Maailmakirjanduse mõiste (0)

1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE
Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria - babüloonia , vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid.
Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast , kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi.
Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe . Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt:

kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani
kõigi rahvuskirjanduste kogusumma

kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika

suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus.
Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust.
ETAPID
I antiikperiood – vana-kreeka ja – rooma kirjandus, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused, 8.saj eKr kuni 4.saj pKr (Aleksander Suure surm 323 e Kr)
Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates
*hellenistlik, hellenid – kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur
*rooma kultuur
II keskaeg – 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused
III renessanss – 16-18. saj, uue maailmapildi teke
IV klassitsism – 18-19.saj
V romantism -realism – 19.saj
VI kirjanduse paljusus
HOMEROS
Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu . Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose „ Ilias “ ja „ Odüsseia “ loojaks.
ILIAS – eepose aineks on Trooja (Ilioni – teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski. Tegelased on nii inimesed kui jumalad – Achilleus, Hektor , Hephaistos, Zeus .
ODÜSSEIA – lood Odysseusest, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, puuhobuse-idee autor. Odysseus ei ole 10.aastaks sõjast veel tagasi jõudnud. Tema kodus prassivad jõukad noormehed, kulutavad tema vara ja tahavad kosida tema naist Penelopet. Odysseus on sattunud nümf Kalypso saarele , too ei lase teda minema. Eepose lõpus jõuab ta koju, tapab Penelope ülbed kosilased . Õiglus pääseb võidule, on äratundmis- ja kohtumisrõõm.
SAPPHO
Antiikaja kuulsaim luuletajanna. Tema luules on kohtumisrõõmu ja lahkumiskurbust, igatsust armastuse järele. Suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, siit tekkis lesbismi-mõiste.
SOPHOKLES (u 496-406 eKr)
Poeet ja tragöödiate autor (neist 7 on tänaseni olemas).
Kogu antiikaja suurim tragöödia on Sophoklese „Kuningas Oidipus “. Ainestik pärit Teeba linnaga seotud müütidest.
Kuningas Laios ei tohi oraakli ennustuse järgi sigitada lapsi, sest muidu sünnib tal poeg, kes tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Laiose naisel aga sünnib poeg Oidipus, kellel õnnetuse vältimiseks puuritakse jalad läbi (oidipus tähendab tõlkes „paistetanud jalgadega“). Ta antakse karjasele, kes ta ühele mäele surema viib. Poiss aga toimetatakse ühe lasteta kuningapaari kätte, kus ta üles kasvab. Hiljem tapabki oma isa. Ta abiellubki oma emaga ning valitseb Teebat, langedes vaenlase vastu võideldes. Verepilastusmotiiv. Loo mõte võiks olla – tehku inimene, mida tahes, oma saatusest ta ei pääse.
EELDUSED RAHVUSLIKU KIRJANDUSE TEKKEKS
13.saj Läti Henriku kroonika – 150000 eestlast, animistlik maailmapilt
Taani hindamisraamat
16.saj Wanradt -Koelli katekismus (1535), usureformide algus – M. Luther kuulutab jumalasõna kohalikus keeles kohustuslikuks, ka eesti keeles
17.saj Stahli grammatika
Forseliuse aabits-katekismus
Hornung eesti keele grammatika
1694 – vanim säilinud aabits
1631 Tartus, 1634 Tallinnas – esimesed trükitud raamatud Eestis; saj teisest poolest saab alguse juhuluule
18.saj piibel eesti keeles (1739), Eesti Maarahva Kalender (1731) – ajakirjanduse algus, ilmaliku kirjanduse teke – Luce, Manteuffel , Suve-Jaan
19.saj rahvusliku kirjanduse teke