Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Mageveevarud on vähenenud või saastunud, maakera metsapind aga kahanes ajavahemikus 1980...1990 ligi 130 miljoni ha võrra, mis vastab ligikaudu 6-kordsele Soome või 66-kordsele Eesti metsamaa suurusele (Eesti pindala on ca 45 000 km2, metsa 47%). Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad ka osoonikihi õhenemine ja nn. kasvuhoonenähtus.
Maastikuplaneerimine on sisuliselt regionaalplaneerimise maastikukujunduslik osa. Väljundid: kaasaaitamine ruumilisele planeerimisele ja otsustusprotsesside koordineerimisele ning omavahelisele seostamisele, sh ka informatsiooni kogumine; osa keskkonnamõjude hindamisest, loodushoiu meetmete selgitamine; teemaplaneeringute koostamine (n: väärtused maastikus, roheline võrgustik, puhkealad ja mänguväljakud, jalgrattateed ja matkarajad; liiklusega seotud haljastus ja muu kaitsehaljastus jne)
Maaviljakus on vallas erinev, paremad põllumaad jäävad Tsirguliina, Laatre ja Paju ümbrusesse. Põllumajanduslikest maadest on drenaažiga kuivendatud hinnanguliselt üle poole. Keskmise haritava maa väärtus vallas on 39 hindepunkti, mis on võrdne Valgamaa keskmisega. Sõnnikuga on lubatud anda, haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena, kuni 170 kg lämmastikku aastas.
Madalsood on soo arengu algetapiks  Madalsoo võib olla tingitud • Vee voolam isest lohku kokku • Allikast - allikasoo • Üleujutusala – lam isoo m  Õhukesed-, keskm ise sügavusega- või sügavad m adalsoom ullad, m ille turvas on enam asti keskm iselt lagunenud  Keskm kuni kõrge ise tuhasusega (6-13%)  Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-
Maavaradeks nimetatakse looduslikke, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvaid aineid, millel harilikult on just igale neist iseloomulik kristaljas ehitus.
Maastike jaotamine - eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset • Maastikuhooldus-1)laiemas tähenduses on kompleksne looduskaistevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine.
Maastikuvööndid - vööndite tase s.o. geograafilise tsonaalsuse avaldumine atsonaalsete reljeefi suurvormide kohal, mida iseloomustab hüdrotermiliste e. soojus- ja niiskustingimuste ühtsus, tänu millele bioloogilised maastikukomponendid ja mullad, samuti toimuvad eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (nt:murenemine, erosioon) on sarnaste tunnustega.
Maastikuprovintsid - maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos,saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks(paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaber rajoonist valdavalt erinevate protsesside domineerimise läbi (nt Vooremaa, Sakala kõrgustik)
Madalamates kohtades on ülekaalus boreaalse merelise karbiliigi – balti lamekarbi kooslus ja sügavamates kohtades arktiliste vähkide – riimveeliste ja tavalise harjaslabalase ning merelise kooslused. Mageveekooslused asustavad põhiliselt kõikuva soolsusega madalaveeliste taimestikurikaste lahtede(näiteks Matsalu ja Haapsalu lahe) siseosi.
Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks (paigastike kogum), millel looduse areng on (pärastjääajal) toimunud naaberrajoonist valdavalt erinevate protsesside domineerimise läbi (näit. Vooremaa, Sakala kõrgustik jt.).
Madal tase – radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell] 2. keskmine tase – radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 – 50 000 Bq/m³ 3. kõrge tase – radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 - 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³) 4. väga kõrge tase - radoonisisaldus pinnaseõhus üle 250 000 Bq/m³
Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastiku ja ökosüsteemi mõiste kattuvad vaid siis kui territooriumid asuvad ühesugustes tingimustes. Mida rohkem muutuvad maastikul komponendid (muld, reljeef, niiskus), seda mitmekesisem on maastik.
Madalsoo on kaitset vajav kooslus, kuna märgalad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele.
Maakera kopsud on sood, ookeanid, kus C ladestub ja hapnikku jääb üle. Kasvuhooneefekt – H2O, CO2, CH4(kõige hullem), NOx. Päikeselt tuleb lühilaineline kiirgus, läbib atmosfääri ja jõuab maani, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis neilt gaasidelt Maale tagasi peegeldub.
Madalsoometsi on Eestis kõikjal, suurim on nende pindala Kesk- ja Loode-Eestis. Madalsoometsadel eristatakse kaks kasvukohatüüpi (madalsoo- ja lodumetsa). Madalsoometsa kasvukohatüübis on põhjavesi väheliikuv, puurindes valitseb sookask, mõnel pool mänd.
Maastikuruum on sel juhul üldjuhul lage, visuaalselt tervikuna hoomatav ala (sarnaselt ruumile hoones). Maastiku ruumistruktuuri analüüsimine võib teatud ülesande puhul olla ka määrava tähendusega, nt rekreatiivse marsruudi planeerimisel.
Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia on ökoloogia ja geograafia piiriteadus, mis uurib, kuidas maastikuüksuste sisesed ja vahelised ökosüsteemid eeskätt neis elavaid kooslusi arvesse võttes mõjutavad (mingi) maastiku aine- ja energiavoogusid.
Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine – 35%, metsade taandumine – 30%, põllumajandus – 28%, muu kulumine 7%, tööstus 1%. Et muld uueneb äärmiselt aeglaselt, siis võib öelda, et kord rikutud maa on lõplikult käest läinud.
Madalsoo - > siirdesoo ->kõrgsoo (raba), 1mm raba/a) 28. Bioloogilise mitmekesisuse (biodiversiteet e elurikkus) mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; • geneetiline mitmekesisus - kõige aluseks.
Maastikulise info - ja seiresüsteemide arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise võimaldamiseks. Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine, mis soodustab polüfunktsionaalset ja jätkusuutlikku maakasutust.
Maa põllu - ja metsamajandusliku kasutamise ja parandamise alusel eristatakse Alfred Lillema järgi Eestis 8 mullastiku valdkonda, mis omakorda jagunevad 19 allvaldkonnaks ning 108 mikrovaldkonnaks (vaata kartogramm).
Maapealsed bioomid – tundra, boreaalsed okasmetsad (taiga) parasvöötme lehtmetsad, stepp (rohtlad, savann (puisrohtlad), troopilised metsad, troopilised vihmametsad, kõrbed magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid.
Maastikustruktuur - maastikud sisaldavad ökotone s.t kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevööndeist,mis sisaldab mõlema elemente ja on selle keskkonnalt kompleksem või liigirikkam kui kumbki neist
Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Magestamine on levimas märkimisväärselt ka väljaspool Lähis-Ida. Suured tehased on planeerimisjärgus USA-s. Euroopastaazikaim tegija Hispaania, kes antud valdkonnas on olnud ka üks teerajajatest, on hetkel Lähis-Ida riikide järel üks suurimaid merevee magestajaid. Mis puudutab veel USA võimalikke arenguid, siis on paljud teema kajastajad pidanud USA-d üheks järgmiseks kiire kasvuga piirkonnaks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maastik on oma olemuselt kergesti mõjutatav ja haavatav ning põllumajanduses, metsanduses, tööstuses ja maavarade kaevandamise tehnoloogiates, samuti transpordis ja turismis toimuvad arengud kiirendavad maastike ümberkujunemist;  maastikku kui indiviidi ja ühiskonna heaolu võtit;  maastikku, millel on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust ühendav roll.
Maailma looduskaitseliit – IUCN Suurim ülemaailmne looduskaitse võrgustik: 83 riigi esindajaid läbi 110 riikliku ja enam kui 800 valitsusvälise organisatsiooni enam kui 10 000 teadlast ja eksperti 181-st riigist.
Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad Õhukesteks-, keskmise
Maakonnast on Jõgevamaa metsamaa pindala poolest kaheksandal kohal, metsasuse protsendiga 52,6. Jõgeva riigimetsi haldab viis metskonda, mis kuuluvad Riigimetsa Majandamis Keskuse (RMK) Kagu regiooni.
Madalad hooldus - ja energiakulud; väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus; vähetundlikud koormuse kõikumise suhtes; elukeskkonnaks muudele organismidele; ilmestavad ja mitmekesistavad maastikku.
Maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel.
Maapealne lagi on kaetud veekindla kihiga, milleks on kasutatud peamiselt asfalteeritud tõrvapappi (Kultuurimälestiste riiklik register). Blindaažide ehitamisel võeti arvesse ilmamuutused.
Maastikuüksus – kui tüpoloogilise territoriaalliigestuse jaotis (nt. luitemaastik). Maastikupilt – nägemismeele abil saadav emotsionaalselt mõjuv kujutlus ümbritsevast loodusest.
Maastik - 1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast.
Maastikukaitse – maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav (preventiivne) osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
Maakasutuse muutumine on praegu peamine tegur, mis mõjutab maismaökosüsteemide elurikkust, sellele järgnevad tõenäoliselt kliimamuutus ning invasiivsete võõrliikide levik.
Maapinna reljeef on tasane, ainult valla keskosas Tammiku piirkonnas esineb laugeid madalaid künkaid ning Jõuna ja Tõrve lõigus on Pedja jõe org kuni 5–6 m sügavune.
Maatriks e. põhiainest. Komposiitmaterjalide komponendid on tavaliselt üksteises lahustamatud ja neid võib komposiitidest identifitseerida läbi nende piirpinna.
Maastikukaitseala - on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks (nt Kõrvemaa, Läänemaa-Suursoo, Emajõe-
Maastikukaitse - maastiku hooldamise ja kujundamise abinõud maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi.
Maastikuplaneerimist on võimalik läbi viia ka iseseisva tegevusena koos eraldivõetava tulemusega, mida on võimalik edaspidises üldises planeerimises arvestada.
Maastikukaitseala e. looduspark on kaitseala , mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks
Madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk
Maastik - Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, mis aitab kaasa inimeste heaolu loomisele ning Euroopa identiteedi kindlustumisele.
Maastikukaitseala loodus - ja kultuuriväärtused ning võimalused nende eksponeerimiseks külastusobjektidena (vaatamisväärsused, õppe- ja loodusturism).
Maastikumustriks nimetatakse ruumilist mosaiiki, mille moodustavad maapinnal selle territooriumil kujunenud looduslik-territoriaalsed kompleksid.
Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest, inimrajatistest ja inimlikust tunnetusest ning ajast nende mõlema taga.
Maastik – (1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.
Macarturi - Wilsoni tasakaalu teooria: - Maismaa kauguse mõju - Saare suuruse mõju - Ala mõju- lääne india roomajad ja kahepaiksed.
Maa ökosüsteemides on aja jooksul pidevalt muutunud, peegeldades kliimatingimuste ja geoloogilisi, biokeemiliste ja bioloogiliste protsessidega.
Maailma mastaabis on magevee tarbimise 3 põhilist alajaotust põldude kunstlik niisutus, tööstus ja kommunaalmajandus ehk lihtsalt olme.
Maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala;
Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega.
Maa ökosüsteemides on dünaamilist iseloomu ja kajastama kliimatingimuste ja geoloogilisi, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside ajas.
Maavara – maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Magedat vett on maailmas ainult 1% kogu veevarust ning sellest peab jätkuma inimestele, loomadele, taimedele ja ka tööstusele.
Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks.
Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega.
Magevee - ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 81)Mis on eufootiline tsoon? Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond.
Maastike hindamises on nähtud ka vahendeid inimeste kaasamise hõlbustamiseks loodusressursside kasutamist puudutavatesse otsustesse.
Magevee - ökosüsteemid seisvate vete ökosüsteemid (järved, tiigid jne.) vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne.)
Mageveed on tavaliselt vedelikufaasis, ehkki sageli muunduvad perioodiliselt tahkeks ja osaliselt gaasilisse faasi.
Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. Positiivne kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab (maapind
Madalakoormuselist protsessi nimetatakse ka kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem.
Maastiku rajoneerimine – tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine.
Maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral aitab kaasa töökohtade loomisele.
Maastikukaitseala eritüüpi - dena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu.
Magevee - ökosüsteemid (seisvate vete ökosüsteemid, vooluvete ökosüsteemid ja sood).
Maa ürg – atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud.
Maastikuliste tegurite - geoloogilise ehituse, reljeefi, kliima, vee, mulla - erinevustest maastikus.
Maastikuarhitektuur – arhitektuuri ja maastikuplaneerimise piirvaldkond, ka rakenduskunstiala.
Maastikuarhitektuur - teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega.
Madalsoos on taimede lagunemine kiirem kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem.
Maastikukaitse - maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse määratav kaitsealadel.
Madalatele ph - dele kohastumine väga keeruline, seal hakkab Al taimedesse liikuma.
Maastiku rajoneerimine – tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Juriidiliselt seadustega.
Maakerale on jäänud õige vähe paiku, mida inimese tegevus poleks muutnud.
Madalamatel tempidel on kõigi ektodermide ainevahetus aeglasem ja kulutvad ka vähem.
Maakonna kaguosa – Kodavere, Lümati ja Pala ümbrus – asub Ugandi lavamaal.
Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10 korda rohkem.
Maastikuanalüüs on oluline osa mistahes planeeringutes ja projektides.
Magevee - ja merekalad levisid Eesti alale pärast jääaega.
Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega.
Maastikuökoloogia on oma olemuselt pigem rakenduslik ja holistlik.
Maastik on koht, kus loodus ja inimene kokku saavad.
Maastiku määravad - , diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid.
Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus.
Maa mahladeks on atmosfäär, ookeanid, järved ja jõed.
Maastiku planeerimine – st. haljastus, kaitse- ja vaheribad.
Maaelanikele on küttepuit oluline energiaallikas.
Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga.
Magedat vett on alla 1% kõigist Maa veevarudest.
Madalsoo - siirdesoo-kõrgsoo e raba.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Magevee - ja rannikuökosüsteemi ning kaitsekorralduses rõhutatakse jõgikondade ökoloogilist tähtsust.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun