Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Power point - india (0)

1 Hindamata
Punktid
India Vabariik
Krislyn Almers
10b
Üldandmed
Pealinn ­ New Delhi
Pindala ­ 3 287 590 km²
Rahvaarv (2007) ­ 1,129,866,154
Riigikeel ­ hindi
Iseseisvus ­ 15. august 1947
Rahaühik ­ India ruupia (INR)
Ajavöönd ­ maaimaaeg +5.30
Üladomeen ­ .in
Maakondi ­ 91
Riigilipp Riigivapp
Asukoht kaardil
Usundid
Hinduistid 80.5%
Muslimid 13.4%
Kristlikud 2.3%
Sikh 1.9%
Muu 1.8%
Mitte usklike 0.1%
Keeled
Riigikeel on hindi ­ kõnelejaid 30%
Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu,
Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam,
Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri,
Sindhi ja Sanskrit
Rahvaarvu muutumine
1,129,866,154 inimest (2007)
1,121,800,000 inimest (2006)
Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 45%
Kokkuvõte ­ rahvaarv kasvab iga aastaga
Suremus
6.58 surnut/1000 elaniku kohta
Suremus promillides on 8
Imiku suremus promillides on 58
Sündimus
22.69 sündi/1000 inimese kohta
Sündimus promillides on 24
Lapsi ühe naise kohta on 2,9
Vanuseline struktuur
0-14 aastaseid: 31.8% (mehi 188,208,196 / naisi
171,356,024)
15-64 aastaseid: 63.1% (mehi 366,977,821 / naisi
346,034,565)
65-.. aastaseid: 5.1% (mehi 27,258,259 / naisi
30,031,289)
Alla 15 aastasi on 36%
Üle 65 aastasi on 4%
Keskmine eluiga- meestel 62 aastat / naistel 63 aastat
Hõive
SKT ­ 3800 $ / el. kohta ostujõu alusel
Põllumajanduse ­ 19.9% (SKT-st)
Tööstuse ­ 19,3% (SKT-st)
Teeninduse ­ 60,7% (SKT-st)
Kokkuvõte ­ valdav osa tegeleb teenindusega
Rahvastiku tihedus
In. 1 km² kohta
Ränne
1947. aastal saabus Lõuna-Aasia alalt inimesi Indiasse ja
Pakistani. See oli inimajaloos üks suurimaid massi
migratsioone, milles osales umbes 20 miljonit inimest.
1994. aastal Indiast väljarännanud inimeste hulka hinnatakse
11,6 miljonini. Väljarännanud inimesed ei segunenud uue
kultuuriga vaid säilitasid oma jagu.
2000. aastal elas Indias 6,271,000 migranti, kaasa arvatud
170,900 pagulast
2003 aastal rändas välja keskmiselt 0,07 inimest 1000 elaniku
suhtes.
Praegu rändab välja keskmiselt 0,05 inimest 1000 elaniku
kohta
Linnastumine
Kiire linnastumine algas 20.saj keskpaigas
Linnarahvastiku osatähtsus on umbes 30%
Linnarahvastiku kasvutempo on suhteliselt kiire ­
eeslinnastumine
Alates XX saj. hakkasid suurlinnad eriti kasvama.
Iive on kõrge nii linnas, kui ka maal
Rahvaarvult suurimad linnad: Mumbai - 16,368,000
in. ; Calcutta - 13,217,000 in. ; New Delhi -
12,791,000 in.
Vasakule Paremale
Power point - india #1 Power point - india #2 Power point - india #3 Power point - india #4 Power point - india #5 Power point - india #6 Power point - india #7 Power point - india #8 Power point - india #9 Power point - india #10 Power point - india #11 Power point - india #12 Power point - india #13 Power point - india #14 Power point - india #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor crys222 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Referaat - India
19
doc

Referaat - India

..........................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik...............................................................................

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani, Afganistani, Tadzikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking. Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks. Riigikeeleks on mandariini keel ja rahaühikuteks on jüaan, Aomenis Macau pataca ning Hongkongis hongkongi dollar.

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun