Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? (10)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?
  • Miks võidelda nende heaolu eest?

Lõik failist

Miks eestlased
kaotasid muistse vabadusvõitluse?


Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208–1227. Eestlastel oli
võimalusi sõda enda kasuks pöörata ja võita, mis olekski tähendanud vabadust. Kas me oleks Euroopa üks majanduslikult kõige
kiiremini arenevaid riike kui vabadusvõitlus oleks lõppenud meile
edukalt?
Üks tähtsamaid eesti rahva kaotuse põhjuseid oli anastajate
arvuline ülekaal ja vallutusretkede rohkus suhteliselt lühikese aja
vältel. Sakslasi toetas katolik kirik , mis oli sellel ajal
Lääne-Euroopa tähtsaim poliitiline võim. Kuulutati välja
ristisõda, mille näiliseks eesmärgiks oli paganlike maade ristimine ja pattude andeksandmine, kuid tegelikult soovis Saksamaa
suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt.
Sõjamehi kaasati ka juba seni vallutatud riikidest, tänu millele
sõjaväelaste hulk oli piiramatu. Sõjameestele lubati siin kiiret
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse #1 Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jyrka14 Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil, millest üks osa oli eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208­1227. aastatel. Sõdade käigus eestlased alistati ning sunniti ristiusku vastu võtma. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlastel tuli ligi kakskümmend aastat kestnud sõja vältel kaitsta oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Kas eestlastel oleks võimalik olnud see lahing siiski võita? Kas lüüasaamist muistses vabadusvõitluses võib käsitleda kui

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Muistse vabadusvõitluse alternatiivid

Muistse vabadusvõitluse alternatiivid Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Muistse vabadusvõitluse alternatiivid

Muistse vabadusvõitluse alternatiivid Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Kuna puudus ühtne riik, siis üheks põhjuseks, miks vabadust seekord ei saavutatud, oli see, et eraldi

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.

Eesti ajalugu
thumbnail
24
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. · Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. · Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. · Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. · Probleeme tekitaid aga : 1. Pingestuvad suhted idanaabrite : Novgorodi ja Pihkva vürtsiga ­ nad korraldasid mitu sõjaretke Eestisse. 2

Ajalugu
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu

) Selle orduga õnnestus mõne aastaga liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse ­ 1208. a. sügisel algas võitlus Eestimaa pärast. Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi, Otepää linnus, süüdati põlema. Siis kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid vasturetke latgalite maadele. Nii algas Eesti jaoks muistne vabadusvõitlus. Eeldused vallutamiseks ­ eestlased olid pagana usu rahvas, taheti levitada ristiusku ja hankida kirikutele maavaldusi; Saksa-Rooma keisririigis oli tugev riiklus, asutati Mõõgavendade ordu, maata Saksa väikeordud vajasid teenistust; Saksa kaupmehed vajasid kaitset kaubateedele; eestlaste ja naaberrahvaste vahel oli pingelised suhted Põhjused võitluseks ­ Rooma katoliku kirik otsustas pöörata oma ristisõjad Baltikumi

Ajalugu
thumbnail
42
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks.

Ajalugu




Kommentaarid (10)

DrReps profiilipilt
DrReps: Lahingute kaotustest oleks võinud pikemalt juttu olla, aga muidu normaalne jah :)
15:06 30-11-2008
AnnaK profiilipilt
AnnaK: Vormistus on küll natuke halb, aga muidu on täitsa hea!
05:27 17-10-2008
Martin. profiilipilt
Martin Ant: Korralik töö (Y) Oli väga palju abi sellest. :)
18:46 23-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun