Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesila...
nisu Triticum · http://nammy.pbwiki.c om/Nisu · http://www.hagar.ee/es t/company/reading/nis u Pildi allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Koeh-274.jpg nisu kasvatavad riigid NB! Kaardil pole suurtootjaid Hiinat, Venemaad ja Ukrainat! nisu tootmine ja tarbimine 2005. a. ...
Kohvipuu referaat Koostaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1 Botaaniline lühiiseloomustus......................................................................................3 2 Kohvipuude liigid........................................................................................................ 4 2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora)...................................................................5 3 Kohv kui jook.............................................................................................................. 8 4 Suurimad kohvi tootjad...............................................................................................9 Kasutatud materjalid.........................................................................
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Kaktused toidulaual Referaat Koostaja:Aiki Urm 9.b klass Juhendaja: Kristi Saksniit Viljandimaa 2018 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Suureviljaline viigikaktus.......................................................................................................3 Metskaktused.........................................................................................................................
Banaan Banaan Banaan on banaani perekonda kuuluvate liikide vili. Banaane kandvad rohttaimed pärinevad Kagu-Aasia troopilistest piirkondadest. Tänapäeval kasvatatakse neid troopikapiirkondades üle kogu maailma. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. Rohttaim • Banaani peetakse sageli ekslikult puuviljaks, kuid tegelikult kannavad banaane maailma suurimad rohttaimed, mille kõrgus võib küündida 6–7 meetri kõrguseks või teistel andmetel 10 meetrini ja läbimõõt 40 sentimeetrini. Vilja moodustumine • Banaani perekonda kuuluvate rohttaimede emasõitest arenevad 3–20-realised kobarad, kus igas reas on kuni 20 vilja. • Kobar võib kaaluda 30–50 kg ja üks banaan keskmiselt 125 g. • Looduslike banaaniliikide viljad sisaldavad suuri ja kõva kestaga seemneid. Sõltuvalt liigist võib valminud banaani värvus olla roheline, kollane, pruunikas, oranž või kirju. • Pärast viljade...
Banaan Marju Zupsmann. Vana kultuurtaim, troopikamaade üks tähtsamaid toiduataimi. ..on üheiduline ..kuulub banaaniliste sugukonda (220 liiki) Banaanid ise selles sugukonnas moodustavad 60 liiki Sordid. Kultuurbanaanid on saadud kahe liigi risamisel. Musa Acuminata + Musa balbisiana Dessertbanaanid e. Puuviljabanaanid. Need sisaldavad 1520% suhkruid. Ja 7 % tärliklist. Kuivatatult sisaldavadl üle 50% suhkrut Jahubanaanid 3538%süsivesikuid. Väga tärklise rikkad. ..sordid Kiubanaanid e. Kanepbanaani ( musa textilis), kasvatatakse manillkanepi saamiseks. Saadud manillakanepist tehakse väga vastupidavaid köisi, nööre ja kotte. Banaan on maailma suurimaid rohttaimi Lehed on umbes 0,5 m laiad ja 4m pikad. Varred on 2030 cm, ja kultuursortidel 24 (6) m. Ühe puu kobaras on 100300 vilja. Kobar kaalub 30kg. Roots on käsivarre jämedune. Banaani vili metsikute banaanide vili kaalub ligi 3080g ja sisaldab rohkem kui ...
Kool Kakaopuu Referaat Autor: 10.kl Tartu 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Kultuuri pärtolumaa.................................................................................................................... 3 Botaaniline iseloom.....................................................................................................................4 Peamised kasutusalad..................................................................................................................5 Peamised eksportiad....................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................
Madagask ar Üldinfo » Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) » Pindala: 587 041 km2 » Rahvastiku tihedus: 33 in/km² » Pealinn: Antananarivo » Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR » Liiklus: parempoolne » Riigikeel: malagassi » Ametlikud keeled: inglise keel ja prantsuse keel » Ajavöönd: maailmaaeg +3 Asukoht Huvitavaid fakte » Seal on » Madakaskaril on kalliskivikaevand oma siidiuss usi (kare siid, parimast siidist tehakse surilinasid) » See on vanillisaar » Madagaskaril (3/4 maailma kasvavad vanillist) maailma kõige magusamad banaanid » Küla sepakodades toodetakse peamiselt labidad » Väga põnevad » Wasaha tähendab matmisrituaalid - tõlkes valge ümbermatmine mees » Kohalik kange jook on rumm ja koha...
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Leh...
SIDRUN Triin Terepson K210 SIDRUNIPUU Ø Sidrunipuu (Citrus x limon) on tsitruse perekonda kuuluv igihaljas viljapuu. Ø Hariliku sidrunipuu vili on sidrun. Ø Sidrunimahl sisaldab 56% sidrunhapet, mis on iseloomuliku väga hapu maitsega ja selle pH on kõigest 23. Ø Ta kasvab kõigest 58 m kõrgeks. Ø Vilja hakkab kandma 23-aastaselt, täiskandeikka jõuab 1012-aastaselt ja annab siis 10001200 vilja puu kohta. Mis on sidrun? Ø Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Ø Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest. Ø Sidrunid sisaldavad 5...7% sidrunhapet. KOOSTIS... Ø Sidruni kogumassist moodustab koor 45 % Ø Seemned 2 % Ø Mahl 53 % VILJAD... Ø Viljad on 69cm pikad ja läbimõõduga 46 cm. Ø Viljad on ümarad, ovaalsed . Ø Vili on erekollase, raskesti era...
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan,...
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel ...
KOHV Kohv on mõrkjas jook, mida valmistatakse kohvipuu vilja röstitud ja jahvatatud seemnetest. Neis sisalduva kofeiini tõttu mõjub see ergutavalt. Kohvipuu on pärit Aafrikast. Ühe legendi järgi avastati kohvi selline toime Etioopias, kus üks kitsekarjus märkas kohvipuu marju söönud kitsede ootamatut reipust. Sealt liikus kohv edasi Türki, kus hakati kohviube röstima. Teine lugu räägib sellest, kuidas üks araabia arst kasutas kohvi marju arstirohuna. Tõene paistab olevat see, et 15. sajandil kasutati kohvi esimest korda Jeemenis tema ergutava toime tõttu. Euroopasse jõudis kohv 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Tänapäeval on kohvitööstus üks suuremaid tööstusharusid maailmas, andes tööd vähemalt 20 miljonile inimesele. Kohvi nimetus arvatakse pärinevat Etioopia piirkonna Kaffa nimest, teise teooria järgi araabiakeelsest sõnast kahwa, mis algselt tähendas veini, 16. sajandil juba ainult meile tuntud kohvi. Suuremad kohvitoo...
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kaka...
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Avokaado pärineb algselt Kesk-Ameerikast (Mehhikost), kuid teda kasvatatatakse nüüd enamikus troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Euroopasse tuuakse avokaadot peamiselt Iisraelist. Ostmine Praegu on avokaado müügil aastaringselt peaaegu samasuguse enesestmõistetavusega kui õunad ja pirnid. Viljad korjatakse alati poolvalminuna. Kui ostame neid poest, on nad endiselt pooltoored, kuid valmivad toasoojuses paari päev...
EKSOOTILISED VILJAD Mesike Jalakas 6.C Käsitöö 2018 OGAMELON EHK KIWANO SISSEJUHATUS Ogamelon on veider segu värskest, suureseemnelisest kurgist ja kiivist. Seda nii maitselt, kui välimuselt, aroomilt ja tekstuurilt. Maitselt on ogamelon värske, veidi hapukas ning ülimahlane. Rohkem on tunda kiivi ja kurgi sugulust maitset. Ogamelon sobiks oma maitselt väga hästi salatikastmesse ja lihamarinaadi. OGAMELON EHK KIWANO Ogamelon on kurgi ja meloni sugulane Uus-Meremaalt. Ogameloni vilja läbimõõt on 5cm, kaal 200-250g ja vilja katab 4-6 mm paksune kuloranz koor. Ogameloni vilja sisu meenutab tumerohelist zeleed ning on söödav koos seemnetega. Ogamelon on hapukasmagusa, kergelt kurki, laimi ja banaani meenutava maitsega ja seda süüakse ena...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Kristian Talviste Puuviljad Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus Füüsal 4 Passion 5 Viigimari 6 Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Puuviljad on ühed kõige toitaineterikkamad viljad terves maailmas. Nad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid jne. Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab ju...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED....................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED....................
