teoseid ning uurimusi. Suurima osakaaluga on Christopher Partridge “Maailma usundid” (2006) ja John Bowkeri “Religioonide ajalugu” (2005). Uurimus on jaotatud ühte peatükki, mis käsitleb Džainismi ajalugu Indias. Põgusalt peatutakse ka džainismi puudutavate uskumuste iseärasustel ning tähtsamatel džainismi puudutavatel isikutel, andmaks džainismi ajaloost põgusamat ülevaadet. 1. Džainismi ajalugu 1.1. Sissejuhatus džainismi Džainism on India usund ja filosoofiakoolkond. Usundi nimetus on tuletatud mõistest „džina“ (jina, võitja). Religiooni juured peituvad Gangase jõe basseinis; piirkonnas mis laias laastus ühtib tänapäeva Bihari osariigi territooriumiga (Bowker; 2005 lk 56). Džainism kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vardhamana Mahavira juhtimisel. Teooriaid džainismi algusaegade kohta on mitmeid, näiteks usuvad džinad, et džainismil pole daatumlikku lõppu ega algust
Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid. Polnud eriti templeid ega paleesid, vaid tavaliselt elamud(2-3 korrust). Põletatud tellised. Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hinduism, budism ja džainism. Ühisteks tunnusteks on usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Hinduism Hinduismi mütoloogia on India omadest kõige keerukam ja fantaasiarohkem. Peajumalad- kõige looja Brahma, säilitaja Višnu ja hävitaja Šiva(trimurt, triaad). Teistest jumalustest on kirjutatud eepostes ‘’Mahabharata’’ ja ‘’Ramajana’’.
on otsustanud saada buddhaks). • Pärimuse järgi eelnes Mahāvīrale hulk tīrthankāra’sid, Mahāvīra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. • Legendid Mahāvīrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Māra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. • Ka kosmoloogias palju sarnasusi. • Omal ajal džainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. • Sarnaselt hinduismile on ka džainismis askeedid sadhud. Küsimused ja vastused: Džainismi uskumused Jiva- hing Dsainistid järgivad oma elu seades kolme kalliskivi teed: Õige toitumine, õige usk ja õige tegu. Miks on Džainistid taimetoitlased? Vägivallatuse põhimõte Millised on Dšainistide suhtumine aega? Aeg on igavene ja vormitu. Hing on see mis meid käivitab.
[email protected] 16.november 2016. Džainism Tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres Tuleneb sanskr. k. sõnast Jaina /džaina/ - „jina järgija“ Õpetaja tiitel - Jina „alistaja“ Kogudus - Tīrtha „jõekoole“ On palju ajastuid. Igas ajastus on 24 suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´), selle ajastu suurimad on Pārsva (8.-7.saj. eKr) ja Mahāvira (6.saj. eKr). Parsva õpetas: Kannatuste põhjus on vägivald. Selle vähendamiseks tuleb vaigistada keha himusid ja meeli ja loobuda võimalikult maistest muredest. Seetõttu rõhutas ta vägivallatust (ahimsa). Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. Sai 12 aastase askeesi järel kõiketeadmise (kevela). Esimene õpilane oli üks hindu brahmaan. Mahavira jaotas inimesed munkadeks (sadhu), nunnadeks, ilmikmeesteks ja ilmiknaisteks. 72 aastaselt saavutas ta mokša. Õpetuse keskmes ...
millest ta hiljem juhindus: Satyagraha - tõele pühendumine Ahimsa - vägivallatus Indialaseks olemine s6ltumatu usust ja seisusest ‘Mahatmas’ (‘kõrgeauline’) on Kogemused poliitikas, läbirääkimistes, aunimetus, mille Gandhi sai 1914 meedias ja kampaaniates Lõuna-Aafrikas Kirjandus (Ruskin, Thoreau) Džainism Lev Tolstoi Praha kevad 1968 Nelson Mandela Martin Luther King, Jr. Vägivallatus oli rahvusvaheline nähtus (via Bayard Rustin) Gandhi Indias Julgustas I maailmasõtta värbamist Levitas ideid rahumeelsest vastupanust Laia toetajaskonnaga sai 1920 IRK juhiks
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
õnnestu. Monoteistlikul Jumalal võib olla hüpostaase (Kristus, Püha Vaim) ja atribuute (vägi, kõikteadmine). Tuntuimad monoteistlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam. Polüteism: Jumalausundi tüüp, mis on välja kasvanud ülijumala ideest kõigi taeva- ja loodusnähtuste ning inimtegevuse valdkondade kui ülijumala omaduste hüpostaseerumise (iseseisvumise) kaudu, samuti loodusvaimude- ja esivanematekultusest. P-ile on omane jumalate kogu – panteon. Nt hinduism, džainism. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres
Monoteism on usk ühte ja ainsasse Jumalasse, sellel on mitmeid vorme, näiteks deism (üks jumal, kes maailma ei sekku), teism (isikuline jumal) ja panteism (universum ongi jumal) (+ hinduism). 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon tekkis inimkonna ajaloos kõige varem 100 000, hiljemalt 40 000 aastat tagasi. Kõige tähtsam arheoloogiline tunnus on laibamatus/surnu peitmine. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? Džainism tekkis 6.-7. sajand; džainismi rajaja oli Jina Mahavira. D-i põhieesmärgiks on hinge (jiva) vabastamine elu jooksul kogunenud teoviljast (karmaphala). 74. Kes on džainismis tirthankarad? Tirthankarad — õpetaja; sillaehitaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? D. jaguneb kaheks vooluks – švetambarad ja digambarad. Suuri olulisi erinevusi neil ei ole.
71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. – Polüteism: paljude jumalate austamine, nt kreeka või egiptuse jumalad (+ Judaism) Monotheism: usk ainsasse Jumalasse, mitmed vormid (nt deism – üks jumal, kes maailma ei sekku) 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? - religion tekkis kõige varem 100 000 a, hiljemalt 40 000 a tagasi. Kõige tähtsam tunnus on laibamatus/surnu peitmine 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – 6.sajandil, Mahavira 74. Kes on džainismis tirthankarad? – Tirthankarad – sillaehitaja ehk õpetaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? – Digambara: (taevasse mähkunu) – munk, kes pooldab, et mungad olgu alasti Švetambara (valgesse mähkunu) – munk, kes pooldab mungarõivaid 76. Kuidas suhtuvad džainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega
annaabi.ee 
