Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Serbia ja Montenegro (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Serbia ja Montenegro
Sveta Kostina
10.Klass
2007
1.Serbia ja Montenegro üldandmed
Serbia ja Montenegro
Pindala: Manner:
102 350 km2 Euraasia
Rahvaarv: Pealinn: Maakondi:
10 655 774 (2003) Belgrad 381 Maailmajagu:
Euroopa
Riigi keel: Rahvastiku tih.: Üladomeen:
serbi 104,1 in/km2 .yu
Riigi hümn:
President: ,,Hy Sloveni"
Parlamendi esimees:
Svetozar Marovic
Zoran Sami
Ajavöönd:
Iseseisvus: Rahaühik: KeskEuroopa aeg
1877 .aastal Dinaar(CSD),euro(EUR
2. Geograafiline asend
3.Looduslikud tingimused
3.1 Kliima
Kliima on riigis paiguti erinev.Põhjaosas valitseb
kontinentaalne ehk mandriline kliima,see tähendab kuum
suvi,külm talv,kõrge temperatuuri amplituud,tuule vaiksem ja
suhteliselt kuiv.Lõunaosas valitseb mereline kliima,see
tähendab jahe suvi,pehme talv,väike temperatuuri
amplituud,tuuline ja suhteliselt niiske.Keskosas see eest
vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi.
3.2 Pinnamood
Pinnamoe poolest on riik külaltki liigestatud.Põhjas
laiavad rikkalikud,viljakad tasandikud.Idas asetsevad
arvukad lubjakivi ahelikud ja jõgikonnad.Kagus on vanad
mäed ja künkad.Edelas kõrge rannajoon pole hästi
liigestatud kuna puuduvad väiksemad saared,mis
teevadki rannajoone liigestatuks.Kõrgeim punkt on
Daravica 2656m üle mere pinna ja madalaim Aadria meri
0 m.
3.3 Loodusvarad
Loodusvaradest Serbias ja Montenegros leidub naftat,
maagaasi ja kivisütt.Kasutatakse ka hydroenergiat ja
mulda. Metallidest leidub selles riigis vaske, kulda, pliid,
tsinki, niklit, kroomi ja palju teisi metalle.
3.4 Maakasutamine
4. Keskkonna probleemid
Serbia ja Montenegros on väga suureks probleemiks
tugevad,hävituslikud maavärinad. Keskkonna probleemi
dest on tuntud veel ka merevee saastumine jääkainetega
(eriti just turistilinnades nagu Kotora),õhu saastumine
heitgaasidega(Belgradi ümbruses ja teistes indrustriaal
linnades),jõe vete saastumine heitvetega.
5. Organisatsioonid
Osaleb järgmistes organisatsioonides:
ABEDA,BIS,CEL,CE,EBRD,FAO,G9,G77, IAEA, IBRD,
ICAO, ICC,ICCt,ICFTU, IDA,ICRM, IFAD, IFC, IFRCS,
IHO,ILO,IMF,IMO,Interpol,IOC,IOM,ISO,ITU,NAM,OAS,
OPCW,OSCE,PCA,UN,UNCTAD,UNESCO,UNHCR,UNI
DO,
UNMISET,UPU,WCL,WCO,WHO,WIPO,WMO,WtoO,W
TrO
6. Rahvastik
Rahvaarv on Serbias ja Montenegros 10 655 774 inimest (aasta
2003 andmete kohaselt.)
6.1 Soolisvanuseline struktuur
6.1 Soolisvanuseline struktuur
Vanus Protsent Meessoost in. arv Naissoost in. arv
0-14 aastased 19,3% 1 062 625 990 071
15-64 aastased 65,4% 3 442 543 3 548 058
64
Keskmine inimese eluiga on Serbia ja Montenegros
üldiselt 36,2 aastat, seejuures meestel on 34,3 aastat ja
naistel 37,9 aastat(2003).
Sündimus : 12,74
Suremus: 10,62
Rändesaldo: 1,38
Imiku suremus: Keskmine 16,9
Tydrukuid 15,1
Poisse 18,57
Sündimuse koefitsent: 1,77 last/naise kohta
AIDS/HIV'i nakatunud inimeste arv: 10 000
Usud:
6.2 Rahvastikupüramiid
1)Prognoosid rahvastikupüramiidi näol:
a)Montenegros
b)Serbias
6.3 Rahvastiku tihedus
Rahvastik paikneb suhteliselt ebaühtlaselt. Tihedamini
on asustatud suuremate linnade ümbrus,eriti veel ,aga
pealinnas ja selle ümbruses.Tihedalt on asustatud jõge
de kaldad ja tasasemad alad.See tähendab,et mägised
alad on vähe asustatud.
6.4 Linnastumine
Suuremad ja tähtsamad linnad (elanikke rohkem kui100000):
1)Belgrad 1,574,050
2)Novi Sad 298,139
3)Nis 234,863
4)Pristina 200,000
5)Kragujevac 175,182
6)Podgorica 169,000
7)Subotica 147,758
8)Prizren 121,000
Linnad on tekkinud juba varajasest ajast loodusvarade leidumis
kohtadele,kui ka teede ristumistele(antud juhul on mõeldud Põhja ja
KirdeEuroopa teede ristumist LähisIda ja Aafrikaga).
