Argentina (0)

Argentina (ka Argentiina ) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Tema pealinn on Buenos Aires. Argentina piirneb Uruguay , Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tšiiliga.
Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.
Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele.
Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist.
Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade ajal kandis riik erinevaid nimesid , peamiselt küll Río de la Plata Ühendprovintsid (Provincias Unidas del Río de la Plata) ja Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid (Provincias Unidas en Sudamérica või Provincias Unidas de Sud América), mida kasutati tänapäeva mõistes Argentina ja Uruguay (tollal üks provintsidest) liidu tähistamiseks. Seda nimetust kasutati Mairevolutsioonist umbes aastani 1836. 1826 . aasta konstitutsiooniga tuli küll kuueks kuuks kasutusele ka nimi Argentina Vabariik (República Argentina). 1832 . aastal sai riigi nimeks Argentina Konföderatsioon (Confederación Argentina, kasutati küll ka veel nimesid República de la Confederación Argentina, Federación Argentina ja Nación Argentina). 1860. aastast on riigi nimeks ametlikult Argentina Vabariik.
Argentinas elab palju eripäraseid loomi ja taimi. Loomadest on kõige tuntum kuningboa . Taimedest on levinuim kuke - korallpuu , mis on Argentina rahvuslill .
Kuningboast.
Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika džungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse.
Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Kuningboa armastatuim elukeskkond on vihmametsad , ent Peruus ja Argentinas kohtab neid ka poolkuivades savannides. Kuningboa toitub mitmetest erinevatest loomadest. Nooruses on boad aktiivsed kütid ning nad püüavad hiiri, tillukesi linde ning sisalikke. Keha kasvades suurenevad ka saaklooma mõõtmed. Täiskasvanud boa on vähem osav ning veedab enamuse ajast maapinnal, kus püüab ahve, kapibaarasid, kuutiaid ning kaimankrokodille.
Näljane kuningboa, kes suundub kodulinnujahile, on suuteline pressima end läbi traatvõrgu. Olles seejärel 1-2 kana nahka pistnud, on tema kere aga nii jäme, et tagasi välja ta enam ei saa.
Kuningboa lähisugulane, anakonda , on maailma raskeim madu . Tema kaal ulatub kuni 250 kg. Kinnitamata andmetel võib anakonda pikkus olla üle 10 meetri.
Boa tegelik saba on äärmiselt lühike ning ei ületa 50 cm. Paljudel madudel moodustab saba poole nende kehapikkusest.
Hädaohtu aimates sisiseb kuningboa nii valjult , et tema häält on kuulda isegi kuni 30 meetri kaugusele.
Kuke-korallpuust.
Argentina rahvuslill kuke-korallpuu, millel on omapärase väljanägemisega kaunid õied. Tegemist on 5-8 m kõrguse laiavõralise heitlehise puuga, mis on levnud Lõuna-Ameerika lõunaosas, Argentiinas ja Peruus.
Taime ladinakeelne epiteet crista-calli tähendab kukeharja – dekoratiivsed õied meenutavad tõepoolest kukeharja või liblikat.
Kuke-korallpuu õisikuis painevad õied on punased, punased on ka viljades paiknevad seemned. Ohtralt nektarit sisaldavad õied meelitavad ligi koolibrisid. Viljad on 3-4 cm pikkused kaunad, milles asuvad silindrikujulised seemned meenutavad veidi kastaneid.
Taime viljad on narkootilise ja lahtistava toimega. Viljades leiduvaid seemneid nn punaseid ube kasutasid preestrid abivahendina ennustamise juures. Seemned olid tuntud kui jõulised kiretekitajad, neist valmistati kurikuulsat naiste joovastust. Piisas vaid 2-3 oast, kui naised kaotasid täielikult kontrolli ja head kombed.
Kuke-korallpuu puit on poorne ja kerge, sellest valmistatakse mudelllennukeid, veesõidukeid, mesilastarusid ning amulette. Sobiva kliimaga ( troopilistel aladel) piirkondade haljastuses on kuke-korallpuu väga hinnatud nii kaunite õite kui varjuandvuse tõttu. Parasvöötme aladel kasvatatakse teda potitaimena.
Argentiinlased on tuntud oma põhjendamatult kõrge enesehinnangu poolest. Sellest annavad tunnistust mõned naljad , mida Argentiinlaste kohta tehakse:
K: Kuidas argentiinlane enesetapu sooritab?
V: Ta hüppab oma ego otsast alla.
K:Kuidas ära tunda Argentiina spiooni?
V: Tal on selja peale kirjutatud „Ma olen maailma parim spioon “
Fakte Argentinast:
Argentina on tänapäeval maailmas kolmas loomalihatootja; riigi tapamajades tapetakse aastas ligi 13 miljonit veist. Õige argentiinlase lemmiktoit on asado – elaval tulel küpsetatud valik loomaliha ja rupskeid.
Keskmine eluiga Argentinas on 76 eluaastat nii meeste kui naiste kohta.
Üks suurimaid eksport tooteid Argentinas on vein.
Argentina on jagunenud 23 provintsiks.
Kõige kuumem ja kõige külmem temperatuur Lõuna-Ameerikas on mõõdetud Argentinas.