Kohv (0)

KOHV
Kohv on mõrkjas jook, mida valmistatakse kohvipuu vilja röstitud ja jahvatatud seemnetest. Neis sisalduva kofeiini tõttu mõjub see ergutavalt. Kohvipuu on pärit Aafrikast.
Ühe legendi järgi avastati kohvi selline toime Etioopias, kus üks kitsekarjus märkas kohvipuu marju söönud kitsede ootamatut reipust. Sealt liikus kohv edasi Türki, kus hakati kohviube röstima. Teine lugu räägib sellest, kuidas üks araabia arst kasutas kohvi marju arstirohuna. Tõene paistab olevat see, et 15. sajandil kasutati kohvi esimest korda Jeemenis tema ergutava toime tõttu.
Euroopasse jõudis kohv 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Tänapäeval on kohvitööstus üks suuremaid tööstusharusid maailmas, andes tööd vähemalt 20 miljonile inimesele.
Kohvi nimetus arvatakse pärinevat Etioopia piirkonna Kaffa nimest, teise teooria järgi araabiakeelsest sõnast kahwa, mis algselt tähendas veini, 16. sajandil juba ainult meile tuntud kohvi.
Suuremad kohvitootmise piirkonnad on Brasiilia, Vietnam, Indoneesia ja Kolumbia, kus 2012. aastal toodeti kokku peaaegu 62% kogu maailma kohvist. Kohv on eriline selle poolest, et taimel võivad samal ajal olla nii õied , toored viljad kui ka küpsed viljad, mis teeb saagi koristamise keeruliseks, seetõttu tehakse seda käsitsi.
Kohviubade eraldamiseks on kaks meetodit: marju kas kuivatatakse 2-3 nädalat päikese käes ja kooritakse hiljem masinatega, või eemaldatakse esialgu suurem osa viljalihast ja seejärel leotatakse ube 1-2 ööpäeva veevannis; viimane meetod annab parema kvaliteediga kohvi.
Tuntud on peamiselt kolm kohviliiki, millest Arabica on kvaliteetseim, aga väiksema kofeiinisisaldusega kui Robusta , mis on haiguste suhtes vastupidavam, ja mida on lihtsam kasvatada. Liberica on neist kõige madalama kvaliteediga sort, mille osatähtsus on väike.
Kohvi juuakse nii mustalt kui erinevate lisanditega, tavalisimad on koor või piim ja suhkur, aga olenevalt maitsest ja fantaasiast võib lisada kakaopulbrit, erinevaid siirupeid, vahukomme või näiteks kaneeli. Palju on väljakujunenud omadustega kohvijooke, tuntumad on näiteks espresso , cappuccino ja caffé latte.
Barista on asjatundja, kes valmistab ja serveerib kohvi. Alates 2000. aastast korraldatakse võistlusi, kus valitakse maailma parimat baristat. Tema oskusi võib võrrelda sommeljeega, kes on spetsialist veini alal.
Maailmas juuakse iga päev üle miljardi tassi kohvi. Seejuures Eestis tarbitakse 3,6 kg, Soomes 10-12 kg kohvi aastas. Soomlased on maailmas suurimad kohvijoojad. Teadaolevalt esimene soomlane, kes kohvi maitses, oli turulane Axel Käg aastal 1637.
29. septembril tähistatakse rahvusvahelist kohvipäeva. Siis juhitakse tähelepanu lapstööjõu ja muu odava tööjõu kasutamisele kohvitööstuses ja püütakse inimesi suunata ostma „õiglase kaubanduse” kohvi, kus väidetavalt sellist tööjõudu ei kasutata. Sel päeval pakutakse paljudes kohvikutes tasuta või soodushinnaga kohvi ja tulu annetatakse heategevusele.
Allikad:
Wikipedia (kohv, kahvi, kávé – eesti, soome ja ungari keeles)
www.prike.ee/kohv/
„Maailma tähtpäevad”, Allan Espenberg