Tomat Tomat on üks maailma soositumaid ja enimkasvatatavaid köögivilju. Tomat on pärit LõunaAmeerikast, ta on nii baklazaani kui ka kartuli sugulane. Tomat on soojuselembeline taim ja seetõttu on teda kõige parem kasvatada kasvuhoones, kuid proovida võib ka kasvatada tomateid päikesepoolse müüri ääres või rõdul. Tomat kuulub taimeriiki ning on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta kuulub maavitsaliste perekonda,sugukonda ja seltsi. Alamklass on Asteridae ning ta kuulub kaheiduleheliste klassi. See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed võ...
Mugul- ja köögiviljad Koostaja: Ees- ja perekonnanimi Mugulviljad Kartul Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: parasvöötme kliima, talub kuni 29° C, säilib 3-5° C, sademed. Suuremad kasvatajad: Hiina, Euroopa. Muud huvitavat Kartul on oluline C-vitamiini allikas. Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bataat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: troopiline kliima, soojad ja liivased mullad, mulla temperatuur peab olema 2530°C, õhu temperatuur peab olema üle 15°C, säilib temperatuuril 12-15°C. Suuremad kasvatajad: Hiina, Indoneesia, Vietnam, Jaapan. Muud huvitavat Mugulad võivad kasvada kuni 5 kg raskuseks. Mida erksamavärvilisem mugul on, seda rohkem sisaldab ta A-vitamiini. Click to edit Master tex...
KOHV Koostajad: Gristi Adrat Kaja Maiste Marite Vendel Juhendaja: Ülle Tamsalu Rühm: TTP-10 Ajalugu Esmakordselt avastati kohvi Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Tuntud legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kelle kitsed olid peale ühest põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ning pärast marjade proovimist avastas ta, et need andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad hakkasid marju kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtisel tulel. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et rö...
Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Tema pealinn on Buenos Aires. Argentina piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal. Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade ajal kandis riik erinevaid nimesid, peamiselt küll Río de la Plata Ühendprovintsid (Provincias Unidas del Río de la Plata) ja Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid (Provincias Unidas en Sudamérica või Provincias Unidas de Sud América), mida kasutati tänapäeva mõistes Argentina ja Uruguay (tollal üks provintsidest) liidu tähistamiseks. Seda nimetust kasutati Mairevolutsioonist umbes aastani 1836. 1...
VIIRPUU Viirpuu on maailma üks liigirohkemaid taimeperekondi. Tema liike arvatakse olevat üle tuhande, kuid neid tekib pidevalt juurde. Viirpuu erinevad liigid ristuvad omavahel kergesti ja annavad raskestimääratavaid kahe liigi vahepealsete tunnustega taimi. Ka Eestis on viirpuu sageli kohatav kõrge põõsas või harvem madal puu. Peamiselt näeme teda siiski parkides ja aedades, kus võib leida üle kuuekümne liigi. Looduslikult kasvab Eestis (peamiselt lääneosas) kümmekond liiki. Mõned neist on aga tekkinud Eestis ja levinud ka ainult siin pole kusagil mujal maailmas. Sellised on näiteks saaremaa viirpuu ja viidumäe viirpuu. Tavalisem on Eestis harilik viirpuu. Enamasti kasvavad kõik viirpuud kas valgusküllasel aasal või salumetsa serval. Siiski on selle mitmekesise ja kiiresti muutuva perekonna liikidel ka ühtteist ühist. Kõigil neil on korrapärased viie kroonlehega õied. Neil õitel aga on alati ü...
TALLINNA TEENINDUSKOOL T11HT Kohv Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Kohvi ajalugu 4 Taimest 5 Kohvi kasvatuspiirkonnad 6 Kohvi liigid 7 Kohvi valmistamisviisid 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kohvi tähtsust maailma majanduses ei saa üle hinnata. See on üks väärtuslikumaid esmatarbekaupu maailmakaubanduses, jäädes paljude aastate vältel arengumaade kaubavahetusartiklina alla ainult naftale. Selle kasvatamine, töötlemine, turusta...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterli...
