· "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971) · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980) · "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997) · "Haukamaa laulu'" (1999) · Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. · "Antillide luulet" · "Austraalia novelle" · "Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann · "El Greco" Ramón Gómez De la Serna · "Ikke all" Ivan Vazov jt Tunnustused
ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused köitsid mõttesügavuse ja laiahaardelisusega. Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule. Näited loomingust "Aomaastikud" "Samarkandi vihik" "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" "Järvemaastikud" "Mäe veri" "Klaasmaastikud" "Paani surm ja teisi luuletusi" "Peegelmaastikud" "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" "Maavallast ja maailmakirjandusest" "Minu silmad ja sinu silmad" "Kolm Lydiat" "Haukamaa laulu'" "Jumalatosin" "Muusad ja maastikud. "Antillide luulet" "Austraalia novelle" "Caspar Hauser ehk Südameleigus" "El Greco" "Ikke all" tunnustused Click to edit Master text styles 1984 Juhan Liivi luuleauhind 1996 Riigivapi III klassi Second level teenetemärk Third level 1998 Elva linna aukodanik
koostatud soome rahvuseepos. · See koosneb umbes 22 000 värsist. · Esmatrükk ilmus 1835. aastal, täiendatud versioon 1849.aastal. · Tegelased : Ilmatar, Väinamöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. · Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. HUVITAVAID FAKTE · Kalevalas on kokku 50 runo. · "Kalevala" on kõige enam tõlgitud soome teos. · "Kalevala" on üks osa maailmakirjandusest, mis on suutnud huvi äratada ja mõju avaldada ajast ning kohast hoolimata. · ,,Kalevala" eestikeelne tõlge on arvatavasti kõige täiuslikumaid üldse tänu keelesugulusele ja soome ja eesti folkloori paljuski ühistele lätetele. · "Kalevala" on maailma kõikidest eepostest kõige rahvapärasem. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Kalevala http://www.finlit.fi/kalevala/index.php?m=176&l=7 J.Talvet ,,Maailmakirjandus" 2.osa 1999.a
Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Tema väliseks tunnuseks on eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusel kujuneb kahest värsist salm – eleegiline distihhon (kaksikvärss).“ Annabel Leesalu Ellegia ja Jambid (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/eleegiad.htm) 20.10.14 „Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin – "Eleegia", Vennaskond – "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis – "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta.“ (Wikipedia) (http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia) 20.10.14 Teos esineb palju kurbust ja kurdetakse selle üle, et ollakse üksi ning soovitakse kogeda, et ollakse armastatud. Meeleolu on
vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-kreeka ja –rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr (Aleksander Suure surm 323 e Kr) Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates
Eleegia eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia", Vennaskond "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta. Jambograafia ehk jamb hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla.
Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nii on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse.
· Nipernaadi-Romaani keskne tegeleane on romantilise hulkurina esinev kirjanik,kes vastandab end kõigele argipäevaseöe ka omakasu püüdlikusele. Gailit jälgib oma teoses koos peategelasega inimlikku väiklust,upsakust,rumalust ja omakasupüüdlikust. Nipernaadit võib nimetada suurepäraseks ümberkehastujaks kord on maamõtja,sookuivendaja,pärliüüdja ja siis jälle ühe talu sulane.Koosneb 7-st peategelase kaudu ühendatud novellist. Maailmakirjandusest Nipernaadi moodi tegelasi : Ekke Moor,Ibseni Peer Gynt, Don Quijo, Don Juan, Odüsseus, Linnankoski Olavi Koskela
vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-kreeka ja rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr (Aleksander Suure surm 323 e Kr) Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates
aastane õde, isa õe pere, ema. 1899 hakkas temalt ajakirjanduses tasapisi taas luuletusi ilmuma nii Postimehes kui ka Lindas. Tervis oli ülepingetest siiski vilets ja 1904–1905 viibis ta ravil Tartu Närvikliinikus. Pärast seda alustas vabakutselise kirjaniku elu Tartus. Haava sai töökoha Postimehe toimetuses, kus hakkas tegema tõlketöid ajalehe kirjanduslisade jaoks. Samuti hakkas ta eestindama teoseid maailmakirjandusest. Haaval ilmus veel mitu luulekogu. Anna Haava suri 92-aastaselt 13. 03. 1957 ja ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Minu valitud Anna Haava luulekogu on avaldatud aastal 1968. Autor on väga hingeline, enamus luuletused räägivad armastusest. Ta kirjutab ka loodusest, meie ilusatest metsadest ja meredest. Anna Haava loomingus hindan esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu
Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nii on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse.
Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste" tõttu võeti Enno Treffnerist ära ja pandi Tartu reaalkooli. Edasi läks Enno Riia Polütehnikumi, kus ta õppis 1896.aastast 1904.aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Enno tahtis saada luuletajaks. Enno avastas maailmakirjandusest hingesugulastest autoreid, kes käisid sama teed. Nagu näiteks R.M. Rilke ja J.W. Goethe. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.-1908. Oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. 1909.aastal läks Enno Valka tööle krediidiühingusse. 1914.aastal hakkas ta töö kõrvalt Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. 17.juulil 1918
rahvuslikud ja piirkondlikud piirid ja muutunud kogu maailma elanike jaoks oluliseks. Maailmakirjandusena võib käsitada ka kõikide maailma rahvaste kogu kirjandust. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe.Seda mõistet saab tõlgendada kolme moodi: a) kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma b) kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika c) suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Maailmakirjanduse etapid: 1) antiikperiood vana - kreeka ja rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr Jagunes kolmeks : a) klassikaline, Homerosest alates b) hellenistlik, hellenid kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur
-tesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nede läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja kuju. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid. "Toomas Nipernaadi" sai tänu huvitavatele karakteritele, stiilile ja huumorile ruttu populaarseks. See on üks neist vähestest teostest, mis kümnessekonda keelde tõlgituna on esindanud eesti kirjandust ja Euroopas. Kirjutanud vahepeal Vabadussõjaainelise romaani "Isade maa" ning romaani "Karge meri", jõuab Gailit 1942. aastal taas nipernaadiliku tegelaskujuni. Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gyntina tõdeda: just kodus peitubki
Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Nimetage vähemalt 5 Nobeli kirjanduspreemia laureaati George Bernard Shaw, Albert Camus, Gabriel García Márquez, Selma Lagerlöf, Aleksandr Solzenitsõn Nimetage ilukirjanduse 3 põhiliiki, tooge iga juurde 1 näide eesti kirjandusest, 1 maailmakirjandusest. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on luule, eepika ja näitekirjandus Nimetage eesti hümni sõnade ja viisi autorid muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Eesti hümni sõnad Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!
Kui ta aga näeb naises pettust ja ahnust, siis tahab ta hetkeajendil lüüa teda ja karistada teda. Teine hetk ta jälle unustab, mis oli ja loodab, et leiab naises puhast hinge ning naiselikku hellust. See romaan on räägib ka erinevatest naistes ning iga naine võib end selles teoses ära tunda. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja kuju. Kuna Gailit oli suure silmaringiga siis ilmselt olid talle eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid. Selles teoses on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad. Gailiti loomingule tunnuslik koomilis-fantastiline liialdus on neis mahenenud. Kui kirjaniku novellides ilmnes lootusetus ja masenduse õhkkond, arvatavasti välismaal olles, siis nüüd, kui ta on jälle oma kodumaal, on ta püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti
"Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas (Friedebert Mihkelson, kuni 1923) -- (1886-1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid
-tesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nede läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja kuju. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid. "Toomas Nipernaadi" sai tänu huvitavatele karakteritele, stiilile ja huumorile ruttu populaarseks. See on üks neist vähestest teostest, mis kümnessekonda keelde tõlgituna on esindanud eesti kirjandust ja Euroopas. Kirjutanud vahepeal Vabadussõjaainelise romaani "Isade maa" ning romaani "Karge meri", jõuab Gailit 1942. aastal taas nipernaadiliku tegelaskujuni. Romaani "Ekke Moor" nimitegelane võib pärast rännakuid Peer Gyntina tõdeda: just kodus
36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971). (Teoses ,,Viis oodi" esitab Kaalep viis erinevat antiikvormi ja kasutab heksameetriga vahelduvat mõõtu). · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976) · "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980) · "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986) · "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984) · "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965) · "Kolm Lydiat" (1997). (Teoses leiab mitmeid arutlusi luulekunsti ja keele üle). · "Haukamaa laulu'" (1999). (Luulekogu on kirjutatud Võrumaa murrakus, sisaldab haikusid ja sonette). · "Jumalatosin" (2008) · "Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 19622008" (2008). (Luulekogu sisaldab luulekogusid ,,Aomaastikud", ,,Samarkandi vihik", ,,Järvemaastikud",
ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" toimetamisest (1921-1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Tolstoi Tolstoi teoste peakangelaseks oli tõde. Ta püüdles eluaeg elu tõepärase kirjutamise poole. Tolstoi loomingu väga tähtis iseärasus on selle psühhologism, mis rõhutab muutuste pidevust ja hinge dialektikat. Tema looming on enesetunnetuse ja enesekasvatuse kõrgeim kool. Faktid ei ole Tolstoi väärtus omaette, vaid
Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv sotsiaalne sisukus on veel saavutamata , kuid 40-ndate aastate lõpus tiheneb ajakonkreetsus , kasvades luuletustes ,,Müürist müüri . Kõminal kui võnguks." (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50 ndail aastail. Teravalt sotsiaalne luulesõnum, mille tõi ,,Söerikastaja" , oli kirjutatud elukogenud ja vilunud käeg 2.2 2.2. ,,Söerikastja" (1958) Jaan Krossi esikokgu algatuslikkus seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Mitte sedavõrd poeetiline, kuivõrd kodanikujulgus seletab luuletuskogu erkordne kõlajõud.
Hingelised ja vaimsed otsingud lisavad klassikalisele “suurele luurele” teisegi külje: siin on küll kirgast ja ülevat selgust, kuid – eriti seoses metafüüsiliste teemadega – ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest erinevate tekstikihtide vahel – salapära allutatakse suurusele, udusus kirkusele. Neid populaarsusi toetavad ka Kareva eelistused maailmakirjandusest: ta on tõlkinud eesti keelde Emily Dickinsoni ja Anna Ahmatova tekste ning nendega on ilmne ka sügavam tunnetuslik seos. Sisuga sarnane süntees tekib vormis. Ühelt poolt jääb Kareva truuks vormirangusele, eelistades silbilisrõhulisi ja rõhulisi meetrumeid, eriti klassikalises luules kinnistunud viiejalalist jambi. Teisalt muutub aga Kareva värsiliigendus: ta hakkab kindlaid rütmiskeeme peitma vabavärssi
kõik see oli luulevahendite kesta ümber pandud. Ühed tema tugevamad luuletused on lembeluuletused, milles leiame nii ohjeldamatut kirge kui ka peent ihalust. Noorel Jaan Krossil oli veel sotsiaalne isiksus saavutamata, kuid ajakonkreetsus tiheneb 1940-ndate aastate lõpus. Eriti on seda märgata luuletuses ,,Müürist müüri." Krossi isikupära kujuneb välja kolmekümnendatel tänu kõrgele ümbritsevale luulebaasile ning mõjutustele maailmakirjandusest. Õnneks ei tulnud Krossil oma vaateid ümber muuta nelja-ja viiekümnendatel, sest tema elukäigu tõttu polnud see vajalik. Terav kriitiline sõnum ,,Söerikastajas" oli juba kirjutatud elukogenult ning vilunult. (Kalda, 1991) 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958) Nagu uued tulijad ikka, leidis ka Jaan Kross oma nisi värsikirjutamises ning see seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Kuigi uuendused polnud poeetilised, oli kõneaineks
Haava pidas vabakutselise kirjanikupõlve algust oma elu süngeimaks etapiks. Ta alustas uut elu 6 rublaga, lootes kuidagi hakkama saada, toetudes honoraridele ning väikesele laenuksantud summale. Vahepeal oli valminud uus värsikogu ,,Lained’’ käsikiri ning ta otsis publitseerijat. Väljapääsuks sai tööpakkumine ,,Postimehe’’ toimetuse poolt, kus hakkas ta raha teenima tõlketööga. [8] Paralleelselt jooksva tõlketööga ajalehele võttis Haava käsile eri teoste eestindamise maailmakirjandusest. Siin kujunes tal kaks spetsiaalsemat teemaringi: laste- ja noorsookirjandus ning klassikaline värsskõneline näitekirjandus. [9] 1906. aastal ilmus Haava neljas luulekogu ,,Lained’’, mis tähistab Anna Haava elus uut etappi. Paariaastaste vahedega ilmusid veel luulekogud ,,Ristlained’’ ja ,,Põhjamaa lapsed’’. ,,Ristlainete’’ kogus on pühendatud paar värssi ka Heinrich Koppelile, kelle vastu Anna oli nüüd kiindunud
Reaalkoolis üha avardus Lutsu kirjanduslik huvipiirkond. Õpetajaskonnas leidus innustunud kirjandusinimesi, kes õpilasi juhtisid saksa ja vene klassikute juurde. Noor Luts ei piirdunud kohustusliku lektüüriga, vaid ahmis kodus kõiki silmahakkavaid teoseid lugeda. Tähelepandava õhinaga luges ta Ed. Vilde romaani ,,Külmale maale", mis jättis tasse sügava elamuse, A. Kitzbergi näidendeid ja külajutte ning ,,Kalevipoega", mille ta tõstis endale reaalkooli IV klassis. Maailmakirjandusest oli ta vangistatud Cervantese ,,Don Quijote'st" ja Rabelais ,,Gargantua'st". Suure huviga luges Luts ka Dickensi, Kiplingi, Maupassant'i ja Hamsuni teoseid, kuivõrd need olid talle kättesaadavad saksa- ja venekeelses tõlkes. Kirjandus, keeled, ajalugu, loodusteadus - need olid reaalkoolis Lutsu lemmikained, milles ta osutas kõigis klassides häid teadmisi. Kuid matemaatikas, eriti algebras, ei tahtnud ta vedu võtta. Neljanda klassi
all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus! Eesti ja maailmakirjanduse üheks suureks teemaks on rännak, mõneti julgen öelda, et meil ongi selle maaletoojaks Juhan Liiv. Järgnevalt keskendume pikemalt Liivi luuletusele ,,Rändaja", mis juba üksiku luuletusena omab tüviteksti staatust. Maailmakirjandusest teame, et rännaku motiiv leidis kasutust juba väga varastes teostes, seda motiivi on kasutanud nii W. Shakespeare oma ,,Hamletis", Sophokles ,,Kunigas Oidipuses", J. W. Goethe ,,Noore Wertheri kannatustes". Mõne teose puhul on esindatud ainult füüsiline rännak, teiste puhul aga näiteks inimese sisemaailma rännak. L Tolstoi on öelnud: ,,Kogu suur kirjandus jutustab üht lugu kahest: kas inimene võtab ette rännaku või võõras tuleb linna."
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused.
