Seega ei valitsenud seal ühtset võimu. Kõik valdused tegelesid oma asjadega ega suhelnud teiste maaisandatega. Üritati pigem teistelt maavaldusi juurde saada, mistõttu käisid võõrvõimude vahel pidevalt sõdimised ja võitlused. Selle all kannatasid aga kõik inimesed kes seal elasid. Palju raha pandi sõjatehnika alla, mitte selleks, et rahval oleks hea ja kõlbulik elada. Ka ühe piirkonna linna ja maa vahelised suhted ei olnud kooskõlas. Näiteks võisid talupojad maaisandate eest linnamüüride vahele põgeneda ja kui nad olid suutnud ennast seal varjata üks aasta ja üks päev, oli talupoeg vaba. Kui aga maaisand avastas oma talupoja linnast, ei olnud tal õigust teda linnamüüride vahel karistada ega tappa. Talupoja seisukohalt vaadates oli selline seadus kindlasti hea, kuid maaisadad sellega rahul ei olnud. See andis nende talupoegadele ja töötegijatele võimaluse vabaks saada ja mitte kellelegi enam kuuluda, see andis neile lootust olla ja jääda vabaks
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased)
· Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus "vasallid" kadus järk-järgult käibelt ning selle asemel hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisustest. · Palgasõjaväe tähtsuse suurenedes -> läänistati majanduslikel kaalutustel : tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi läänistamise nimeall. · Ametkond maaisandate halduspiirkond läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks, võisid hõlmata mitukihelkonda. · Ametimõis-ametkondade keskus · Vakus ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla Maaisandate omavahelised suhted · Saksa odru ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, mille vastuolu juured ulatusid 13.sajandi alguusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata.
Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4
preestrid(jumalateenistused, sakramentide jagamine, rahva kristlikus vaimus õpetamine ja juhatamine). Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted: saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus(13nda sajandi alguses jäid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata). Sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni isegi. Vahekohtunikuks paavst. Välissuhted: ordu otsis tuge Roomast, piiskopid teistelt Euroopa valitsejatelt, ka L välisvaenlastelt. 15 saj lõpul õnnestus ordul saavutada meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia ja S-Lääne piiskopitoolile
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut
b) Riia piiskopkond c) Tartu piiskopkond d) Sääre-Lääne piiskopkond e) Kuremaa piiskopkond Järvamaa ja Virumaa, Sakala(valitseti Viljandi linnusest)- Mõõgavendade ordu, Rävala, Harjumaa ja Tallinn- Taani (1346 loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile), osad Ida-Eesti alad, Ugandi- Tartu piiskopkond, Lääne-Eesti- Saare-Lääne piiskopkond 3. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeenideks. Maaisanda katsid maaisandate domeenide tuludega riigi valitsemise kulud. Vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad- läänivaldused. 14. saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse.
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad
(2pt) Esimene 1198a liivlaste vastu , 10961099a Jeruusalemma vastu 3.Millised võisid olla Jüriöö ülestõusu põhjused?(1põhjus=1punkt) Eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 4.Millist territooriumi nimetati keskajal Liivimaaks?(1pt) Viljandi, UusPärnu,Tallinn, 5.Kes olid keskajal Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?(2pt) Taani,Rootsi,Norra,Moskva,Leedu,Pihkva 6.Iseloomustage maaisandate omavahelisi suhteid. (3pt) 7. Mis küsimusi maapäevadel arutati? (2pt) Välis ja sisemajanduspoliitilisi küsimusi, ning püüti lahendada omavahelisi tülisi 8.Kes sai anda linnaõigusi? (1pt) 9. Kes oli reformatsiooni ehk usupuhastuse algataja? (1pt) Martin Luther 10.Kirjeldage sarnasusi ja erinevusi adratalupoegade ja vabatalupoegade vahel. (3pt)
1524 Saare-Lääne piiskopkond Ordu alal keskaja lõpuni mittepäritavus 14. saj kohtuvõim läks üle vasallidele. Rüütlid ja junkrud (vasallid) oma seisus. Palgasõjaväe tähtsuse kasv > läänistati majanduslikel kaalutlusetel (tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi) Läänistamata maade haldamine ja majandamine > ametkonnad (suured halduspiirkonnad), võisid hõlmata mitut kihelkonda, keskmeks ametimõis. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Maaisandate omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskoppide võimuvõitlus. Poliitilised intriigid, kodusõjad. Vahekohtunikuks paavst. Piiskopid palusid toetust ka teistelt valitsejatelt (nt Leedu vürstid) Riia ja Saare-Lääne piiskopiks ordu soositu > ainus sõltumatu juht Tartu piiskop Damerow. Sõlmis liidu valitsejatega Saksa ordu võimu murdmine Liivimaal. 1396 ordu vallutas Tartu 1397 Danzigi kongress Kompromiss, tunnustati Roomast antud ordu privileegi (Riia piiskopi tihe seos
Üksjalad · Töötasid uutes väikestes taludes · Seal oli vähe teenijaid · Käis kord nädalas mõisas tööl Maavabad · Vallutusperioodi ülikute järeletulijad · Talu kuulus neile lääniõigusega · Isiklikult vaba · Vabad talupoeglikest koormistest · Kohustuseks oli sõjateenistus kergeratsaväena Vabatalupojad · Rikkad · Ostsid ent raha eest lahti adratalupoegade koormistest · Kõige enam leidus neid maaisandate isiklikes valdustes · Tavalistest koormistest olid vabad ka : möldrid, kürtsmikud, sepad, puusepad ja mõisaametimehed Vabadikud · Külaühiskonna alumine kiht · Maata või vähese maaga · Palgatööst elatuvad talupojad · Sulased, teenijad Träälid e.orjad · Orjad · Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud · Ühtegi kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta · 15
1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided Venemaale viidi:kalev,sool,vein,õlu,vürts Venemaalt:karusnahk,mesi,vili. Piiskopkonna juures toomkapiitlid, piisk.. jagunes Kirikukihelkondadeks.
Selgita millal need toimusid ja mis nende käigus juhtus? 3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal?
10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise enda tegevuse eest palka ei saanud
kuningad on tõesti olemas olnud. 14. sajandi algul rajas Shangide kuningas Pangeng Huani jõe äärde oma Yini nimelise pealinna, mis asus 2 km põhja pool praegusest Anyangi linnast. Tegemist oli esimese püsiva pealinnaga Hiina ajaloos. Selles valitsenud Shangi dünastia kuningaid on nimetatud Yini dünastiaks. 3. Zhou riiki valitses kuningas wáng, kelle võim hiljemalt 8. sajandist eKr oli vaid sümboolne. Tegelik võim oli nominaalselt kuningale alluvate feodaalsete maaisandate käes, kellest suurem osa kuulus pärusaadlisse. Hilisemas hiina ajalookirjanduses on usutud, et Zhou riigi haldus oli korraldatud ideaalset valitsust ja riigikorraldust kirjeldava teose "Zhou kombed" järgi, mida tänapäeval peetakse siiski suhteliselt utoopiliseks kirjelduseks. 4. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. 5
50. Hinnus naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. 51. Komtuurkond /foogtkond haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt/komptuur. 52. Ametkond Maaisandad jagasid läänistamata maade haldamiseks need suurteks haltuspiirkondadeks e ametkondadekt.Võisid hõlmata mitu kilelkonda.Jagunes vakusteks. 53. Ametimõis Ametkonna keskus. 54. Rüütelkond Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid rüütelkondadeks. 55. Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kukkusaamine. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne 56. Adramaa - maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 57. Adratalupoeg talupoegade kiht ,kelle maa suurust arvestati adramaades. 58. Üksjalg talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas.
Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, pidi omama kinnisvara linna piires ning kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raehärra suri, siis valis raadi ise talle sobiliku ametijärglase. Linna juhtimise eest neile tasu ei makstud, seega täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses- korraga olid tööl ainult pooled neist ning
trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedrich Tark, keisril ja paavstil polnud temast jagu saamiseks piisavalt jõudu. • Protestant • Puhkes sõda REFORMATSIOON • Õpetus leidis palju järgijaid • Kutsuti ilmikjutlustajad • Uus usk levis ennekõike linnades, kuid ajapikku ja maaisandate ja Saksa vürstideni. • Reformatsioonile tekkis uusi juhte, nt Jean Calvin, kes uskus et inimese saatus on algusest peale määratud. Kalvinistide usk levis Prantsusmaal, Šveitsis, Hollandis ja Šotimaal. • Anglikaani kiriku lõi Inglismaa kuningas Henry VIII REFORMATSIOON LIIVIMAAL • Idee levis muudesse Euroopa riikidesse • Liivimaale jõudsid ruttu, esimesest teated aastast 1522 (Andreas Knopken) • Liivimaale tuli jutlustajaid, kes kihutasid rahvast
sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka läänivaldused pärandatavaks. Volmaris. Kokkukutsujateks ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga
2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes 3. Kindlustada võimu talupoegade üle Linnad Keskajal Linnad rajati enamasti endiste muinaseestlaste keskuste kohale võõrvõimude poolt. Linna elu korraldati Lääne-Euroopa eeskujul linnaõiguse alusel. Linnaelu reeglid, mis määrasid linnaelu korralduse. Linnaõigused laenati teistelt linnadelt või koostati kohapeal teiste linnaõiguste eeskujul. Linnaõigused anti linnadele Maaisandate poolt. Eestis oli 9 keskaegset linna. Lubecki lõ-ga Tallinn, Rakvere, Narva... Kehtis Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus Riia lõ-ga Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu Piiskopi õigusega-Vana-Pärnu, linnaõiguse koostas Saare_lääne piiskop
vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus. Vana-Liivima valitsemine Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted Keskaegse Liivimaa sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus. Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik kord jäi täpsemalt määratlemata. Piiskopid väitsid, et ordumeister on küll maa kaitse kõrgeim juht, kuid peab piiskoppidele alluma või olema neist läänisõltuvuses. Ordu ei soovinud sellest midagi kuulda. Võitluses võimmu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi
kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoormisi; Üksjalad-uute maade ülesharitud mehed, kelle koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, kuna töö oli väga raske; Maavabad- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Kuulus talu alama lääniõiguse alusel, vabad, puudusid koormised, kohustus kandma sõjaväeteenistust; Vabad talupojad- koormistest lahti ostetud;
Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop,Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 9)taani hindamisraamat- Suur Eestimaa nimistu- koostatud munkade poolt,milles on üle 500 kohanime Harju-ja virumaalt. Väike En- sisaldab andmeid Eesti maakondade kohta adramaades. 10) 11)Adramaa- pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi 2)Maapäev- oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste(linnade ja vasallide)nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. 11)linnaelu korraldas Lübecki õigus 12)tsunft-ühe käsitöö meistrite liit. skraa-tsunfti põhikiri,mis määras ära mis tingimustel saadakse meistriks. Bild-sunfktide või käsitööliste liit 14)Bernt Notke-saksa maalikunstnik ja skulptor, surmatants- surm tantsib eluga.
5. Maapäev 1420 ordu, kirik, vasallid, linnad käisid koos. Valga, Volmar. käidi koos. Arutati kõiki küsimusi: sisepoliitika, välispoliitika. Otsused ei olnud kohustuslikud. Maapäevad kestavad kuni 1918.aastani. 6. Mõisad ja põllumajandus Mõisasid rajati kõige rohkem: Võrtsjärve alusesse piirkonda(Lõuna-Eesti); Siis Tallinna lähistele(Põhja-Eesti); ja Saaremaale (Lääne-Eestisse). Mõis väljaspool külakogukonna võimupiire asuv, ülikule kuulunud talu; maaisandate ja vasallide majapidamised, kuhu koguti andmeid, kust valiteti ümberkaudseid maid. Põllumjanadus: kolmeviljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamine, adramaa. Tähtsaks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Viljakasvatuse osatähtsus suurenes. Tööloomadena kasutati härgi, hobuseid. Mõisates kasvatatai vähem loomi või mitte üldse. 1315.a suurim viljaikaldus. Külm võttis ära enamus vilja, tõsteti selle hinga, paljud surid nälga(kogu Kirde-Euroopas) 7
Selleks oli Tõrma küla. Elati ka üksik- ehk hajataludes. Keskajal tihenes asustus Eestis märgatavalt. Talurahvas jagunes: 1) adratalupojad ehk sõltuvad talupojad 2) väikelääniomanikud ehk maavabad 3) maata talupojad Keskajal oli küla eesotsas külavanem. Külavanema ülesandeid täitis sageli kubjas, kelle ülesandeks oli näiteks kümnise(1/10 saagist) kogumine ja talupoegade mõisteole (mõisa põllul töötamine) saatmine. Pärast vallutust hakati maaisandate ja nende vasallide majapidamisi nimetama mõisateks, kõige rohkem rajati neid Harjumaale ja Lääne-Virumaalt. Suur osa mõisate sissetulekust saadi sõltuvatelt talupoegadelt naturaalandamitena. Mõisates tegeleti viljaksvatusega, karjapidamisega, kala püüdmisega, mesindusega, vilja jahvatamisega. Mõisapidamist juhtis valitseja oma abilisega, lisaks töötasid mõisas veel näiteks kokad, õllepruulijad, rehepapid, metsavahid, mitmesugused käsitöölised, virtin jt. 3
Mässu summutamisel oli P-Eesti peremeheks saanud ordu. Ametliku vormistamise said see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Jüriöö ülestõusu võib pidada ka Eesti keskaja veelahkmeks: nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 5. 14.saj hakkasid oluliseks muutuma läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid nad tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmesuguseid järeleandmisi. Oma huvide kaisteks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond välja arvatud Harju-Viru rüütelkond. 14.saj keskel hakati korraldama Liivimaal linnadepäevi, kus arutati kaubandusküsimusi. 1420 hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste maapäevi Valgas või Valmieras
Alguses polnud lään pärandatav aga aja jooksul sai seda pärandada 1315.a. isalt pojale, hiljem 1329.a. isalt tütrele kõrvalsugulusastmes kuni 5. põlveni pärandatavaks. Nii kujunes vasallidele lään sisuliselt võõrandamatuks omandiks. Maaisandatele kuulunud õigused, nt kohtuvõim talupoegade üle, läksid 14.saj samuti üle vasallidele. 14.saj paiku hakkasi nimetus ,,vasall" vaikselt hääbuma ning hakati rääkima rüütlitest ja junkrtest kui omaette seisusest. 2. Maaisandate omavahelised suhted? Suhted polnud väga kiita. Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus oli pidev. Toimusid võitslused võimu pärast ning jõuti isegi kodusõdadenigi. Hiljem umbes 15. saj muutusid suhted eriti tervaks, kui lõpuks jõuti kompromissini. Suhted hakkasid paranema ning tihenema omavahel. 4. Mõisate rajamine ja pärisorjus? 1507.a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj keskpaigas tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine
Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251). Jüriöö ülestõusu käik: 1343a. Jüriööl toimus relvastatud mäss, põletati mõisaid, kirikuid. Tapeti sakslasi ja valiti endi hulgast 4 kuningat. Piirati Tallinna ja küsiti abi juurde. Läänemaalased asusid Haapsalu piirama. Juulikuus puhkes sarnane ülestõus Pöides. Aasta lõpuks õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada. Maaisandate omavahelised suhted olid võitluslikud – käis võimuvõitlus ning jõuti ka kodusõdadeni. Vana-Liivimaa suhted naabritega: Suurim vaenlane oli Leedu. Taani, Rootsi, Norra sõlmisid Kalmari uniooni, et suurendada Põhjamaade mõjuvõimu Läänemere ümbruses. Moskva mõjuvõim suurenes. Talurahva olukord enne Jüriöö ülestõusu: Talupoegadel oli isiklik vabadus, õigus pärilikule maakasutusele. Oli palju koormisi. Vabade meeste kohustus oli sõjateenistus. Olukord pärast
-1343-1345 Toimus nö võimuvõitlus Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Pidev võitlus riia linna pärast. Ordu soovis endale Põhja-eestit. Peamiselt tahtsid eestlased olla peremehed oma maal. eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske. Tagajärjeks müüs Taani kuningas Põhja-Eesti sakslastele. Talupoegade elu halvenes veelgi. 5. Linnused -Keskajal kaeti Liivimaa tiheda linnuste võrgustikuga.Umbes kolmandik liivimaa linnustest asus eesti territooriumil. Uued linnused kujunesid maaisandate võimu- ja halduskeskusteks. Esimesed linnused jälgisid oma plaanilt looduslikke pinnavorme(nt otepää linnus). 13 saj teisel poolel said valdavaks kastelli tüüpi linnused(korrapärased nelinurksed linnused). 14 saj algul valmis viljandis Liivimaa üks suuremaid konvendihooneid. Ruume ühendas ristkäik ja oli 4 hoonetiiba. Uusi nõudmisi esitas liivimaa linnustele tulirelvade kasutuselevõtt- hakati rajama eeslinnuseid ja suurtükitorne.Linnused olid võimukeskused. Linnustesse koguti ka
poolest alguses küllaltki hea, sest vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Eestlaste jõukus hakkas hetkeks isegi kasvama, sest hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenemine avas talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast laiemad võimalused. Paraku tuli aga leppida ka nn ristiusuliste kohustustega sealhulgas suurte koormistega, mis algselt olid mõeldud kiriku ülalpidamiseks, kuid tegelikult vasallide ja maaisandate kukrusse jõudis. Talupojad pidid ehitama ka teid, kirikuid ja linnuseid ning nende õigus ja kohustus oli ka sõjateenistus, kus kanti relva, osaleti sõjakäikudel ning maa kaitsmisel. Peale muistset vabadusvõitlust oli talurahva õiguslik seisund väga kindlalt piiritletud ning nende kohustused paigas. Kuna siiski oli tegu ristisõjaga, siis toodi eestlastele ka uus usk, ehk nende endine muistne usund pidi asenduma millegi uue ja võõraga
Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius. Tava inimesed ei pääsenud tähtsamatele tsunftidele ja suurgildidele ligigi. 4)Linnades oli palju rohkem arenenud käsitöö , kuna linnades nähti rohkem käsitööd ja oli suurem võimalus seda ka endale soetada. Maal ei käinud kaupmehed oma tooteid eriti palju müümas , seega ei teadnud maalased nii palju muu maailma käsitöödest. 5)Rae võimu piiras usna veidi vaid maaisandate esindav linnafoogt. See oli hea , sest muidu oleks rae võimul olnud inimesed , liigselt omakasu püüdma. 6)Lihtrahval oli võimalus saada parem maine , kui neil on maksud kõik ilusti tasutud ja nendega pole probleeme , ehk siis linna rahval oli kergem saada võimule. Linna miinused : 1) Linnad olid väga tihedalt asustatud , inimesed , kes elasid linnas viskasid kõik oma prügi tänavale. Selle pärast oli ka linnades hügeeni probleeme
läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade
▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. ▪ Üksjalg- adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. ▪ Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. ▪ Vabatalupojad- need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha
Edasi Saare-Lääne piiskopkond. Maaisandad ja läänemehed-Kogu maa , mida harisid talupojad, jagunes maaisandad domeeniks, mille tuludest kattis maaisandad riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänide suurus oli küllalt erinev. Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle, läksid 14. saj samuti üle vasallide. Seisused ja maapäevad-14.saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Seisuste tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Et oma taotlustele laiemat toetust leida, otsis Saksa ordu liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade sest. 1420. a hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi- maapäevi.Seal oli esindatud neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas.
Õpetada rahvast kristlikus vaimus Esialgu talupoegade õiguslik seisund oli küllaltki hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isikliku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Väliskaubandus läks sakslaste kätte. Talurahva oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused.Tulid koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus(kindla suurusega andam). Kirikule1/10 kristlaste tööviljast. Kirikute, linnuste ja teede ehitamis kohustused. Kohustuslik oli sõjateenistus.Osaleti maaisandate sõjakäikudel ja maa kaitsmisel. Rööviti ka sõjasaaki. Saaremaa osatähtsus Eesti ühiskonnas pärast vallutust vähenes. Oluliseks põhjuseks oli majanduslike ja poliitiliste olude muutus. Mereräävidega seotud majandus lakkas ning Eestis hakkas toimine rahvusvaheline kaubandus. Saareline asend ei soodustanud linnade teket. Põllumajandust takistas vilets põllumaa. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemikohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Enamasti
1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos? · Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3
automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänistamata maad jagati maaisandate poolt suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitut kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks. 2.Liivi sõja põhjused ja osavõtvad jõud Maa puudus: Moskva suurvürstiriik oli pidevalt kasvanud ja sõjaväe suurenedes polnud enam teenistuse eest maad jagada. Liivimaa oli, aga nõrk naaber kellelt oli lihtne talupoegade hõivatud maid vallutada. Väljapääs Läänemerele
Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Pärandamisõigus 5. Mis seisused oli esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati?
