They became popular first with spiritual, but also with sentimental secular music making. Their peak fell on the 1920s and 30s. Guitar continues to be popular also today. BELLOWS INSTRUMENTS Estonian bellows(Eesti lõõts) First accordions reached Estonia quickly through sailors and merchants. Soon local masters began to make these instruments, the most famous among them was August Teppo (18751959) of Võrumaa. He set a type that was copied by others. Teppo's lõõts had great volume, they lasted long and had copper ornaments. Particularly good were Teppo's strings. This lõõts has chords only in major. Teppo type instruments are called eesti lõõts or võru lõõts, or Teppo lõõts. This instrument is still very popular in Estonia, played by various age groups. Lõõts is taught also at traditional music instruction camps, at various schools and in college. Libliklõõts Accordions made in Russian factories also spread widely in Estonia
Viiul koosneb piklikust kõlakastist ja selle ülaosa külge kinnituvast tiguja peaga kaelast, pea küljes on häälestuspulgad, kaelal sõrmlaud. Sõrmlaua kaelapoolses otsas asetseb sadul ja kõlakasti keskel roop, mis hoiavad keeli vajalikul kõrgusel. Sellise kuju sai viiul 17. sajandil ning see on 4keeleline ja kvintetihäälestuses. Tuntuimad viiuli meistrid Eestis on olnud F. Villak ja E. Meri. 7 Lõõts Esimese lõõtspilli valmistas Berliini pillimeister Friedrich Buschmann 1822. a. See oli 1821. aastal sama meistri poolt leiutatud suupilli edasiarendus. Pillil oli kolmnurkne lõõts ja see meenutas välimuselt lahtikäivat raamatut. Mõned aastad hiljem avastas pilli Viini orelimeister Kirill Demian. Oma töökojas konstrueeris ta lõõtspilli mille põhikuju on säilinud tänapäevani. Pilli hakati mängima põlvedel, pilli ühel otsal olid meloodianupud teisel otsal nupud saate
bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion A wooden gong (lokulaud) A rattle (käristi) Heliraud was basically a triangle or metal ring Jew's harp
Uibo, AarePaul Lattik, Piret Aidulo, Ines Maidre. http://www.youtube.com/watch? v=hHZvMAJUN5g http://www.youtube.com/watch? v=VVWRg2YMGN8&feature=relmfu http://www.accordionsusa.com/ Veel 20.sajandini oli akordion rahvuspill Mängiti kohvikutes ja muudes rahvarohketes kohtades 1931. avati akordionistide kool, mis asub Saksamaal, Trossingeni linnas Üks tähtsamaid osi on vloditud nahksest vm materjalist lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur, millega mängitakse meloodiat, ja registriklahvid tämbri muutmiseks. Teisel pool asetsevad nupud bassinootide või akordide mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled. Akordioni kasutusvõiamlused ulatuvad tänapäeval rahvamuusikast jazz,ini. Eesti tuntumad akordionistid on Tiit Kallust, Henn Rebane. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Accordion_button_ mechanism.svg http://www.youtube
Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu Klavesiin- Ene Nael, Imbu Tarum, Reinut Tepp Orel- Andres Uibo, Ines Maidre, Piret Aidulo Akordion- Tiit Kalluste, Henn Rebane
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofi...
Töövahendid I Valiku põhimõtted · Vastupidavus/töökindlus · Kasutamise mugavus · Mitmeotstarbelisus · Kerge hooldamine/pesemine · Reguleeritavus · Ergonoomilisus · Disain Paberlapid/linikud/rätid · Kasutatakse ainult üks kord - Hügieenilisus - Aseptiline koristamine - Mugavus - Kasutamise lihtsus · Pärast kasutamist visatakse prügikasti Immutatud paberlapid · Kodus kasutamiseks · Kuivade pindade puhastamiseks · Erinevatele pindadele erinevad tooted · Hoida õhukindlalt · Kasutamisel voltida õigesti kokku · Pind kuivab peale puhastamist 1 minuti jooksul Antistaatilised lapid · Seovad tolmu · Kuivade pindade puhastamiseks · Müügil linikutena ja rullides Töövahendid II Tekstiilpuhastuslapid Hea puhastuslapi ...
