OLIIVIPUU Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel aladel. Oliivipuud on kasvatatud juba 3500 aastat enne meie ajaarvamist. Vanad egiptlased uskusid, et jumalanna Isis andis edasi oliivipuu kasvatamise oskusi ja selle kasutamise võimalusi. Kreeka mütoloogias kinkis Ateena selle püha puu inimestele. Piiblis on mainitud, et oliive ja oliivipuud on tuhandetes kohtades kasutatud kütteainena õlilampides, rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga
Oliivipuu Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda.Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel alade. Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Riikidest näitkes Lõuna-Hispaania, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
Kõik kommentaarid