Linnades elab Serbia ja Montenegros 40%elanikest. Siit
ka järeldus,et riik on veel arengumaa ,sest suurem prot
sent elanikke elab maal ning harib põlde. Nagu üleval
pool antud andmetest võib nähe on Serbias ja Monte
negros ainult üks miljonilinn ning selleks on pealinn Belg
rad.Belgradist siis lähemalt.
6.5 Belgrad
Belgrad on jaotunud 17 osaks , 10 nö ,,linna
staatusega" ja 7 ,,äärelinna staatusega".Äärelinnad on
järjest laienemas,kuna järjest rohkem elanikke asub linna
tööotsinguil elama.Belgrad pole ainult riigi pealinn, vaid
on ka Serbia ja Montenegro kultuurikeskus.Seal leidub
ka kõrghariduslikke koole, muuseume, spordi klubisid.
http://www.reference.com/browse/wiki/Belgrade/
Roundwood (Ümarpuit)
Fuelwood and charcoal(Puuküttus ja süsi)
Industrial ( osaliselt töödeldud puit)
7.Turism
7.1 Turismi objektid
*Kultuurilised vaatamisväärsused:Lepenski Vir, Gamzigrad,
Mediana, Sirmium, Belgrade, Decani, Djurdjevi Stupovi,
Golubac, Gornjak, Kalenic, Krusedol and Hopovo,
Lazarica, Ljubostinja, Maglic, Manasija, Naupara, Nis,
Novi Pazar, Novi Sad, Oplenac, Pec, Prizren, Ravanica,
Smederevo, Soponica,Sremski Karlovici, Studenica ja
Zica jne.
* Mägironimisspordi harrastamise mäed:BrezovicaSara,
Divcibare, Kopaonik, Tara, Zlatibor jne.
* Rahvuspargid:Djerdap, Sara, Fruska Gora Kopaonik, Tara,
Golija Studenica jne.
* Kaitsealad:Obedska raba, Ludasko järv, Stari BegejCarska
raba jne.
* Reservaadid: Deliblatska Pescara, Djavolja Varos, Zasavica,
Karadjordjevo, Uvac´i jõe kanjon, Gradac´i jõe kanjon, Vrelo
Mlave ja Krupjasko,Vlasinsko järv.
* Koopad: Ceremosnja, HadziProdanova ,Mermerna, Rajkova,
Resavska, Risovaca, Stopica, Zlotske, jne.
* Terviskeskused: Bogutovacka, Bukovicka, Bujanovacka,
Gamzigradska, Gornja, Junakovic, Kanjiza, Koviljaca,
Kursumlijska, Mataruska, Niska, Palic, Pribojska, prolom,
Ribarska, Rusandamelenci, SeltersMladenovac,
Sijarinska, Sokobanja, Vranjska, Vrdnik, Vrnjacka,Vrujci,
Zvonacka, Divcibare, Ivanjica, Zlatar, Zlatibor jne.
* Linnad: Belgrade, Kragujevac, Nis, Novi Sad, Pristina
jne.
* Jahindus ja kalandusturismi piirkonnad: Apatin, Crni
Lug, Deliblatska Pescara, Deli Jovan, Juzni Kucaj,
Karadjordjevo, Kozara, Morovic jne.
8.Kasutatud kirjandus
· http://www.serbiatourism.org/
· http://encarta.msn.com/encyclopedia_761579562_4/Serb
ia_and_Montenegro.html
· http://www.faganfinder.com/translate/?from=en&to=et
· http://www.translate.ru
· http://www.montenegrotourism.org/
· http://et.wikipedia.org/wiki/Serbia_ja_Montenegro
· http://www.twip.org/worldinphotoseuropeserbiaand
montenegroet178int.html
· http://directory.kompass.com/et/Serbia%20ja
%20Montenegro/dir.php
· CIA World FactBook 2003
· http://permanent.access.gpo.gov/lps35389/2003/
THE END
Tänan kuulamast!

Vasakule Paremale
Serbia ja Montenegro #1 Serbia ja Montenegro #2 Serbia ja Montenegro #3 Serbia ja Montenegro #4 Serbia ja Montenegro #5 Serbia ja Montenegro #6 Serbia ja Montenegro #7 Serbia ja Montenegro #8 Serbia ja Montenegro #9 Serbia ja Montenegro #10 Serbia ja Montenegro #11 Serbia ja Montenegro #12 Serbia ja Montenegro #13 Serbia ja Montenegro #14 Serbia ja Montenegro #15 Serbia ja Montenegro #16 Serbia ja Montenegro #17 Serbia ja Montenegro #18 Serbia ja Montenegro #19 Serbia ja Montenegro #20 Serbia ja Montenegro #21 Serbia ja Montenegro #22 Serbia ja Montenegro #23 Serbia ja Montenegro #24 Serbia ja Montenegro #25 Serbia ja Montenegro #26 Serbia ja Montenegro #27 Serbia ja Montenegro #28 Serbia ja Montenegro #29 Serbia ja Montenegro #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Svetlana Kostina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Serbia ja Montenegro

I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun