjarännakud leidsid oma tee Eestimaa pinnale. Esialgu tabati vaid lõunapoolseid maakondi Sakalat ja Ugandit, kelle vaprad elanikud oma suveräänsuse eest mõõga ja raudrüü vastu söandasid minna. Selle tagajärjel toimus 1210. aastal kurikuulus Ümera lahing, milles eestlased ka uhke võidu pälvisid ning mis nende tuleviku-usku ja julgust suuresti tõstis. Miks aga tulid ristisõdijad just siia ning mida püüti sellega saavutada? Millised olid muistse vabadusvõitluse tagajärjed eestlaste kultuurile, usule ja majandusele?
arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse? keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased, kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates
karjakasvatuse, küttimise, kalastuse, käsitöö ja kaubandusega. Toimusid põletusmatused, maeti olemasolevatesse tarandkalmetesse või kivikuhelikesse. Noorem rauaaeg Tegeleti põlluharimisega(künnipõllundus, adramaa), loomakasvatusega, küttimisega, kalastamisega, metsmesindusega, käsitööga ja vahetuskaubandusega. Olid nii sumb-, rida-, kui ka hajakülad. Elati rehielamutes. Enesekaitse eesmärgil moodustasid teatud külad kihelkondi. Välisohu kasvades moodustasid kihelkonnad maakondi. Ühiskond jagunes kihtideks: orjad, lihtkogukondlased ja ülikud. Toodi ohvreid. Usk hauatagusesse ellu.
vabade talupoegade ja linnade vahel. Mis vahe oli vanadel aadli perekondadel (mõõga-aadlil) ja uusaadlil (mantli e. teenistusaadlil)? Vanadel aadliperekondadel oli domineeriv endiselt sõjaväes. Uusaadlil olid aga valitsusasututes ja kohtutes. Kas kõrgemasse seisusesse kuulumine tähendas ka suuremat jõukust? Põhjenda Ei, sest mõned aadlikud olid vaesed ja suutsid hädavaevu ülal pidada hobust ja ühte teenrit, kui mõni kõrge aadel hõlmas terveid maakondi. Iseloomusta väikest jääaega (katku ja nälg) 17. sajandil Euroopat nimetatakse 17. Sajandit jääajaks, sest Euroopat oli tabanud jahenemine, mis muutis talved erakordest külmaks, mis tekitas näljahädasid. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt ka nakkushaigustesse suremine. Katkust saadi jagu, kuna hüügieenitingimused paranesid. Miks 18. sajandist esines Euroopas näljahädasid ja katku üha harvem? Euroopas esines alates 18. Sajandist näljahädasid üha harvem, sest 18
Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted Saksa-Taani vallutuste alguseks ei olnud Eestis veel väljakujunenud ühtset keskvõimuga riiki. Maa jagunes paljudeks kihelkondadeks, mis koosnesid teatud arvust külakogukondadest. Enamus kihelkondi oli omakorda ühinenud maakondadesse. Tõenäoliselt korraldasid maakondade asju paljud kihelkonnavanemad ühiselt. Sellele osutab ka, et 13. saj alguseks oli enamik maakondi alles kujunemisjärgus. 13.saj alguses Taani võimu alla läinud Eestimaa osa hõlmas kolm muinasaja lõpu maakonda Revala, Harju ja Virumaa. Veidi enam kui 100 aastat kestnud Taani ülemvõimu ajal muutus Põhja- Eesti territoriaalne jaotus tunduvalt. Revala ja Harju muinasmaakonnad liideti ühtseks Harjumaaks. Virumaa jagunes seevastu kaheks osaks, läänepoolseks Virumaaks ning idapoolseks Alutaguseks. Selliste muutuste aluseks oli kolme uue administratiivse keskuse
Aadlimatrikkel 1730.-40.-ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikkud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord Katariina II poolt 1783. a. läbi viidud reform, mis kehtis kuni 1796.a. 1) Uus haldusjaotus-->rohkem maakondi (Paldiski, Viljandi, Võru, Valga) 2) 1783. a oli Eestis 12 linna, 8+ Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru. 3) Kubermange valitsesid asehaldurid-->raed ja maanõukogud aeti laiali. 4) Kehtestati pearahamaks-->1784. a pearaharahutused, nt Räpina puuaiasõda. Pearahamaks 1783. a. kehtestatud maks, mille kohaselt pidi talurahvas maksma 70 kopikat igalt meeshingelt. Aja jooksul suurenes. Hingeloendus Perioodilised loendused, et võtta arvele maksualust elanikkonda.
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks.
Serbia ja Montenegro Sveta Kostina 10.Klass 2007 1.Serbia ja Montenegro üldandmed Serbia ja Montenegro Pindala: Manner: 102 350 km2 Euraasia Rahvaarv: Pealinn: Maakondi: 10 655 774 (2003) Belgrad 381 Maailmajagu: Euroopa Riigi keel: Rahvastiku tih.: Üladomeen: serbi 104,1 in/km2 .yu Riigi hümn: President: ,,Hy Sloveni" Parlamendi esimees: Svetozar Marovic Zoran Sami
a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal lõppes eestlastele allajäämisega. 1219, sekkus Taani Blatikumi pärast peetavasse sõtta, tahtis eestit vallutada. Samal ajal kui taanlased ja sakslased eesti maakondi jagasid püüdis Eestis osa saada ka Rootsi. Kes rajas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima, saarlased nurjasid nende plaanid. 1222 võitsid saarlased ka taanlased ning 1223 ka sakslased, ainult tallinnat ei saadud enda kätte loodi uuesti liit Vene vürstidega, loodeti abi sakslaste vastu, kuid mõttetult. Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli
Savi töötlesid pottsepad. Eestisse jõudis ka keder, millel töötamiseks oli vaja oskustega inimest. Vahenduskaubandus toimus läänest itta, idast läände. Läänes oli tähtsaim kaubanduspunkt Eesti jaoks Gotland, idas Pihkva ja Novgorod. Esines ka vahetuskaubandus (kaup kauba vastu). Nooremal rauaajal elamine toimub üldiselt külades. Külad omakorda koondusid kihelkondadeks. Kihelkondi oli umbes 45. Kihelkonnad omakorda koondusid maakondadeks. Maakondi oli 8. (Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi) Kesk-Eestis oli ühe käsitluse järgi veel väikemaakondi nagu Alempois, Mõhu, Vaiga, Jogentagana... Teise käsitluse järgi olid need kihelkonnad, mis ei olnud veel maakondadeks jagunenud. Eesti äärde tekkisid suuremad maakonnad , sest siis oli parem kaitse vaenlase vastu. Kesk-Eestit vaenlased väga ei ähvardanud. Võib olla oli see ka põhjus, miks sinna ei olnud väga suuri maakondi tekkinud.
Sõja põhjused Venemaa tahtis saada väljapääsu Läänemerele. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Tänu laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud okupeeritud
lahkuma. 1222 taanlased ehitasid Saaremaale kivilinnuse ja üritasid Saaremaad vallutada. Saarlased andsid vastulöögi kasutades taanlastelt üle võetud sõjatehnikat. Taanlased andsid alla jalinnus lõhuti. 1223 Saarlaste kutse üle eesti asuda ülestõusule. Tapeti sakslasi ja taanlasi, pesti maha ristiusustamine, pöörduti tagasi vanade traditsioonide juurde. Uuendati liitu venelastega. Kogu eesti peale Tallinna suudeti vabastada. Paraku hakkasid sakslased kiiresti maakondi tagasi vallutama. 1224 Järk-järgult õnnestus sakslastel taas laiendada oma võimu ja selleks aastaks oli peamiseks vastupanu punktiks jäänud vaid Tartu. Sakslased tegid põhjalikke ettevalimistusi ning jõudsid suurte jõududega 15. augustil Tartu alla. Algas tõsine piiramine. Ehitati kiviheite masinaid. 8 päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis nihutati järk-järgult linnale lähemale. Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sakslastel see õnnestus
Eesti NSV Vahetult pärast Teise maailmasõja lõppemist säilisid (1950. aastani) maakonnad ja vallad. Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium
Tuhk tuha tuhka AV Kollane kollase kollast Arusaam arusaame Kartlik kartlikke Pank panku Jäik jäiku Maailm maailmu Rool roole Ämblik ämblikke Poiss poisse Talvi talvi Maakond maakondi Hetk hetki Latv latvu Väin väinu Sarapikk sarapikke Oma omi Kõrts kõrtse Kujuvaheldus on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju, teine on konsonant ühend. Kujuvaheldust saab määrata ,,a" ja ,,b" tüvist. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus sõna tugevas astmes on sulghäälik või ,,s"
kerisahjuga Vilja kuivatati samas ruumis Talud ja külad Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Lääne-, Kesk-, ja Põhja- Eestis olid sumbkülad Ida- Eestis - ridakülad Lõuna- Eestis hajakülad Kihelkonnad ja maakonnad Muinasaja lõpus Eesti tätsaim haldusüksus oli kihelkond Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi Maakond = mitu kihelkonda Maakond on sõjalis-poliitiline organisatsioon (ilmselt ajendas kihelkondi maakondadeks liituma sõjaline oht) Eestis oli kokku 8 maakonda Virumaa Rävala Järvamaa Harjumaa Läänemaa Saaremaa Ugandi Sakala Rahvas ja ülikud Kaks versiooni Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikudseisundilt enam- vähem võrdsed
Üldandmed: Nimi: Ungari Vabariik Pealinn: Budapest Asukoht Euroopas: Kesk-Euroopa Keel: Ungari Rahaühik: Forint Pindala: 93,030 (maapinda: 92,340 km2, veekogud: 690 km2) Rahvaarv: ~10 000 000 Maakondi: 19 Linnu: 169 Külasid: 2,904 (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html) Sissejuhatus ja üldiseloomustus Ungari on väga vana ja võimas riik, kus on säilinud vanad kirikud ja muud huvitavad hooned, mida tänapäeval turistid uudistamas käivad. Ka Ungari pealinnas Budapestis on enamus hooned ja majad ammustest aegadest säilinud siiamaani.Ungari on väga ilus ja loodusrikas maa. Ungaris kasvab nt palju taimi, mida Eestis ehk tavainimene ei tunnegi
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe.
