Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaja mõisted ja kordamisküsimused (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskaegne käsitöö ja kaubandus?

Lõik failist

Maaisand - maa, mis kuulus isandale ning
mida harisid talupojad
Domeen - maaisanda valdus
Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks , valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara,
vasallidele antud ma või muu vara.
Ametkond- läänistamata maade
haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks
halduspiirkondadeks.
Rüütelkond- moodustasid vasallide oma
huvide kaitseks
Maavabad - olid vabad igasugustest
talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust
kergeratsaväelasena.
Vabatalupoeg - talupojad, kes olid end
osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti
ostnud.
Üksjalg- talude peremehed , kes rajasid
uusi talusid linnast välja.
Adratalupoeg - talupojad, kes pidid
maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma
Keskaja mõisted ja kordamisküsimused #1 Keskaja mõisted ja kordamisküsimused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 240 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 971230 Õppematerjali autor
Tähtsamad mõisted keskajast

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Keskaeg eestis

LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond ­ kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid U

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Keskaegne Eesti

Ordu oli saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks.1346 sai see juriidlise vormistuse, Taani kuningas loovutas oma valduse 19000 hõbemarga eest Saksa ordule. Peale ülestõusu olid mereäärsed alad laastatud. Peale seda ei toimunud tükk aega eestlase iseseisvast ettevõtmisest. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa arvatavasti hukkus . Väikevasallid vaesusid,sest tühjaks jäänud maa ei suutnud enam omanikku toita. Jüriöö ülestõus võib pidada Eesti keskaja veelahkmeks : nii talupoegade kui ka vallkonna sotsiaalne koosseisu ühtlustus. Vana-Liivima valitsemine Vana- Liivimaa valitsemine : kogu maa jagunes maaisanda domeeniks(talupoegade haritav maa, tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud) ja läänivaldusteks(vasallidele sõjateenistuse eest jagatud). Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla).

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Vana Liivimaa, balti ristisõda, vabadusvõilus, jüriöö

Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja ali

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Keskaeg Eestis

Kristlasi ei tohi pidada üle 10 aasta träälina. 15.saj jooksul kaovad. Mõisad ülikutele kuulunud talu. Edaspidi tähendas maaisanda ja vasallide majapidamist, koguti andameid ja valitseti maid. Vasallid pühendusid maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajandit laiendama ja vilja tootma. Vilja nõudlus tõusis ja ka viljahind seega, vilja hakati eksportima. Eramõisate rajamine ja mõisapõldude laiendamine sai hoo sisse. Keskaja lõpuks oli Eestis 500 mõisa. Põldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Tekkis teokohustus. Iga talu pidi saatma mõisa teolisi. Talupoegade õiguslik seisund 15.saj teisel poolel talupojad polnud enam isiklikult vabad ja nad kuulusid maa külge ­ kujunes välja sunnismaisus. Teise aadliku juurde minna ei tohtinud ilma loata, loata pagenud talupojad anti tingimusteta välja. Linnad tõrkusid, kuna neile andis maarahvas täiendust

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Keskaeg eesti ajalugu

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine ­ maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp ­ 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Talurahvas keskajal, Liivi sõda

Ajaloo kordamine 1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg ­ talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid. · Üks

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

2. Tööriistad: poolvikat, ader, raglid, kõblas, äke, vikat, sirp. 3. Maaviljelus: kolmeväljasüsteem 4. Karjakasvatus: lambad, lehm, sead, hobused, härjad Eluolu: 1. Rahvastik: 150 000-180 000 inimest, enamik talupojad 2. Elamu: rehielamu 3. Usund: katolikuusk, paganlus Kihistumine: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba, vabadik, sulased/teenijad, trääl. 9. Majandus muinasajal ja keskaja algul. Jäi samaks Muutus Kolmeväljasüsteem Eestis kujunes läänisüsteem Maad mõõdeti adramaades Võetakse kasutusele vesiveskid Põlluharimisvahendid samad (ader, kõblas) Talupoegade süvenev kihistumine Peamised tegevusala põlluharimine Eestlased pidid maksma uutele isandatele koormisi ja tegema teotööd

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Ajalugu I kursus

• tööriistad (sirp, karuäkke, ader) • keskajal mehaaniliste veskite ehitamine •3-välja süsteem • keskajal suurenes viljakasvatus metsa arvelt, hakati ka talirukist kasutama •muinasajal võeti kasutusele rukis, keskajal talirukis Muinasaja lõpp ja keskaja algus põllumajanduses Keskaegsed linnad ja kaubandus Linnad = käsitöö -ja kaubanduskeskused Linnaõigus – õigusnormide kogu, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguste kaitse Õigus Eesti linnades – Lübecki õigus, Riia õigus, piiskopi õigus Linna kodanik – võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu Kodaniku kohustused: • vahiteenistus linnamüüril

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (4)

lalalaaa profiilipilt
lalalaaa: väga hea :)
23:08 27-04-2009
sander1993 profiilipilt
Sander Lember: päris hea
22:25 24-11-2009
k1666 profiilipilt
Merka Vell: väga hea
12:05 16-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun