Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailm kahe maailmasõja vahelisel perioodil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majanduskriis, demokraatiaks, konservatiivid, versaille, sekkunud, valitsemiskord, otseseks, ateena, lahusus, jaotub, totalitaarses, ühiskonnaelu, mõtteviisi, salapolitsei, reklaamid, massiteabevahendid, teisitimõtlejad, üleval, langesid, väärtpabereid, tõstma, tasemele, tooma, depressiooniks, roosevelt, keynesi, korraldama, sotsiaalabi1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28
Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern
USA annab Saksamaale laenu; Saksamaa maksab laenu Inglismaale ja Prantsusmaale; osa neist rahadest jõudis tagasi USAsse (Inglismaa ja Prantsusmaa maksid USAle tagasi laenu, mida oli võetud sõjapidamiseks). Plaan Saksamaa aitamiseks ei olnud altruistlik, vaid pigem omakasu eesmärgil. 1920ndate aastate teises pooles koostati uus plaan Yaungi plaan, millega Saksamaa reparatsioone veelgi vähendati. Saksamaa pidi lõpuks maksma 34,5 mlrd kuldmarka; ajaks jäi endiselt 1988. 1929 puhkes majanduskriis, mis sai alguse USAs ning see mõjutas väga tugevalt ka Saksamaad. Kui seni oli USA tugevalt Saksamaasse investeerinud, siis nüüd tõmbas USA kogu kapitali sealt välja. 1931 kehtestas toonane USA president memorandumi vms, millega katkestati kõikide maksute maksude maksmine. 1932 toimus Lausanne'is rahvusvaheline konverents, kus öeldi, et Saksamaa enam reparatsioone ei pea maksma. Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
Valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, seetõttu neid ei toetatud äärealade elanike poolt Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks Valged võitlesid killustatult 9. Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine vormidelt otsene (referendumid) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud)
Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse (Mandzuuriasse ) lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit läks asja uurima ning ei
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K
Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus.
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks. · Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks. · NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 3. Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud) Aeg: 1929 okt.-1934 Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s: Põhjused USA-s: · Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine · Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil (,,must neljapäev" ja ,,must
Majandus kasvas majandus kõige rohkem USA-s. Kaupa toodeti pikaajalieks tarbimiseks. Ei oodatud, et masin ei läheks paari aastaga katki, kuid toodeti järjest juurde. Mingi hetk algas ületootmine. Selle tõttu hakkasid aktsiate hinnad langema ettevõtted ei olnud enam tulusad. Turule tuli palju aktsiaid, mis põhjustas hinnalanguse. Kõik püüdsid aktsiatest lahti saada. 29. oktoober 1929 tuli börsikrahh - ,,Must teisipäev", millest sai alguse majanduskriis. Majanduskriisi põhjuseks oli ka see, et tootmine oli vale. Arendati liiga palju uusi tootmisi, elektrotehnika, autotööstus, keemiatööstus. Euroopa majandus oli nõrk, nad ei suutnud tarbida kaupa. Riigi osalus oli vale, nad hoidsid laenuintressid madalal. Üksikult ei oleks need kriisi toonud, kuid koos põhjustasid languse. 1928 ja 1929 olid head viljaaastad, talupidajad olid võtnud laenu, kuid kuna viljahinnad olid madalad, ei suudetud laene tagasi maksta. Lisaks oli hea
Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist.
maailmarevolutsioon, kommunistlike riigipöörete teostamine teistes Euroopa riikides. Sotsiaalsed muutused: poliitiliste õiguste, valimisõiguse andmine laiadele rahvahulkadele, kellega oli populistlikel liidritel võimalik manipuleerida Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine Pettumine rahulepingutes Uued konfliktid ülemaailmne majanduskriis Riigisisene võimuvõitlus tõi kaasa pettumise demokraatlikus riigikorralduses, igatsuse ,,kõva käe" valitsuse järele II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL Ideoloogia kommunism (marksism-leninism), mis seab esiplaanile klassi. 1. 1917. aasta Venemaal 1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal? Sõjalised kaotused, mis ei tulenenud mitte sõdurite kehvast võitlusest, vaid väejuhtide
proletaarlaste (vaeste palgatööliste) revolutsioon. Toetati teiste riikide kommuniste ja kutsuti üles teostama riigipööret ja kehtestama diktatuuri. 1923-1924 töötati välja USA poolt Dawesi plaan – selleks vähendati Saksamaa reparatsioonimakseid, USA andis laenu ja investeeris Saksamaa majandusse. 1928 allkirjastati Pariisis Briand'i-Kellogi pakt – kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist. 1929-1933 oli suur ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse New Yorgist. Kriisi põhjused: • kaupade ületootmine, mis põhjustas omakorda enneolematu tööpuuduse ja kollapsi panganduses • USA loobus vabakaubandusest ning kehtestas kõrged tariifid sisseveetavale kaubale Kõige rohkem sai kannatada Saksamaa, sest majandus oli tihedalt seotud USA laenudega. Kriisi tagajärjed: • tööstusettevõtete sulgemised ja suur tööpuudus • streigid, maksukoormuse suurendamine, abirahade vähendamine
.......................................................................30 Lisad..............................................................................................................................................32 Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine...................................................................................... 33 4 SISSEJUHATUS 1929. aastal alguse saanud majanduskriis ehk Suur Depression on saanud aktuaalseks just praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse, et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929. aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi. Töö on jaotatud kolme peatükki
USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld. Organiseeritud kuritegevuse maffia kujunemine. Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja. President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!" Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Suur Depressioon. Kriisinähud põllumajanduses. 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil väärtpaberite müük. 29. okt. 1929 nn. must teisipäev üleriigiline paanika aktsiate drastiline hinnalangus. 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut. Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse. Kriisi põhjused
5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas Demokraatia tuli maailmasse üldiselt suuremate lainetena 20. sajandi vältel. Enamasti on demokraatlike riikide suurenemise või vähenemise põhjuseks sõjad, revolutsioonid, dekoloniseerimine. Mitmeid uusi rahvusriike tekkis peale I MS ja Ottomani ja Austria-Ungari Impeeriumite lagunemist. Üldiselt proovis suurem osa neist riikidest vähemalt näha demokraatlikena kui nad seda polnud. Kuna 1930ndatel oli majanduskriis, siis paljudel tekkis demokraatias pettumus, Landina-Ameerikas, Aasias ja ka Euroopas tekkis mitmel pool diktatuur – Natsi Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti ka Balkanil ja Baltimaades, Brasiilia, Kuuba, Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast (Austrias, Itaalia, Jaapan olid režiimimuutuste mudelid), kuid Ida-Euroopa jäi kahjuks mittedemokraatliku Nõukogude Liidu alla või mõjusfääri. Peale sõda tekkis maailmas
Lääne üldsust, keda häirisid nn Nürnbergi seadused, mis asetasid juudid ,,väljapoole Saksa rahva ühendust" ning keelasid juutide ja nn aarialaste vahelised abielud, ülalmainitud tõsiasi arvatavasti rahustas. Juutide hävitamine polnud veel alanud, esialgu neid vaid vallandati riigiteenistusest, heideti välja kutselistest ja teistest organisatsioonidest jms. Hitleril ei olnud tegelikult jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler andnud käsu viivitamatult tagasi tõmbuda. Lääneriigid piirdusid aga protestidega, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus 1936. aastal Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat (Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu
· Ungari pidi loovutama koguni enamiku oma senisest territooriumist. · Kaotajaks pidas end ka Venemaa, kes seadis samuti eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. · 1922.aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu.. · Antandi poolel võidelnud riikidest olid sõja tulemustega kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Sõjajärgne majanduskriis · Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. · Saksamaa nõrkus tõi kaasa ka tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumise levikuks.