Hingelised ja vaimsed otsingud lisavad klassikalisele "suurele luurele" teisegi külje: siin on küll kirgast ja ülevat selgust, kuid eriti seoses metafüüsiliste teemadega ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest erinevate tekstikihtide vahel salapära allutatakse suurusele, udusus kirkusele. Neid populaarsusi toetavad ka Kareva eelistused maailmakirjandusest: ta on tõlkinud eesti keelde Emily Dickinsoni ja Anna Ahmatova tekste ning nendega on ilmne ka sügavam tunnetuslik seos. Sisuga sarnane süntees tekib vormis. Ühelt poolt jääb Kareva truuks vormirangusele, eelistades silbilisrõhulisi ja rõhulisi meetrumeid, eriti klassikalises luules kinnistunud viiejalalist jambi. Teisalt muutub aga Kareva värsiliigendus: ta hakkab kindlaid rütmiskeeme peitma vabavärssi
3.KOGUD JA LUULENÄITED 3.1 Ankruhiivaja Esikkogu ,,Ankruhiivaja" ilmus 1962 ,,Noorte autorite" I kassetis. Raamatut läbib optimistlik ja nooruslik meeleolu. Jooksev arvustus hindas Paul-Eerik Rummo esikkogu üldiselt kõrgesti, kuid luuletaja hilisemat loomingut silmas pidades jääb see ometi harjutustööks. ,,Ankruhiivajat" ilmestab sümboolse rakendusega teeleminekumeeleolu, valjustikuulutatav optimism ja elurõõm, mille üheks inspireerijaks on maailmakirjandusest tuntud Colas Breugnon. Seda rõõmsust ja lapsemeelsust on näha Rummo teosest ,,Esimene vasikas": 7 ,,Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailma. Mul on naljakas saba ja kaks suurt silma. Ja ma ei taha minna aia taha
Luuletaja ise ütles, et ta on tahtnud siin väljendada inimese põlist igatsust õnne järele ja tema taotluste nurjumist. Niisiis on tegemist õnnevarjutusega uues variatsioonis. Marie Underi pikk elutee lõppes ööl vastu 25. septembrit 1980. aastal. Ta on maetud Stokholmi metsakalmistule. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte literaat harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvalisele kohale luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse.
Ei saa öelda, et humanistlikud väärtused, armastus ja kaastunne ei oleks Dineseni jaoks olulised. Kuid kõik väärtused tõestavad ennast tema jaoks alles Loos, Loo teokstegemine aga eeldab loomingulist julgust – selle ohtlikkuses ja ilus. Piret Peiker Raamatust Isak Dinesen, „Babette’i pidusöök“, tõlkinud Piret Peiker, Tallinn, „Varrak“, 1996, lk. 137 – 144. Võimalik uus foorumilõime teema pärast käesoleva essee läbilugemist: nimetage eesti või maailmakirjandusest teoseid, kus lugude tehislikkust („ooperilibretolikkust“), millest Dineseni puhul juttu oli, pigem nende heaks omaduseks võib pidada.
vajalikkusest. Enamik 5. klassi vastuseid märkis ära lugemise hariva toime, sealhulgas mälu, kirjaoskuse, kirjaoskuse ja silmaringi arenemise ja sõnavara laienemise. 8. klassi õpilased jätkasid sarnaste põhjenduste esitamist, kuid lisandus põhjendus, et muidu ei loeks osad õpilased praktiliselt üldse raamatuid. 11. klassi vastused erinesid eelkõige selle poolest, et toodi välja ka klassika lugemise tähtsus ning vajadus maailmakirjandusest mingigi ülevaade saada. 11. ja 12. küsimuse analüüsil selgunud imekspandav tõsiasi oli see, et võrreldes kohustusliku kirjanduse tegeliku lugemisega ja meeldimisega said 11. klassi õpilased selle tähtsusest väga hästi aru. Võib-olla tuleks imestada hoopis teise asja üle: hoolimata sellest, et 11. klassi õpilased saavad kohustusliku kirjanduse olulisusest väga hästi aru, jätab sellegipoolest suur osa neist vajalikud raamatud ikkagi läbi lugemata. 2.5
Tuntuse saavutas ta siiski lüürikaga. Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. "Tolm ja tuli" üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega ja on kõige arbujalikum tema luulest. See kogu ülistab inimese vaimsust ja vaimuvabadust ning kunsti, selle ilu ja vägevust. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Alveri varasem luule on sümbolistlik ning kasutab maailmakirjandusest tuntud nimesid ja kujundeid (Faust, Mefisto, don Quijote, Dante, Goethe jt). Stiil on romantiline, kujundid kõrgelennulised. Ta arutleb eksistentsiaalsete probleemide üle (küsiva inimlapse lugu nagu luuletuses ,,Suured voogajad" (,,Titaanid")- ,,Aga küsiva inimlapse legend need titaanid toob jällegi maa peale vangi."). Avaldub pidev püüd täiuslikkuse poole (,,On päris kindel: jalge alla jääb sulle
aastatesse. Selle paremik on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" (1919) ning "Aja grimassid" (1926). Ühes oma kuulsamas följetonis "Sinises tualetis daam" (1919) pilab Gailit Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende kaudu kogu ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused. Vahelduvad paigad ja maastikud. Nipernaadi puutub rännakutel kokku paljude inimestega. Ta tutvustab end neile kord maamõõtjana, kord sookuivendajana, pärlipüüdja või sulasena. Nipernaadi on luiskaja, kelle lood ei teeni omakasu, vaid äratavad inimesi otsekui unest, tekitavad neis igatsuse millegi kauni järele.
Mõned novellid " Vastu hommikut" piirsituatsioonis tegelased; vangla ,kus inimesed ootavad surmanuhtluse täideviimist."Libahunt" - piirsituatsioon,tegevus soos, tütar ja noormees, Tüdruku pere eitaha noormehest kuulda, on tüdrukule valinud teise mehe.Tüdruk ja noormees muutuvad libahundiks , on vabad. "Punased hobused" - peategelane naine Taade, püromaan.Käib mitmes peres. Lõpuks pannakse vangi. Metafoorne pealkiri.Romaan "Toomas Nipernaadi" (1928) palju mõjutusi maailmakirjandusest.Kinnistas eesti kirjanduse ajalukku (Don Quijote). Ülesehituselt, vormiliselt romaan-novellides.Romaan "Karge meri"(1938) - tegevus väikesaarel.Elatakse ajas tagasi,kogukonnana, ranged reeglid, mehed tegelevad hülgepüüdmisega. Peategelane toob mujalt mandrilt naise, naine ei kohane, teda ei võeta omaks. Ta mees hukkub. Naine töökas ja kokuhoidlik, pidi oma varud ära jagama. Läheb oma koju tagasi. "Ekemoor" (1941) - peategelased rändavad ,otsib lahtisi
Selle paremik on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" (1919) ning "Aja grimassid" (1926). Vesteis käsitleb ta peamiselt kirjandus-, kunsti- ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följetonis "Sinises tualetis daam" (1919) pilab Gailit Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende kaudu kogu ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused. Vahelduvad paigad ja maastikud. Nipernaadi puutub rännakutel kokku paljude inimestega. Ta tutvustab end neile kord maamõõtjana, kord sookuivendajana, pärlipüüdja või sulasena. Nipernaadi on luiskaja, kelle lood ei teeni omakasu, vaid äratavad inimesi otsekui unest, tekitavad neis igatsuse millegi kauni järele. Nipernaadi unistuslik maailm vastandub
nr, mida riik toetas majanduslikult, kuid looming oli võimust sõltumatu, kaastööde avaldamise ainsax kriteeriumix oli kõrge kunstiline tase. '25 asutati kultuurkapital (KK), mille rahast hakati toetama kirjandust, helikunsti, kujutavat kunsti, näitekunsti, kehakultuuri ja ajakirjandust. EW ajal kehtestati eesti keelne haridus algkoolist ülikoolini. EKS kirjastas õpikuid ja tellis tõlkeid maailmakirjandusest koolide tarbex. Kirjanduses tõusis eesiplaanile eepika, eriti romaan, realistlik proosa. Luule muutus pildirikkamax ja sõnastuses lihtsamax, poeemid ja ballaadid tõid luulesse eepilisii sugemeid. Kuna luulekogusid ei ostetud eriti siis asutati extra kirjastus luuletuste välja andmisex. Eriti ei tekkinud rühmitusi, välja arvatud elulähedus liikumine 20ndate lõpus, mis süüdistas NEt ja Siurut eluvõõruses ja estetismis. Kokkuvõtte oli
