Hüatsintsiniaara
Anodorhynchus hyacinthinus
Mari Tuisk
Juurikaru Põhikool
2007
Pildid
Iseloomulikud omadused:
kuni 1 m pikkune
kuni 1,6 kg
üleni koobalt sinine kohati tumedam kohati
heledam
tiivapikkus on 36,5 cm
Toiduks on troopilised puuviljad ja limused
Levila
Hüatsint-siniaara asustab
madalikel kasvavaid
vihmametsi
Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja mittesöödavad. Kohastumused Lehed on kaetud vahakihiga, et hoida vett. Pinnas Kummipuu vajab kuiva kuid viljakat pinda Paljunemine Kummipuu paljuneb seemnete või pistikutega.
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5.
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa lai
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia)............................................................................................
Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel. Tedrekanad eelistavad keskel paiknevaid kukki. Pesitsema hakkavad tedred aprilli teisel poolel. Pesa paikneb maapinnal, see koosneb valdavalt heinast ja samblast ja sinna muneb emaslind aprilli lõpul 8...9 kreemikat tumepruunide täppidega muna. Kui esimene kurn juhtub hävima, muneb kana järgmise, kuid väiksema kurna. Mai teisel
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
Kõik kommentaarid