Orel on kõige suurema heliulatusega pill. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega võimas pidulik värvikas. Akordion Akordioni esiisaks võib pidada hiina suuorelit. Akordioni leiutajaks peetakse saksa orelimeistrit cyril demian, kes patenteeris litsentsi 1829. A. 19. Sajandil levis akordion kiiresti üle kogu euroopa. Pilli populaarsus seisnes selles et sellel saab korraga mängida nii meloodiat kui ka saadet. Akordioni üks tähtsamaid osi on volditud nahksest vm materjalist lõõts. Akordioni kasutus võimalused ulatuvad rahvamuusikast jazz-ini.
Mart Reiniku Gümnaasium Printerid Tiina Orason 10b 8.01.02 Tartu 2002 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................... 3 JAGUNEMINE..................................................................................................................................... 4 PARAMEETRID.................................................................................................................................. 4 VÄRVILISUS..........................................................................................................................................4 LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME..................................................................................................4 TÖÖKIIRUS...................
Kui vanad? Põhjenda. Wirkhaus Kuidas levis Eestisse ja Eestis lõõtspill? Värss Mis pilli mängisid just rätsepad? Miks? Väägvere Kuidas nimetatakse teisiti parmupilli? Miks? Väägvere Taavet Mille poolest erineb lõõts akordionist? II Jutusta: Kust pille saadi? Põhjenda. Regilaulu ülesehitusest, tekstist Regilaulu muusikast (viis, rütm, paikkondlikud eripärad) KÜSIMUSED EESTI RAHVALAULU KOHTA Uuema rahvalaulu vormist (ülesehitusest) Uuema rahvalaulu teemadest. Kuidas jaotatakse eesti rahvalaule?
Mõõk, mida valmistatud 7 aastat, mil oli 7 teraskesta, millele loetud peale seitsetsugu sõnasid ja kastetud nii vihmaveest kuni neitsi veene, oli kallis kaup. Kuid kui Kalevite kallis poeg selle kätte võttis ja paar korda keerutas, sai selgeks mõõga uus omanik. Mõõk, mis algul valmistaud vanale Kalvile, purustas alasi koos alusega ainult ühe hoobiga ja terale ei jäänud märkigi. Peale tehinugu sõlmimist algas pralle, mis kestis nädala. Seitse päeva pukas lõõts koos oma omanikega. Sai joodud, söödud ja tantsitud, kuid eks pill tuleb pika ilu peale. Kalevipoeg, kellele humal oli pähe löönud hakkas kiitlema oma seklusest Saare taadi perepiigaga. Selleine jutt aga vihastas vanema poja välja ja ka Kalve, kell julgust üle liia võttis välja oma uue mõõga. Varem, kui arvatagi oskas oli tülist õnnetus saanud ja Soome sepa poja pea põrandal. Kiljumine hakkas ja eit langes poja kõrvale põrandale
1)Mis on rahvamuusika? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb e...
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Printerite liigid: Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Juga...
varasemate tehnikatega võrreldes kuni kümme korda odavam. Samuti võimaldas märgplaatmenetlus isegi paarisekundilist säriaega ja alusplaadina erinevate materjalide kasutamist. Tehnika puuduseks oli aga selle ohtlikkus, kuna kolloodium ei olnud mitte ainult kergesti süttiv vaid ka äärmiselt plahvatusohtlik. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Ameerika Ühendriikides tutvustati kaamerat, mille puitosasid ühendas lõõts. See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu)
Osoon Laupäeval, 17. Oktoobril 2009 leidis Lauluväljaku klaassaalis aset kontsert nimega ,,Osoon" Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Ho...
Pill meenutas lahtikäivat raamatut ning sellega sai ainult viisi mängida. Viini orelimeister Kirill Demian avastas selle pilli mõned aastad hiljem. Ta arendas seda edasi ning tänapäevani mängitakse sarnastel pillidel. Heli tekitavad pilli sees metallplaatidel asetsevad keelekesed, mis õhu liikumise mõjul võnkuma hakkavad. Demian pani iga nupu alla kaks erineva helikõrgusega keelekest, mis olenevalt lõõtsa liikumise suunast andsid erineva noodikõrguse. Eesti lõõts August Teppo alustas ise löötsade meisterdamist. Tema pillid olid tugeva häälega, vastupidavad ning vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpe pille nimetatakse rahvakeeli võru või eesti lõõtsadeks. Libliklõõts levinud venemaa tehastes valmistatud lõõtsad, millel sai mängida ka minoorselt.