tõttu; 1995. liitus Euroopa Liiduga; 34. Rootsi XX sajandil Sajandi algul lagunevas Rootsi-Norra ühendkuningriigis (kuni 1905); kujunemas põllumajanduslikust riigist tööstuslikuks; I ilmasõjas neutraalne; sõdadevahelisel ajal keskendus sotsiaalreformidele, heaoluriigi loomisele; sotsiaaldemokraatide võimuletulek 1932; osales põhjamaade koostöös, aga üldjoontes säilitas ranget neutraliteeti; II ilmasõja ajal oli neutraalne, sõjategevusse ei sekkunud, ehkki abistas nii Kolmandat Reichi kui Soomet ning andis hiljem Nõukogude Liidule ka põgenikke välja; pärast sõda kiire majandusareng (infrastruktuur sõjast puutumata); 1976. kaotasid sotsiaaldemokraadid absoluutse enamuse, võitsid selle 1982. tagasi; sotsiaaldemokraatlikest valitsustest hoolimata ei seatud kahtluse alla eraomandit, ei toimunud suurt riigistamist; 1992. loobus ametlikult neutraliteedipoliitikast; 1995. liitus Euroopa Liiduga; -samas- eugeenikprogrammid kuni 1970ndateni;
Elujärje paranemine Majanduskriisist suudeti välju ilma demokraatiast loobumata Noored- Kesk- ja Ida-Euroopas riigid 1920. Aastail Iseloomulik-pahempoolsete suur mõju Poliitiline ebastabiilsus poliitiline süsteem kujuneb-tekivad erakonnad Majandusraskused-sõjavõlad, reparatsioonid,majanduse ümberstruktueerimine Majanduskriis 1929-1933 tabab tunduvalt valusamalt Majandus, sise- ja välispoliitika Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s RIIK MAJANDUS SISEPOLIITIK VÄLISPOLIITIKA riigi mittesekkumine maj.ellu Monarhia, kaheparteisüsteem Vastuolud Saksamaaga kolooniad- kapital, turg, laevastik, 1906-tööerakonna asut. Inglise- Buuri sõda
a., mil vastu võeti demokraatlik seadus: võrdne valimisõigus nii meestele kui naistele (23 eluaastast alates). Rootsi poliitikat kujundasid peamiselt sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja konservatiivid. Riigis kehtestati 48 tunnine töönädal, maksureform nägi ette isegi kindlustusrahad tööpuuduse korral. 1920. aastatel oli Rootsi majanduses nii tõusu kui ka mõõna perioode, kuid aastakümne lõpu suur ülemaailmne majanduskriis avaldas oma mõju ka Rootsis. Töötute hulk suurenes, palgad langesid. 1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1) kindlustus tööpuuduse korral; 2) tõsteti vanaduspensioni määra; 3) seati sisse peretoetused 4) kehtestati 8-tunniline tööpäev; 5) hakati kõigile maksma puhkusetasu; 6) tööandjate ja a/ü vahel leping, millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes
Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni, Linus Paulig seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse Maailma kultuurikeskuseks jäi Pariis, kus Euroopa erinevad kultuurid kohtusid jõulise Ameerika kultuuriga (George Gerhwini muusikal ,,Ameeriklane Pariisis", Varl Lewise ja Barbara Dreiseri romaanid, F. Scott Fitzgeraldi ,,Suur Gatsby") Tegema hakati filme diktaatorlikes riikides kasutati neid propagandaks ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS (1929-1933) MS kujundas jõujooned maailmamajanduses ümber IM ja PM kaotasid oma positsiooni, USA teenis sõja pealt kõvasti ning sai arenguks tugeva tõuke Muutus majanduse struktuur, ränga hoobi sai keskklass IM muutus võlgnikuks VMl püüti välisabiga likvideerida näljahäda Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses, kasvas tööpuudus
jne. Inglismaal oli tugev klassiühiskond. Kui Prantsusmaal ei tehtud vahet kust pärit, siis Inglismaal tehti vahet, kas räägib Oxfordi inglis keelt või töölisklassi tavalist inglise keelt. Moodsa kapitalismi ja parlamentaarse demokraatia pioneerriik (parlamendireform 1832, 1867, 1884). 19saj on maailma juhtiv tööstusriik. 1832 hääleõigus keskklassi meestele, 1867 linnamehed, 1884 maamehed, 1918 naised. Juhtivad parteid kuni I MS lõpuni: uuendusmeelsed liberaalid ja mõõdukad konservatiivid. 20saj alguses ametiühingute poolt asutatakse Inglise Tööpartei, see oli algusest peale mõõdukas, mitterevolutsiooniline partei. Evolutsioon, mitte revolutsioon. Mõõdukas liberalism ja konservatism, ei kaldutud äärmustesse. Juhtivad poliitikud: 1. Liberaalide William Gladstone (valitsused 1880-85, 1868-74, 1886, 1892- 1904). Sisepoliitikaküsimused, uuendused, võrdlemisi passiivne välispoliitika. Ta ei olnud imperialistlik. Usuline sallivus, majanduslik
Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond, loodi 1906), mis esindas eeskätt tööliste huve. ● Monarhid ○ George V (19101936) ○ Edward VIII (1936) ○ George VI (19361952) ● Tööerakond oli esilagu võimul vähe 1924. aastal mõned kuud ja 19291931 ○ Seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid. ● Olulisemad sisepoliitilised sündmused ○ 1926.a. esimene ja seni ainus üldstreik ■ 4 mln töölist streikisid 9 päeva, ■ kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi algatuseks ● Iirimaa iseseisvumine ○ 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha.
Iseloomusta Pariisi rahukonverentsi (millal, miks toimus, kes osalesid, milliseid otsuseid vastu võeti, nõuded Saksamaale). 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotajariike sinna ei kutsutud ja võitjariigid tegid lepinguid omaenda huvides. Rahukonverentsi tähtsaimaks dokumendiks oli Versaille rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Selle lepingu kohaselt pidi Saksamaa anda tagasi Prantsusmaale Elsass-Lotringi ja loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Selle läbi kaotas Saksamaa kaheksandiku oma aladest ja nende lõigete puhul ei arvestatud üldse inimeste soovidega. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla suurem, kui 100tuhat kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Lennuväge ja laevastiku ja allveelaevu ei tohitinud olla sammuti. Analoogilisi
kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm
(25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. 120-liikmeline Asutav Kogu 1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava Kogu üheks tähtsamaks ülesandeks sai põhiseaduse väljatöötamine. Kuna tegemist oli aeganõudva tööga, siis otsustati kuni põhiseaduse valmimiseni kehtestada ajutine valitsemiskord. 4. juunil võetigi vastu “Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord”. Niinimetatud ajutise põhiseadusega sätestatud valitsemise põhimõtted osutusid ootamatuks, eeskätt seetõttu, et nüüd hüljati varem vaikimisi omaks võetud parlamentarismi põhimõtted. Esmapilgul näis küll jätkuvalt olevat tegemist parlamentarismiga. Ennekõike viitas sellele 6 ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude lahususe printsiip: seadusandlikku võimu
(25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. 120-liikmeline Asutav Kogu 1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava Kogu üheks tähtsamaks ülesandeks sai põhiseaduse väljatöötamine. Kuna tegemist oli aeganõudva tööga, siis otsustati kuni põhiseaduse valmimiseni kehtestada ajutine valitsemiskord. 4. juunil võetigi vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Niinimetatud ajutise põhiseadusega sätestatud valitsemise põhimõtted osutusid ootamatuks, eeskätt seetõttu, et nüüd hüljati varem vaikimisi omaks võetud parlamentarismi põhimõtted. Esmapilgul näis küll jätkuvalt olevat tegemist parlamentarismiga. Ennekõike viitas sellele 6 ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude lahususe printsiip: seadusandlikku võimu
valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid. Liberaalist peaminister Henry Campell-Bannermann. Tema valitsust hüüti talentide kabinetiks. 1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei. 1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei. David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Soti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges
Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone. 1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis. Aasta hiljem lahkus konverentsilt Jaapan. Saksamaa taotles relvastuse alal endale võrdõiguslikkust teiste riikidega, mitte relvastuse vähendamist ja otsustas samuti konverentsilt lahkuda 1932a. Vabastati Saksamaa reparatsioonidest. Suur majanduskriis Esimese maailmasõjaga muutus USA Euroopa riikide võlgnikkust võla usaldajaks. USAs algas auto- ja elektrimasina tööstuse kiire areng, järsult suurenesid ehitusmahud. Ameeriklastel tekkis veendumus, et on saabunud muretu õitsenguaeg. Inimesi õhutati raha aktsiatesse investeerima ja tarbekaupu järelmaksuga ostma. President Herbert Hoover kuulutas 1929a. ametisse astudes, et vabariiklased kaotavad USAs lõplikult vaesuse. Aktsiate hinnad olid üles kruvitud
lepinguga Riigipööre Rootsis 13.03.1809 Venemaa oli edenenud Põhja-Rootsi alale ja Soome on sisuliselt kaotatud. Rootsi eliit: Soome kaotuses on süüdi ebakompetentne kuningas Gustav IV Adolf: toimus paleepööre. Riigihoidjaks hertsog Karl (Kuninga onu) ja riigipäeva kokkukutsumine. Riigipäeva otsused: 1) Gustav IV Adolf ja tema järglased kaotavad Rootsi trooni. 2) Uus 1809. aasta põhiseadus: kuningavõim kahanes ja riigipäeva volitused laienesid (jälle) ja võimude lahusus. Porvoo maapäev Soomes märts 1809 3) Uus kuningas Karl XIII (1809-1818) Porvoo: Aleksander I tõstis Soome ,,natsioonide hulka" ja kinnitas Soome usu ja senised (Rootsi) 1772 ja 1789 põhiseadused (kehtisid Soomes kuni 1919). Soomlaste truudusevanne keisrile, millega algas Soome suurvürstiriigi autonoomia ülesehitamine. Hamina rahuleping 17.9.1809 Rootsi kaotas Hamina rahulepinguga Soome ja Ahvenamaa (Åland) saarestiku ja piiriks Botnia laht ja Tornio jõgi
annaabi.ee 