Hispaania toitumistava Köök Hispaania on kuulus oma köögi, õigemini oma erinevate regioonide köökide poolest, millele on avaldanud mõju kohalik kliima ja kombed Toitumistavad on küll piirkonniti veidi erinevad, kuid oma kvaliteedilt ning mitmekesisuselt on hispaania köök üks parimaid maailmas ... Üldiselt võib hispaania köögi kohta öelda seda, et toitu armastatakse veinis hautada(lõuna- ja lääneosas punases ning valges veinis idas), lambajuustuga vormiroogi ja grillimist. Kõigi hispaania köökide eripäraks on rohke värske salvei, tomatite, pipra, oliivide ja baklasaanide küllus ning palju peenestatakse kreeka pähkleid Tunda on traditsioonilise Lõuna-Prantsusmaa ja Kreeka köögi tugevat mõju. Rahvuslikud toitumistavad juuni Puu- ja aedviljad: maapirnid (artiokk), lillkapsad, prantsuse oad, spinat, kurk, escarole, aedsalat (lettuce), herned, maasikad, metsmaasikad, kirsid, virsikud, aprikoosid, vaarikad, mandlid, "peres de Sant Joan" ...
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9. Kasutatud allikad.......................................................................15 ...
Päevalill Kristo Martin Vinni 10A TTG Päevalill Riik:Taimed, Plantae Hõimkond:Katteseemnetaimed, Magnoliophyta Klass:Kaheidulehelised, Magnoliopsida Selts:Astrilaadsed, Asterales Sugukond:Korvõielised, Asteraceae Perekond:Päevalill, Helianthus Vajalik aktiivse temperatuuri summa:Päevalill 1600 - 2300º Päevalill kasvab kuni 2-5 m kõrguseks Päevalille algne kodumaa on Põhja-Ameerikas Päevalilleseemned sisaldavad tavaliselt 28-33% õli, kuid uuema aja rekordsortide õlisisaldus ulatub kuni 70 protsendini. Õisik koosneb 1000-2000 seemnest. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 meetri sügavusele. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse, kus teda mõned sajandid kasvatati ainul ilutaimena. Päevalille saab kasutada biokütuse valmistamiseks. Kasvatatakse loomadele siloks. Varres olevaid kiudaineid võib kasutada ka paberi tootmisel. Päevalille kasvatamise piirkonna...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Raul Jaak Ervin-Üks Jalgvärav 10b klass SIBULAST, ÕUNAST JA PIRNIST Uurimistöö Juhendaja: Ants Antiloop Viljandi 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................ 2 1.1 Lähemalt sibulast :............................................................................................. 3 1.2 Sibula toiteväärtused: ...................................................................................... 4 1.3 Sibula tiitrimine:................................................................................................. 4 Harilik pirn........
Hüatsintsiniaara Anodorhynchus hyacinthinus Mari Tuisk Juurikaru Põhikool 2007 Pildid Iseloomulikud omadused: kuni 1 m pikkune kuni 1,6 kg üleni koobalt sinine kohati tumedam kohati heledam tiivapikkus on 36,5 cm Toiduks on troopilised puuviljad ja limused Levila Hüatsint-siniaara asustab madalikel kasvavaid vihmametsi Levib Põhja- ja Kesk- Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 p...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomatimaa Itaalia Referaat Õpilane: Liisi Pernik K-08 A Juhendaja: Andres Vassiljev 2008 Itaalias on tomat igapäevane toiduaine Itaalia köök võidab üha rohkem sõpru nii Euroopas kui ka ookeani taga, ja seda sugugi mitte põhjusetult. Itaalia keedukunsti soosing on ülipopulaarseks tõstnud ka mitmed Itaalia toiduained, millest esikohal pole siiski ei pasta, virgiinõli ega oliivid. Muidugi on kõik eelnimetatud ülimalt hinnatud, siiski on nii mõneski riigis tooteks nr. 1 tõusnud hoopiski Itaalia tomatihoidised. Ei maksaks siiski arvata, et "tomatimafioosod" oma toodetega ainult välismaalasi hullutavad ja neilt sellega raskeid rahakoormaid teenivad. Ka itaallaste endi jaoks on tomat üheks põhitoiduaineks, ilma milleta õige itaalia perenaine ühtki päeva toime ei tule. Pudelis ja purgis lubab perenaiseuhkus koju tuua peamiselt vaid oliiviõli, purgioliive ja tomateid, ja needki peavad olema ko...
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Tähtvilja (pikkus 6-12 cm) ristlõige on viieharulise tähe kujuline, maitselt meenutab magushaput meeldiva lõhnaga kar...
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Harilik vanill kui tähtis maitseaine Referaat Koostaja:Aiki Urm 9.b klass Juhendaja: Kristi Saksniit Viljandimaa 2018 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Taim ja selle viljade töötlemine............................................................................................3-4 Lõhna ja maitse tugevus, vanilliin..........................................................................................4 Ajalugu...................................................