1922); järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda, jääb Suits sünkroonsest kirjanduselust kõrvale, sekkudes vaid erandlikel juhtudel (nt elulähedusliikumine 1920/1930). Töötades ülikoolis ühendas prof. Suits pedagoogilised ülesanded teadusliku uurimistööga, põhiteemadeks olid eesti vanema kirjanduse ajalugu, allikakriitika, poeetika (K. J. Peterson, F. R. Kreutzwald, L. Koidula), samuti valitud peatükid maailmakirjandusest (nt Molière, R. Rolland, G. Brandes jt). Suitsu elutööde hulka kuuluvad mitmed antoloogiad jpm., tema tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. Antiikteaterteke, lavastus, korralduslik külg. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Näitekirjanduse alged on juba vanades rituaalsetes lauludes ( pulma ja leinalaulud). Dionysose auks korrald. Pidustustel dionüüsiatel hakati etendama miimilisi mänge koos maskeerimisega,
aastatesse. Selle paremik on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" (1919) ning "Aja grimassid" (1926). Ühes oma kuulsamas följetonis "Sinises tualetis daam" (1919) pilab Gailit Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende kaudu kogu ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust. · Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused. Vahelduvad paigad ja maastikud. Nipernaadi puutub rännakutel kokku paljude inimestega. Ta tutvustab end neile kord maamõõtjana, kord sookuivendajana, pärlipüüdja või sulasena. Nipernaadi on luiskaja, kelle lood ei teeni omakasu, vaid äratavad inimesi otsekui unest, tekitavad neis igatsuse millegi kauni järele
aastatesse. Selle paremik on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" (1919) ning "Aja grimassid" (1926). Ühes oma kuulsamas följetonis "Sinises tualetis daam" (1919) pilab Gailit Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende kaudu kogu ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust. · Romaaniga "Toomas Nipernaadi" (1928) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid. Teose sisuks on Nipernaadi ühe suve rännakud ja seiklused. Vahelduvad paigad ja maastikud. Nipernaadi puutub rännakutel kokku paljude inimestega. Ta tutvustab end neile kord maamõõtjana, kord sookuivendajana, pärlipüüdja või sulasena. Nipernaadi on luiskaja, kelle lood ei teeni omakasu, vaid äratavad inimesi otsekui unest, tekitavad neis igatsuse millegi kauni järele. Temasse armuvad nii rikas peretütar Ello,
Pakilisimax ülesandex oli liitu esindava ajakirja asutamine'23 "Loomingu" 1.nr, mida riik toetas majanduslikult, kuid looming oli võimust sõltumatu, kaastööde avaldamise ainsax kriteeriumix oli kõrge kunstiline tase. '25 asutati kultuurkapital (KK), mille rahast hakati toetama kirjandust, helikunsti, kujutavat kunsti, näitekunsti, kehakultuuri ja ajakirjandust. EW ajal kehtestati eesti keelne haridus algkoolist ülikoolini. EKS kirjastas õpikuid ja tellis tõlkeid maailmakirjandusest koolide tarbex. Kirjanduses tõusis eesiplaanile eepika, eriti romaan, realistlik proosa. Luule muutus pildirikkamax ja sõnastuses lihtsamax, poeemid ja ballaadid tõid luulesse eepilisii sugemeid. Kuna luulekogusid ei ostetud eriti siis asutati extra kirjastus luuletuste välja andmisex. Eriti ei tekkinud rühmitusi, välja arvatud elulähedus liikumine 20ndate lõpus, mis süüdistas NEt ja Siurut eluvõõruses ja estetismis.
annaabi.ee 