parandama ja häälestama."Pill läts summa" ehk katki, oli August Teppo öelnud. Pärast seda toodi talle teisigi lõõtspille parandada. Esimese pilli tegi ta otsast lõpuni valmis 15-aastaselt. Väidetavalt kasutas ta seal suupilli keeli Vestlusest lõõtsamees Heinar Kahariga selgus, et esimese pilli tegi ta hoopis 17-aastaselt. Väitnud oli seda August Teppo poeg August juunior. See konkreetne pill oli kolmerealine. Ta arendas oma pilli edasi ja tulemuseks oli 4-realine kolmekooriline lõõts. Kust ta need ideed laenas? Eks eelkõige ikka oma peast, mõnikord võttis vaadata ka kellegi teise töö. Mitte kunagi ta aga ei kopeerinud, vaid varieeris, täiendas... Teppo ütles ise oma pilli täiustamise kohta: ,,Mis ma ilosamba tüü näi, toole naksi viil järgi tegema". Kasutatud allikad: 1. Wikipedia. 2013. Lõõtspill. Saadaval http://et.wikipedia.org/wiki/L %C3%B5%C3%B5tspill, külastatud 16.09.2013. 2. Rahvakultuuri Keskus. 2005. August Teppo ja tema lõõtspill. Saadaval
Õhuklappi saab avada parema käe pöidla juurde ehitatud kangi abil, hilisemal ajal ehitatud lõõtspillidel on selleks seadeldis vasaku käe pöidla juures. Bandoonium ei ole enam vahelduvhäältega pill. Selle vasaku käe nupud on ühehäälsed, akorde saab mängida mitme nupu üheaegsel vajutamisel. 1852.aastal patendeeris M.Bauer Pariisis klaveriklahvidega akordioni. Klahve hakati mängima parema käega ja bassinuppe vasaku käega ning lõõts liikus lineaarselt. Seeriatootmine sai alguse 1880.a. kui Itaalias Stradellas hakkas Tessio Jovani valmistama klahvakordioneid. Esimestel akordionitel olid ka registrid nimetustega: tutti, violina, celesta, flute, organi ja tremolo. Meister G.Mirwald konstrueeris 1891.aastal kolmerealise kromaatilise lõõtspilli. See pill ei olnud enam vahelduvhäältega. Kromaatilise ehk meloodia bassiga pilli juured ulatuvad 1900.aasta alguse Prantsusmaale
· Lahtised grillid · Grillvann · Gaasigrillid · Kohvergrillid · Elektrigrill · Lauagrill · Kontaktgrill · Plaatgrill On ka grille mis on valmis ehitatud , ning neid ei saa liigutada, transportida (salamandrid,kaminad). On ka ühekordseid grille ning grillpanne. Küttematerjaliks sobib grillsüsi, grillbrikett , päevalillekoore brikett, lehtpuud ning majapidamisgaas. Süütamiseks sobib väga hästi süütevedelik, süütetabletid, söestarter või lõõts. Erinevad grillimistarvikud: Grilltangid, grillvardad, grilltikud, pintsel moppimiseks, grillhari ja määrimisplaat,, grillrestid Grilli puhastamine: Enne kasutamist määri grillrest õliga, puhasta grill niipea kui võimalik, parim puhastus vahend on tuli ja traathari. Kuidas saad aru et süsi on valmis ? Grillsüsi on küpsetamiseks valmis ca 15 minutiga ja siis kui neile on tekkinud valge tuhakiht Kuni on näha leeke, pole söed küpsetamiseks valmis
Eesti rahvamuusika ja regilaul Koostas : Juhendas : 2013 1 Sisukord : Sisukord...................................................................................................................................... 2 Eesti rahvamuusika..................................................................................................................... 3 Rahvalaul.................................................................................................................................... 3 Vanem rahvalaul ehk regilaul..................................................................................................... 4 Uuem rahvalaul...........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus :.................................................................................................
Folkloor · FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming. · RAHVALUULE talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul, rahvajutt (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid. Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks...
Viiul (pole rahvapill) pärit 17. sajandist. On Euroopa kultuuriruumi kõige levinum pill. Eestis muutus ta rahvapilliks 19. sajandil ning tõusis torupilli kõrvale. Esimest korda 3 mainitakse Eestis viiulit 1653. aastal Tartus. Seda sai aasta läbi mängida. Viiulilugudes esines tihti torupillimängu käike ja intonatsioone (neid lugusid nimetati torupillivalssideks). MIS PILL MÄNGIB? Näiteks.. Mängutoos Lõõts, pingipill ,,Polka Saaremaalt" elektrikitarr, kannel ,,Kukepilli lugu" kukepill Karjapasun Torupill, saksofon, kausipillid ,,Juurika Jaani leivalõpik" viiul, torupill, kitarr ,,Nipet-näpet" kitarr, plokkflööt, viiul, trummid. 4
Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks ...