ülekaalu tõttu. Vana-Liivimaa- 13-16. saj Eesti ja Läti alad. kümnis- Ehk kirikukümnis, kogu Euroopas kirikule korjatud maks. Umbes üks kümnendik saagist. hinnus- Kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maa kasutuse eest maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. adramaa- Talumaa, mida jõuti üles harida ühe adraga. 12-13.saj Maapäev- Toimusid Valgas ja Volmaris 15 sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine. rüütelkond- Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendus. Baltikumis olid rüütelkondadeks vasallide koondised ning nende esindajatel oli õigus käia Maapäevadel. Smolino vaherahu- Kuueaastane vaherahu Liivimaa ja Moskva vahel, millega lõpetati ametlikult Liivimaa-Moskva sõda. Vaherahuga kinnitati asjade sõjaeelne olukord ning enam ei üritanud Liivimaa kordagi Moskva-poolset ohtu sõjalisel teel kõrvaldada.
Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabu- nud, kuna puudus maismaaühendus Saksamaaga, erinevalt täielikult koloniseeritu Preisimaast. Rannarootslased Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalu- poegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka juba varasemast ajast Venelasi asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Juutide kohta Tallinnas on andmeid 1333. aastast Mustlaste kohta on teateid 16. sajandi esimesest poolest
Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti. Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus- Pärnu, Narva ja Rakvere. Linnalaadse staatusega oli 13. sajandil ka Lihula, mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka Toompeal, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. Kuressaare ja Valga olid samuti linnalised asulad, kuid said
Saksa kuninga, Mecklenburgi ning PommeriStettini hertsogi ja Leedu suurvürstiga. Kuid see liit nõrgenes, kuigi Tartusse tulid appi ka mereröövlid, suutis ordu vägi 1396. Tartu vallutada. 1397. Danzigi kongress, kus jõuti otsusele. Riia peapiiskopkond seoti Saksa orduga. Ordu loobus õigusest piiskopi vasalle sõjalistel eesmärkidel kasutada, sõjaline jõud nõrgenes. Piiskoppide kasu. Seisused ja Maapäev 14.saj suurt rolli hakkasid mängima läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, sisepoliitiliselt vajasid tuge vasallidelt. Rüütelkond vasallidest koosnev piirkondlik üksus, mille eesmärk oli kaitsta oma huve. Igal piiskopkonnal oli rüütelkond; ordu vasallidel neid ei tekkinud. Tõusis ka hansakaubandus linnade tähtsus. Linnad moodustasid ühisrinde, mis kujutas arvestavat sisepoliitilist jõudu. Sajandi keskpaigast hakati korraldama igaaastaseid linnadepäevi, arutati kaubandusega seotud küsimusi. Linnad kaasati sisepoliitikasse.
- armulaud - pihtimine - vaiimulike ametisse pühitsemine - viimne võidmine *13. saj hakkasid Eestis välja kujunema linnad käsitöö-ja kaubanduskeskused *linnaõigus õigusnormide kogu, mis reguleeris elu linnas *Eestis oli 9 linna Algul oli Talurahva õiguslik seisund hea. Kirik võis nõuda 1/10 kristlaste tööviljast. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Osaleti maakaitsmisel ja maaisandate sõjakäikudel. Kehtestati erimaksud. Teede, kirikute ja linnuste ehitamise kohustus. Koormised. Talupojad säilitasid isikliku vabaduse. Jüriöö ülestõus 1.Ülestõusu põhjused Võimuvahetuse õhkkond. Valdemar IV Atterdag otsustas Taani valduse Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Eestlased proovisid sellises olukorras oma olukorda parandada. 2
pidevad kaebused sundisid paavsti siia saatma oma eriesindajat, kes koostas protokolli 30-meetrisel pärgamendirullil. 5. Mida kujutas endast Taani hindamisraamat? (lk.58) – 1241aastast pärinev Taani hindamisraamat, mille Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. 6. Millised olid Jüriöö ülestõusu põhjused? (Õ.lk.62) Milline oli ülestõusu tulemus? (lk.66,67) – 1343 – 1345 Põhjused: talupoegade rasked kohustused maaisandate ees; taani kuninga suutmatus Eestimaa alasid valitseda; vasallide isepäisus, allumatus; Osapooled: taanlased; Harju-Viru vasallid; sakslased; eestlased; Algas Harjumaal > läänemaa > kohtumine Paides (4 kuningat, 4mai) > 14mai sõjamae lahing > 24juuli ülestõus saaremaal > 1344 sakslased saaremaal > 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine. Ülestõusu tagajärjed: eestlaste vägi purustatakse, hulk eestlasi tapetakse, alad laastatakse;
Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmikega 3. Vasallkonnad 4. Linnad Maapäevadel arutati: Välispoliitilisi küsimusi Majanduspoliitilisi küsimusi Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid Maapäev – Vana-Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. 3. Jüriöö ülestõus: dateeri; rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaal enne ülestõusu; miks valiti ülestõusu algusajaks 23. aprill; ülestõusu käik ja tagajärjed. Dateering: 1343-1345 Ülestõusu põhjused: 1. Soov saada võõrvõimust vabaks 2
tüli Johann Blankenfeldiga, kes samaaegselt pidi ka Riia protestantidega võitlema. Blankenfeld, kes jäi kõigutamatult katoliiklikele positsioonidele, keeldus esialgu uueusulistele väiksemaidki järeleandmisi tegemast. Narvas ja Pärnus möödus reformatsioon rahulikumalt, orduvõimud otseselt jutlustajate tegevusele takistusi ei teinud, ehkki ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis karmilt hukka pildirüüsted kirikutes. Väiksemates linnades, mis olid katoliiklike maaisandate tugevama mõju all, jäi uue usu mõju tunduvalt väiksemaks, paljud linnad võtsid ametlikult protestantliku usutunnistuse vastu alles kas vahetult enne Liivi sõda või koguni selle ajal. Vasallide seas oli suhtumine reformatsiooni väga erinev; esialgu leidis uus usk küllaltki suurt toetust, ent hiljem, kui ilmnesid poliitilised ohud, sealhulgas talupoegade ülestõusu võimalus, muutusid nad selle suhtes tunduvalt reserveeritumaks. Liivimaa, Saare-Lääne ja Kuramaa rüütelkonnad olid
29. kümnis protsentuaalne maks feodaalile. 30. hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks, mida talupojad pidid feodaalile maksma 31. Liivi ordu Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Gregorius IX käsul). 32. maaisand maahärra. Feodaalist või vaimulikust maavaldaja. Senjöör. 33. läänimees- e vasall. Lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35. rüütelkond ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks. Igas piiskopkonnas oma rüütelkond. 36. adratalupoeg talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt. Talude suurus erinev. 37. üksjalg uute talude rajajad
Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad. Nad pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Maavabadele talupoegadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, koustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 14. sajandil hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed. Maaisandad vajasid tuge vasallidelt, kes ühinesid oma huvide kaitseks territoriaalseteks rüütelkondadeks. Talurahva õigusliku seisundi allakäik 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus ning juba 16. sajandi keskpaigast tuli ette talupoegade võõrandamist maast eemal, mis tähendab, et talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks. See viitas pärisorjuse tekkimisele. 15
sajandi I poolel kogu talurahvas, tekkis pärisorjus. Pagenute väljaandmise küsimus oli 15. ja 16. sajandil linnade (eriti Tallinna) ja mõisnike vaheliseks tüliobjektiks. Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent 1420. aastatel tekkis ühtne maapäev (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes 15. sajandi jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäev on toimunud Valgas ja Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev. Maapäeval kujunes välja neli erinevat kuuriat (seisuste kogu):
annaabi.ee 
