Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oliivipuu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis liiki kultuur?
Oliivipuu
1. Mis liiki kultuur?
Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda.
2. Taime kirjeldus
Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Oliivipuu viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju . Mida kauem vilju puu otsas hoitakse, seda vähem sisaldavad nad vett ja seda õlirikkamad nad on. Oliivides on palju E-vitamiini ja ei sisalda kolesterooli. Oliiviõlis sisalduv E-vitamiin vähendab ateroskleroosi ja isegi teatud liiki vähi tekke ohtu. Oliiviõli saab kasutada ka dieedi pidamise ajal, sest oliiviõli sisaldab ainult 9% rasva, kusjuures maisiõli sisaldab üle 50% rasva ja päevalilleõli isegi 69% rasva. Kreeka naised on kasutanud oliiviõli naha ja juuste määrimiseks, aga ta on ka väga hea põletuste ravimiseks, näiteks horvaadid kasutavad seda päikesepõletuste leevendamiseks ja ravimiseks.
3. Päritolu
Oliivipuu pärineb Väike-Aasiast, kust ligikaudu kuus tuhat aastat tagasi levis alguses Süüriasse ning Palestiinasse ja hiljem kõikidesse Vahemeremaadesse. Kuningas Minos ja kreetalased, foiniiklased , egiptlased, muistsed kreeklased ja roomlased – kõik kasvatasid oliivipuid ja hindasid selle saadusi kõrgelt. Vanad kreeklased raiusid isegi oma metsad maha, et mäenõlvad oliivipuid täis istutada ja puu maharaiumise eest karistati surmanuhtlusega. Oliiviõliga võiti sangareid ja krooniti valitsejaid, oliiviõli põletati lampides ja sellest valmistati peent kosmeetikat. Just oliivioksake tuvi nokas andis Noale kinnitust, et siiski on veel lootust. Viissada aastat tagasi viisid frantsiskaani mungad oliivipuu ka Uude Maailma – nii söögiks kui pühaduse kandjaks. Nüüd kasvatatakse neid puid nii Ameerika Ühendriikides, Mehhikos , Lõuna-Aafrikas kui ka Austraalias.
4. Kasvutingimused
Vajab kasvamiseks sooja kliimat.
5. Kus kasvab
Kasvab soojades piirkondades, lähistroopikas ja troopikas.
6. Suurimad kasutajad
Maailmas toodetavast oliiviõlist valmistatakse enamus, umbes kolmveerand, Euroopa vahemerepiirkonnas: Hispaanias, Itaalias ning Kreekas. Maailma suurim tootja on Hispaania, kelle õlid moodustavad maailma kogutoodangust 1/3 ning eksporditakse ligi 100-sse riiki, Eestisse kaasa-arvatud. Suuruselt teine on Itaalia, umbes ¼ maailmatoodanguga ja eksporditakse neisse riikidesse mille tarbijad hindavad just itaaliapärast oliiviõli maitset (ka Eestisse). Märkimisväärse osa Itaalia oliiviõlist tarbivad nad ise, sest keskmine itaallane tarbib aastas umbes 9 liitrit oliiviõli. Kreekale kuulub maailma oliiviõlide kogutoodangust 1/5 ning omatarbimiseks kulutatakse umbes 19 liitrit inimese kohta aastas, olles maailma suurim oliiviõli tarbija-rahvas.
     Vahemerepiirkonna teised riigid, nagu Prantsusmaa, Portugal, Türgi, Tuneesia ja Maroko on oluliselt väiksemad oliiviõlide tootjad. Mujal maailmas toodetakse oliiviõli Tšiilis, Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas, Uus- Meremaal ja Ameerika Ühendriikides, Kalifornias.
Oliivipuu #1 Oliivipuu #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VesiPiisk Õppematerjali autor
Oliivipuu iseloomustus

Sarnased õppematerjalid

Oliivipuu
1
doc

Oliivipuu

OLIIVIPUU Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda. Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel aladel. Oliivipuud on kasvatatud juba 3500 aastat enne meie ajaarvamist. Vanad egiptlased uskusid, et jumalanna Isis andis edasi oliivipuu kasvatamise oskusi ja selle kasutamise võimalusi. Kreeka mütoloogias kinkis Ateena selle püha puu inimestele. Piiblis on mainitud, et oliive ja oliivipuud on tuhandetes kohtades kasutatud kütteainena õlilampides, rituaalseteks võidmisteks ja isegi maksmiseks. Oliivipuu võib kasvada 2000 aastaseks. Tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, deformeerunud, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga

Geograafia
Oliivipuu
2
doc

Oliivipuu

Oliivipuu Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekonda.Looduslikult levib ta Vahemere-äärsetel alade. Õlipuud annavad saaki kuumade suvede ja mahedate talvedega kliimas. Riikidest näitkes Lõuna-Hispaania, Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Argentiina, Austraalia. Oliivipuu tüvi on madalalt harunev, sageli seest õõnes, väändunud ja lõhenenud, kuid puu on seejuures elujõuline ja väga laia võraga. Oliivipuu lehed on terved, nahkjad, pealispinnalt on nad hallikasrohelised, alaküljelt aga kergelt hõbedased. Õied on väikesed, valged, valkjad ja lõhnavad. Õlipuu viljad oliivid on kujult kerajad ploomitaolised luuviljad. Viljad on enamasti mustjassinised, kuid eri sortidel on ka rohelisi, valgeid, punakaid ja musti vilju. Oliividest

Geograafia
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun