Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Loodus..........................................
Argentiina Referaat Koostas: 9c klass 2009 a. Riigiasend Argentiina hõlmab enamiku Lõuna-Ameerika lõunaosast, laiudes 3460 km pikkuselt Boliiviast Hoorni neemeni. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay,Boliivia ja Tsiiliga.Riigi lääneosas paiknev põhja-lõuna-shiline Andide mäestik moodustab Argentiina ja Tsiili loodusliku piiri.Mäestikust idas laiub maa keskosas viljakas pampa. Argentina on jaotatud 23 provintsiks (provincias; ainsuses: provincia), ja 1 autonoomseks linnaks. Pindala Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal.Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Kliima Riigi kirdeosa asub lähistroopikas.Andide põhjaosa on poolkõrbeline, lõunaosas katab mägesid lumi.Lääneosas laiuvad kõrbelised tasandikud,pampa kliima on pehme, sealne suvi on vihmane.
1/5 Mais 1/7 Nisu · Üks maailma suurim sojatootja · Kasutatakse valdavalt geneetiliselt muundatud organisme · Saadus müüakse USA firmadele Eksport ja import (2007) · Brasiilia on suurim · Aasia riigid, millest pool oli Hiina kasuks Eksportis 20.2% Importis19.6% kaubanduspartner Eksportis 18,8% Importis 32,8% · Euroopa Liit Eksportis 17,7% Importis 16,6% · USA on olnud Argentina kaubanduspartner viimased 60 aastat Eksportis 18% Importis 13,1% Veinimajandus · Mendoza provints toodab ekspordiks ~60% ja üleüldse ~80% Argentina veinidest · Tänapäevane veinitööstus sai alguse 19. Saj. teisel poolel · Parimuselt 5. veinitootja maailmas · San Juan ja La Rioja toodavad kohalikule tarbijaskonnale Raha (1 peeso = 0.301087 USD) Kasutatud kirjandus · http://www.blublu.org · http://en.wikipedia.org · https://www.cia
Ühiskond Kultuur Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Pealinn Buenos Aires Pindala 2 766 890 km² Riigikeel hispaania Rahvaarv 40 117 100 (2010) Rahvastiku tihedus 14,5 in/km² President Cristina Fernández de Kirchner Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso Ajavööndmaailmaaeg -3 Eelkoloniaalper iood Enne koloniseerimist eurooplaste poolt olid Argentina alad suhteliselt hõredalt asustatud rändrahvaste poolt. LoodeArgentinas elanud Diaguitáindiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Hispaania vallutus
Oktoobrirev-i mõjul rev. Liikumine, samal ajal kasvasid järsult USA kapitalimahutused (1913. a. 40 milj., 1929. a. 332 milj.$). 1929 alanud majanduskriis teravdas klaasivõitlust. 1930 kõrvaldas kindral J. F. Uriburu sõjalise pöördega võimult radikaalid ja kehtestas terroristliku diktatuuri. Ka presidentide A. P. Justo (1932-38), R. M. Ortizi (1938-42) ja R. S. Castolli (1942-43) ajal kontrollis armee poliit. elu; Argentina muutus saksa fasistide peamiseks tegevusbaasiks Ladina Ameerikas. II Maailmasõjas säilitas Argentiina teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron. Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali sektori tugevdamine. 1950. a-te majanduslikud raskused aitasid kaasa Peroni populaarsuse
ll ja 66kr.lp. Lõunapoolseim äärmuspunkt on 55 kr.ll ja 65kr.lp Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Koduasulast (orust) asub Buenos Aires 14950 km kaugusel.Kellaaeg erineb Eesti omast 5 tunni võrra, maailmaaeg -3. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.: · Maavärin -1922.11.11 - Chile-Argentiina piirialal tugevus M 8.5 · Maavärin -1944.01.15 - San Juan, Argentina - tugevus M 8,000 · Maavärin -1977.11.23 - San Juan, Argentiina - tugevus M 7.4 · Maavärin -1985.01.26 - Mendoza, Argentiina - tugevus M 6.0 · Maavärin -2002.06.18 - Chile-Argentiina Piiriregioon - tugevus M 6.6 · Maavärin -2006.11.13 - Santiago del Estero, Argentiina - tugevus M 6.8 · Üleujutustest suurim oli aastal 2007 Rosario linnas,kus tekkis suur üleujutus.Katastroofis hukkus üle 12 inimese ning koduta jäid üle tuhande inimese.
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Roosi Nõmm (8a klass) BOAD, PÜÜTONID JA NENDE SUGULASED referaat TALLINN 2008 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Sugukond lk 3 Boalaste anatoomia lk 3 Boade liigid lk 4 Elupaigad lk 4 Püütonite paljunemine lk 5 Püütonite liigid lk 5 Anakonda lk 7 Kokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Boad ja püütonid kuuluvad roomajate hulka. Nad on ajast aega inimestele suure tähtsusega. Neid on kardetud ja austatud. Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad toituvad enamasti närilistest
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus....................................
Kõik kommentaarid