Oliivipuu 1. Mis liiki kultuur? Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. 2. Taime kirjeldus Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva j...
Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed väris...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Heino Kiik ,,Maria siberimaal" Referaat Koostanud: Reelika Lõhmus 12B Juhendaja: õp.Tiiu Neeme Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Heino Kiik...................................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................3 Kiik on pälvinud romaanivõistlustelt kaks auhinda ("Tondiöömaja" 1970, I koht ja "Elupadrik" 1985, II koht), ka on kaks tema tööd leidnud äramärkimist. (1).....................3 Teoseid......................
MAIS Üldiselt... Kõrreline Tavaliset 2-3, vahel ka 6 meetri kõrgune Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm Südamik on täitunud pehme säsiga Viljapea kasvab varrel lehekaenlasse 1-4 tõlvikut Hästi arenenud juurestik Maisi juurestiku arenemine... Ajalugu... Pärineb Kesk-Ameerikast Esivanemaks peetakse sõkalmaisi 16. sajand Euroopas Eestis tehti maisikasvanduskatse 19. sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrum...
Seminaritöö nr. 3 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Sissejuhatus Kõige laialdasemalt on tuntud Hiina mütoloogiast maailma- ja kultuuritekkemüüdid. Teised tähtsaimad müütide tsüklid või rühmad: solaarsed müüdid (päikese kultuse seotud), müüdid, seotud viljakuse kultusega, müüdid draakonitest. Hiina vanimad maailmaloomismüüdid olid seotud naisega: Nüwa. Ühe käsituse järgi lõi kaosest maailma esiema NüWa, keda kujutati pooleldi maona. Ta on iidne hiina looja. Ta lõi looduse, vormis savist inimesed ja kehtestas pulmakombed. Tema nimi on tuletatud kõrvitsat või melonit tähendavast sõnast, need viljad omakorda on viljakuse sümboliks. Vahel nimetatakse teda kõrvitsatüdrukuks. Nü Gua olevat olnud pooleldi inimene, pooleldi madu või draakon ning võis omatahtsi soovitud kuju võtta. Mõnikord kujutatakse teda kahe kompassiga. Tema vend või abikaasa (või vend ja abikaasa) Fu Xi hoiab samal ajal nurgikut; see sümboliseerib nende osa maai...
Üldiseloomustus esikloomalistest 2 Päritolu Esimene teada olev esikloom oli Kaljumägedes elutsenud rotisuurune imetaja Purgatorius. Tänapäevaste primaatide eellased olid puude otsas elanud kõigesööjad kes kaalusid u. 150g ja käisid 4 jalal ning hankisid toitu maapinnal ja troopikametsade madalamatest rinnetest. 3 Esikloomade tunnused Esikloomade eripära on suur aju ja puude otsas elamisega seotud kohastumised. Neil on 5 varvast/küünt igal jäseme. Neil on hea nägemine aga haistmine on halvasti arenenud. Nad näevad värve. Primaadid sigivad aeglaselt ning poegade hooldamise periood kestab neil kaua, suguküpsus saabub hilja ja eluiga on pikk. Neile on omased keeruka ülesehitusega seltsingud. Toiduks on tavaliselt ülekaalus viljad ja lehed, Väiksemal määral tarvitavad ka loomset toitu. Esikloomade kehasuurus ulatub 100g-st kuni enam kui 100kg-ni. Tavaliselt piirdub primaatide levik madalamate laiuskraadidega, sest n...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Pamela Sageus ja Keijo-Kim Taal KARTULID JA PIRNID Kodutöö e-õpe Juhendaja Lidia Feklistova Tartu 2015 Contents SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1PIRN.............................................................................................................. 4 1.1Botaaniline iseloomustus.......................................................................4 1.2Ajalugu................................................................................................... 4 1.3Levik....................................................................................................... 4 1.4Kultivarid................................................................................................ 5 1.5Pirnide tootmine maail...