Talud paiknesid enamasti lähestikku, moodustades küla. Suurem osa olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedasti koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku – ridakülad.Lõuna-Eesti künklikel maastikel paiknesid talud üksteisest eemal – hajakülad.Teatud hulk külasid moodustaid haldusliku üksuse – kihelkonna, mida arvatakse 13. sajandil olevat ~45. Peamiselt välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks haldusüksusteks – maakondadeks. Suuremaid maakondi oli kaheksa. Kesk-Eesti haldusüksuste puhul on ajaloolaste arvamused erinevad: ühed nimetavad neid väikesteks maakondadeks, teised arvavad, et tegemist on kihelkondadega. Maakondade nimede järgi nimetavad meie naabrid oma keeles Eestit: soomlastel on Viro, lätlastel Igaunia. Riikluseni Eestis muinasaja lõpuks ei jõutud. Välja veeti karusnahku ja vaha, vastu saadi hõbedat, pronksi, paremaid relvi jm luksuskaupa. Sõjaline tase. Kaitseehitistena rajati linnuseid
Balti alade rahvad polnud kunagi olnud liitlased, nad olid pigem vaenuväed, kes käisid pidevalt üksteise maadel röövretki tegemas. Latgalid soovisid kätte maksta eestlaste röövretkede eest, liivlaste vanem Kaupo soovis kõrget positsiooni ja rahvas leidis, et sakslaste vastu ei saa. Vallutajad suutsid need rahvad veel rohkem Eesti vastu üles ässitada ja kasutasid niiviisi ühtesid barbareid, et alistada teisi. Balti rahvaid rünnati ühekaupa, samuti hiljem Eesti maakondi, mis ei suutnud piisavalt efektiivselt koos töötada. Eestlastel oli peale sakslaste ja nende liitlaste veel teisigi probleeme. Siinne maaala äratas ka teiste rahvaste tähelepanu. 1219. aastal liitus vallutuspüüdega ka Taani kuningas, maandudes põhjarannikul ja vallutades Lindanise. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. 1220. aastal saabusid vallutusretkele ka Rootsi väed, kuid said saarlaste käest lüüa. Eestlaseid
Erametsamaa uuendusraie 3863 2760 2777 2856 605 2161 4407 2615 2667 2209 2502 2158 1916 4103 3815 Erametsamaa hooldusraie 2633 1937 2873 4119 316 1904 3277 1923 1618 1097 1798 2014 1963 3791 2655 Riigimetsamaa uuendusraie 857 947 622 1057 276 249 1283 930 1558 344 622 779 688 903 702 Riigimetsamaa hooldusraie 1793 3187 1952 3043 428 753 5469 2484 4176 608 1686 2488 2519 2233 1464 Erametsamaa uuendusraie pindala kokku - 41 412 ha Maakondi kokku - 15 Keskmise arvutamine: Liidan kõikide maakondade erametsamaa uuendusraie pindalad kokku ning jagan saadud arvu maakondade koguarvuga. Saadav arv ongi keskmine. 41 412 ha : 15 = 2760,8 ha KOKKUVÕTE Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga? (%) Andmed leiad eelnevas ülesandes olevast tabelist. Erametsa raie - 75 332 ha Riigimetsamaa raie - 46 098 ha 46 098 ha - 100% 75 332 ha - x% x(%)= 75 332ha 46 098 ha 100% ~163,4 %
Kasutades Eesti soodsat asendit Venemaa ja Lä-Eur vahel tegeleti vahenduskaubandusega, müües vene päritolu kaupu (karusnahad, vaha jm) edasi saksa kaupmeestele või viidi ise Põ- ja Lä-Eur turgudele. Haldusjaotus muinasaja lõpul: teatud piirkonna külad moodustasid enesekaitse eesmärgil suuremaid haldusüksuseid – kihelkondi (kihl – lepe). Muinasaja lõpul oli Eesti alal khk ~45. Khk-d omakorda moodustasid välisohu kasvades maakondi. Suuremateks ja rahvarohkemateks mk-deks olid Sakala, Ugandi, Virumaa ja Saaremaa, kus igaühes oli arvatavasti umbes 3000 adramaad (adramaa – ühe adraga üles haritav maa; ühe perekonna valduses olev maavaldus). Neist veidi väiksemad (1800 – 2400 adramaad) olid Revala, Harju-, Järva- ja Läänemaa. Kuigi kogu Eesti ala hõlmava riikluseni muinasaja jooksul ei jõutud, siis võis siiski märgata mk-de vahel teatud ühistegevuse tendentse. Henriku Liivimaa kroonika
linnus, mis on vaieldamatult eestlaste ajaloo üks tähtsamaid mälestisi ja muistse vabadusvõitluse sümboleid. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all ning maakonda on räsinud mitmed sõjad. Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisa-kompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude pärisostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Tänu siinsetele viljakatele maadele ja
ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehoiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse võrdlus. Pane tähele! Millistest kihtidest ühiskond koosnes? Kellel olid kodanikuõigused? Milline oli valitsemiskorraldus? Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakondi, keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldus põhines Lykurgose seadustel, mis pärinesid 8. sajandist ja olid tuntud oma karmuste poolest. Ühiskonnakihid Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud: u 5% elanikkonnast, moodustasid Sparta kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud. Perioigid vabad, ei omanud poliitilisi õigusi. Heloodid orjad Valitsemiskorraldus Rahvakoosolek valis:
Töö käigus võrreldakse erinevad rahvastikunäitajaid ja nende olemust. Enamik andmeid pärineb Statistikaameti koduleheküljelt www.stat.ee. Rahvastikuprognooside tegemisel kasutasin programmi Spectrum. Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Viljandi maakonna rahvaarv on läbi viimaste aastakümnete pidevalt kahanenud. Rahvaarv on vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Viljandi maakond on meie riigi üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga maakondi. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist on jäänud viljandimaalasi 2010.aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 10 000 võrra. See toimub tänu negatiivsele loomulikule iibele kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2009. aastal 1179 inimest, mis on peaaegu kaks korda suurem samal aastal sisserännanute hulgast ( 698 inimest). Sama aasta loomulik iive oli miinuses lausa 209 inimese võrra.
- eestlased kogusid vägesid. tungiti 5 küljest taanlaste laagri kallale algul edukas rünnak Theoderich tapeti, vastane löödi taganema, ootamatult ründas eestlasi lääneslaavi vürsti üksus taanlased koondusid ja saavutasid võidu (Taani riigilipp Danebrog) - taanlased ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse - algas Revala maakonna ristimine, püüti vallutada ka teisi P-Eesti maakondi - 1220 võiduristimine (taanlased, sakslased) näitas et ristiusu levitamine vaid ettekääne maa vallutamiseks Rootsi kuningavägi lüüakse puruks - 1220Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega asusid Lihula linnusesse (tugipunktiks) - ristisid Läänemaal rahvast, ehitasid kirikuid - kuningas pöördus tagasi Rootsi suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele
Inimesed elasid suitsutubades, need paiknesid lähestikku ja moodustasid külasid. Oli väljakujunenud 3 küla tüüpi : · Sumbkülad(talud paiknesid keset põldu tihedalt) · Ridakülad(talud paiknesid ridastikku, midagi taolist võis näha juba ka nooremal kiviajal, mil hooned paiknesid veekogude ääres ridastikku) · Hajakülad(talud paiknesid üksteisest kaugemal) Külad moodustasd kihelkondi(tol ajal oli Eesti 45 kihelkonda), mis omakorda moodustasid maakondi(tol ajal oli Eestis 8 maakonda). Maakondade järgi nimetati ka seal elavaid inimesi: nt. Ugandlased, sakalased jne. Ühiskond oli küllal diferentseeritud ja leidis aset suur varanduslik ebavõrdsus, rikasste suurmaaomanike seast valiti vanemad. Inimesed olid kohustatud tasuma andamit ja külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Iga 2-3 vakusa eest kandis hoolt üks ülik. Tööriistade areng oli märksa kiirem. Algselt valmistati tööriistu kivist, puust,
annaabi.ee 