Kuulsuse mõrud viljad Kes meist ei tahaks olla kuulus, see on arvatavasti iga inimese soov. Kuid kas see ikka on nii hea, kui tihti välja paistab. Tihti on juba väikestel lastel unistus saada kuulsaks ja tuntuks üle maailma. Vanemaks saades hakatakse ka juba mõtlema, et kui kuulsaks saada , siis proovida kuidagi maailma muuta. Kuulsana on seda ju väga lihtne teha. Alles vanemas eas hakatakse mõtlema , kas see on ikka hea olla kuulus. Sellel on nii häid kui ka halbu külgi. Hea on see, et oled tihti peale rikas, kui oled kuulus. Kõige sellega kaasnevad erinevad tiitlid ja kõik muu hea. Kõigile meeldib, et neid kiidetakse. Raha omades saab ka kõike endale lubada. Ostad mida tahad ja teed mida tahad. Tööl pole vaja ka väga käia, muidugi oleneb , mis on see asi mis teeb kuulsaks. Tihti ollakse kuulus, oma annete poolest või lihtsalt kõrgemasse klassi kuuluvuse pärast. Tava inimese mõt...
Lasnamäe Üldgümnaasium ROHELINE REVOLUTSIOON Mari-Ann Esajas 12B klass Rohelise revolutsiooni all tuntakse uuendust põllumajanduses, mille aluseks oli Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid. Peaaegu juhuslikult avastati,et eraldi aretatud puhasliinide ristamisel võib esimese põlvkonna hübriidide viljakus olla hüppeliselt kõrgem kummagi vanemliini omast. Sealjuures saadi suurim efekt just kindlate liinide ristamisel. Selliste ristamiskombinatsioonide kasutuselevõtt viis 1930 40. aastatel USA-s maisitoodangu hüppelise kasvuni. Mõned muud aretussaavutused, nagu lühikõrreliste teraviljade (nisu, riis, mais) loomine ning ka agrotehnika täiustamine suurendas 1960. 70....
Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest, peamiselt Peruu ja Boliivia vahel asuva kõrgmäestikujärve Titicaca ümbrusest. Arvatakse et kartul avastati 9 sajandil. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskpaiku. Päris hoogsalt hakkas kartul siin levima alles sadakond aastat pärast siiajõudmist. Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda, seega samasse, kuhu kuuluvad tomat ja punapipar. Maavitsa suure perekonna ligi 2000 l...
Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................
HINDUISTLIKU TAGAPÕHJAGA USUNDID 1. Transtsendentaalne meditatsioon. Algselt vaimse taassünni liikumine. Alla kuuluvad Loova Intelligentsi teadus ja Maharishi Internatsionaalne ülikool jt. Rajaja: Maharishi Mahesh Yogi = Tema Pühadus, Suur Tark. = MMY kogudus. Väitis, et õppis Šri guru Deva juures. 1965 Akadeemilise Meditatsiooni ühing. 1970 Maharishi Rahvusvaheline Ülikool. Harrastajad väidavad et see pole religioon, seega soodsad levikuvõimalused. Kasutab palju teaduslikke termineid (usaldusväärsus). Mediteerimine ja mantrad. Eitatakse kristlikku lunastust. Eesmärgiks rahu, lõõgastus, loovus, õppimisvõime. Ühendväli ja kooskõla loodusega. Indiviidi rahu on maailmarahu alus. Maharishi efekt=koos mediteerimisega keskkonna mõjutamine ehk vähem liiklusõnnetusi, paremad otsused. Aju biovoolud ja ülikiirgus. 1995 2 milj inimest. 1990 Eesti maharishi vedateaduse assotsiastioon. 2. Har...
MAAPÄHKEL Mõista, mõista, mis see on: koor all, koor peal, liha keskel. Maapähkel ehk arahhis (botaanikas harilik maapähkel, argikeelselt hiina pähkel, ladina kee- les Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim. Arahhis on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tuge...
Toidukaupade uurimus (Köögi-, puuviljad ja pähklid) Mirjam Heinsaar Brigita Piller Kerli Süda Maria Mironova Kust on pärit toidukaubad, mida sina või sinu pere iga päev tarbib? Enamik tarbivatest igapäeva kaupadest on kodumaine, näiteks leib, sai, kartul, piim, vorst, liha jne Välisriikidest on pärit mitmed puu- ja köögiviljad, näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame ka isekasvatatud puu- ja köögivilju Maitseaineid imporditakse samuti välisriikidest, näiteks suhkur Taanist, sool Rootsist jne Igapäevaselt tarbitud kohv on pärit Columbiast ning tee Inglismaalt Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Kuna paljusi toidukaupu pole võimalik Eestis toota ega kasvatada, tuleb neid teistest maadest sisse osta (kohv, ek...
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sell...
annaabi.ee 