Uuem rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks. 2.Enamik pille valmistati kodus, kuid mõningaid keerulisema ehitusega pille (viiul, lõõtspill, tsitter) võis osta ka poest või meistrilt. Laias laastus võib eesti rahvapillid jagada nelja rühma: ·puhkpillid (flööt, klarnet, trompet) ·keelpillid (kannel, põispill, viiul, mollpill, kitarr, Hiiu kannel) ·lõõtspillid (lõõts, Eesti lõõts, akordion, libliklõõts) ·löökpillid (Lokulaud, käristi, tirinui, krapp, heliraud, pingipill, jauram , parmupill ) ·Roopillid, Sarvepillid, torupill Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks vanem ja uuem. Vanem : Tantsud sõõris ja reas (Kihnu ratas, Viru löss, jpm ); Imiteerivad tantsud (Härjatants, kasatsokk, mustlasetants jpm.); Akrobaatilised tantsud (tokitants, varvatants, kandali...) Uuem : Paaristantsud (Polka , valss, labajalavalss, galopp); Kontratantsud. 3
klassist võimalik süvendatult õppida inglise keelt, 10. klassist alates valida matemaatika-inglise keele, reaalainete, võõrkeelte, infotehnoloogia ja riigikaitse õppesuunaga klasside vahel. Kultuur Võrokesest arvatakse, et ta on suutnud alles hoida vana, eestiliku talupojakultuuri. Ju see siis meie olemises ja tegemises välja paistab. Kas arvame nii ka ise? Peaks selle üle uhkust tundma või häbenema.... Kas julgeme astuda püstipäi, kahvatutriibulised püksid jalas ja Teppo lõõts kaenlas? Isegi kui häbeneme, tulevad võõrad, imetlevad meid, kiidavad taevani, teevad pilti mõne laguneva puumaja taustal. Ja manitsevad seda kõike hoidma, kaitsma ja väärtustama. Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased.
Jahikott Materjal nahk; tekstiil; nöör; võrkriie 17 Püssikott (ERM A 509:5875) Nahast noa- ja mõõgatuped 18 Tarbeesemed, mille valmistamisel kasutati nahka Mesilaste lõõts (ERM A 558:255) Materjal nahk (hülge); linane (vooder); papp 19 Ratsapiits. Ilunaeltega (lilled) 20 Kokkuvõte Käesolev referaat on väike kokkuvõte naha kasutamise võimalustest muinasajast kuni 19.sajandi II pooleni. Nahk on olnud juba aegade algusest saati üks põhiline toore nii rõivaesemete kui ka tarbeesemete valmistamisel.
puudelt lendu viis kollaseid lehti. Neljakümnendal kevad on mihklikuus. Mida loeb siin kalendrite teadus, kui Eestisse jõudnud on õige ja suur rahvaid vabastav stalinlik seadus! Sellel sügisel üks minu sõpradest sai uue võimu käest kaksteist hektaari. Nii. Noorus on noorus. Ta haare on lai: poiss kohe läks kalliga paari. Oli päiksena kaunis ta õhetav neid toas heledaks lubjatud laega. Pole pappi ja laulatussõrmuseid: kell seinal lööb Moskva aega! On lõõts ja on laulud. Hoog pulmal on sees. Ja neis kruusides kobrutab mõnda. Selles nooruse möllus üks kalamees räägib karmilt partorgile nõnda: "Kas sa Moskvasse läed? Aga muidugi läed - sina oled ju valla partorg! Kas sa Stalinit näed? Küll ma tean, et sa näed! Sina oled ju valla partorg! Siis pea meeles ja ära sa unusta minu poolt talle terviseid viia. Selle eest, et ma sain oma teenitud maa, et Stalini seadus sai siia 1960
-13. sajandi paiku ning sai siin peamiseks tantsu ja rituaalide saatepilliks. Torupill. Mängib Tiisu Hendrik ehk Sipli Hindrik, Saaremaa. Foto: H. Tiidemann, ETMM Lõõtspill sündis 19. sajandi algul Saksamaal. Eestisse jõudes tõrjus lõõtspill kõrvale viiuli ja torupilli, sest lõõtsaga sai korraga mängida nii meloodiat kui ka saateakorde ning see sobis hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks. Eesti lõõts on ereda ja rõõmsa kõlaga, Setumaa traditsiooni kuulub lüürisema tooniga vene tüüpi lõõtspill karmoska. Lõõtsameister August Teppo. Foto: ETMM Ise helisevad pillid (idiofonid) ja membrafonid Nendesse alarühmadesse kuulusid Eestis eelkõige rütmipillid. Idiofonides tekitab heli pill tervikuna, kui seda lüüa või näppida. Signaalpill lokulaud kujutas endast kahe posti vahele riputatud lauda, mida löödi tammevasara(te)ga. Lokulaud. Foto: A. Karm, ERM
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimis...
Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseas...
Sisukord PRINTERID................................................................................................................................ 3 VÕRGUPRINTER............................................................................................. 12 PRINTERITE ÜHILDATAVUS VÕIMALUSED........................................................ 12 PRINTEREID ISELOOMUSTAVAD SÄTTED.......................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD:................................................................................... 13 Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printere...
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt k...
Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aas...
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
on viin. Varem joodi pruutpaari terviseks otse käest kätte antavast pudelist ja enne lonksuvõtmist öeldi tervitussõnad. 1900. aasta paiku tulid kasutusele napsiklaasid ja terviseviina joodi kohe pärast laulatust pulmamajja saabudes. Veini ja likööri hakati jõukamates peredes pakkuma 20.sajandi alguses. Alkoholivabadest jookidest hakati pakkuma kohvi ja teed. Peale sööki algas tants. Tantsuks kutsuti mõni pillimees, kusjuures eriti armastatud pillideks olid lõõts ja viiul. Pulma kombed ja mängud/tavad 19 .sajandi lõpu uute tuulte keerise jäid kindlamalt püsima mõned identiteedi sümbolid. Vanale tanutamise traditsioonile lisandus palju uut ja selles segunesid nii vanad tavad kui lisandus palju uut. Tanutamine ei toimunud enam salaja teiste pilgu eest varjatult, vaid oli koduse pulmapoe üks pidulikumaid hetki, mida said jälgida kõik pulmalised. Tavaliselt pandi
1851- lahendati kahest kastist koosneva kaamera probleemid: aparaat küllaltki raske ja kohmakas, teravustamisvahemik oli aga mõnevõrra piiratud. USA- puitosasid ühedas loots. See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval. 1851. aastal leiutati ka märgplaatmenetlus, mis eeldas plaadi säritamist niiskena ja kohest ilmutamist. Selle jaoks konstrueeris William Brown kogukama kaamera, mille sisse sai käe pista ja nii plaat ette valmistada ning pärast võtet ka kiirelt ilmutada. Aastal 1864 tutvustas leiutaja Jules Bourdin oluliselt väiksemat kaamerat märgplaatide jaoks. Fotoplaati töödeldi sarnaselt
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
(The New Grove... 1995c: 866) Peamiselt laulsid nad vene rahvalaule, kuid elavdasid neid oma metsiku, ilustatud mustlasvaimuga. Venemaal kujunesid välja kolme liiki laulud: kurvad laulud, tulised tantsulaulud ja joomislaulud. Mustlastel oli suur roll romansi välja kujunemisel. Just nemad lisasid Vene muusikasse veel juurde melanhoolsust ja sügavust. (World Music: the Rough Guide...1994: 152) Pillidest on Venemaal olulised viiulid, aga ka mitmed näppepillid. Lisandus Vene lõõts ehk karmoska, mida hakati laialdaselt mustlasmuusikas kasutama. (The New Grove...1980c: 866) Hea ülevaate Venemaa mustlasmuusikast annab ühe tuntuima Venemaa mustlasbändi Loyko lugu ,,Coachman", milles on hästi kuuldav melanhoolsus ja sügavus. (CD + Lisa 4) 14 2.1.5. Juured ja mõjutused Hispaaniast Hispaanias elab 650 000 mustlast, mis moodustab elanikkonnast 1.62 protsenti (Romani people 2010)
Pealtnäha meelelahutuslik pillimäng (ja tants) kuulusid erinevate kommete juurde, sest pidutsemise lõbustav ja maagiline funktsioon olid teineteisega põimunud vanasti oli pühade tähistamine kohustuslik. Kõige sagedamini mängiti pilli tantsu saateks. Vanemal ajal saatis tantsu torupill, kuid ka mitmesugused vilepillid, roopillid ja sokusarved. Hiljem pääsesid valitsema viiul ja seejärel lõõts. 19.20. sajandil hakati pilli mängima ka laulu saateks. Pillimehed olid pidudel (pulmas, kiigeplatsil jm) väga hinnas. Pulmapillimees sai tasuks kindad, paelad, hilisemal ajal ka raha, viina ja õlut. Kõrtsis anti pillimehele rikkalikult juua. 10.3. Rahvapillide liigitamineRahvapillide liigitamiseks lõid saksa etnomusikoloogid Eduard Hornbostel ja Curt Sachs 20. sajandi algul süsteemi, mida hoolimata mõningatest vastuoludest siiamaani kasutatakse
Ülemise ülesande põhjal ( 1m2 = 10 000 cm2) 1013.25mbar=1013.25 hPa = 101325 Pa = 101325 N / m2 = 101325 N / 10000 cm2 = 10.1325 at Tegijapoiss 2010 Baromeetritest ( õhurõhu mõõteriistad) Torricelli baromeetrit nimetatakse ka anumbaromeetriks , sest selle üks ots on anumas.Seda tuleb tihti peale uuesti kalibreerida pärast kasutamist on on seetõttu ebamugav. Elavhõbe asub lahtises anumas ja on seetõttu ohtlik. Anderoidbaromeeter ( nagu kraadiklaas ) Ühes otsas on väike lõõts või osa , milles asub elavhõbe , mis õhurõhu muutudes üles liigub . Tegu on suhtelise mõõteriistaga aga seeeest lihtne transportida ja odav. Beauforti tuulteskaala Tuule kiiruse (tugevuse, jõu) hindamiseks koostas ta 12-pallise skaala, mis baseerus täislastis purjelaeva olukorra kirjeldamisele erinevate tuulekiiruste korral. Skaala oli täielikult purjelaevakeskne, sisuliselt võis vaatleja olla seljaga mere poole. Aurulaevade tulekuga muutus kasutuks.
Vanas Assüürias oli raud kullast 5 korda ja hõbedast 8 korda kallim. Siis saadi meteoriitidest seda. 12. saj eKr oli raud tuntud Kreetas. Võttis poolteist sajandid, et kesk-euroopasse jõuaks, sealt hakkas järk-järgult levima põhja poole. Et soomaagist rauda saadi pandi vaheldumisi söekiht ja mingi asja kiht, tõmme pidi väga hea olema, siis raud hakkas maagist vähehaaval välja sulama. Eestis tehtud katsed näitasid, et peab olema ka lõõts, millega puhud õhku sisse. Hallstati kultuur See on sidemetes lõunapoolsete aladega, vahendab Kreeka ja Etruskide kult. saavutusi ka põhja poole. Oma nime on saanud Hallstati väikelinna järgi, mis on tänapäeva Austrias, seal 19. saj avastati kalmistu, mida uuris kohalik mäeinsener Ramsauer. Ta kaevas 17 aasta jooksul üles 993 matust, tegi suure aruande, saatis Viini ja siis üks arheoloog avaldas neid oma nime all
rauda tootma u 1500 eKr. Nad hoitsid raua tootmist saladuses, ka raudesemeid ei lastud eriti riigist välja. Üksikuid raudesemeid on leitud ka Tutanhameni hauakambrist. Samast ajajärgust on teada Asüüria kirjalikest allikatest, et rauda vahetati kulla vastu 1/ 5 ja hõbeda vastu 1/8. Kui hetiitide riik purustati, siis raua tootmise saladus levis välja (u 2000 eKr). Ahju pandi rauamaak vaheldumisi puusöega, ahju pandi lõõts ja sellega puhuti õhku. Kuna kasutati puusütt, siis tänu lõõtsale tekib seal kõrge temperatuur ja rauamaak hakkab pooltahkes olekus välja sulama, sinna jääb ka muid jääke. Siis lammutatakse ahi osaliselt maha, et raud kätte saada, siis tehti ahi jälle korda. Üks protsess kestis 24 h. Raud levib Euroopasse Lähis – Idast üle Kreeka, Küprosele, Kreetale, Itaaliasse ja järk – järgult põhjapoole. Hallstatti kultuur on ülejäänud Euroopa jaoks raukultuurina oluline
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
andisid saada. Mõnikord on sandiskäijad kasutanud lihtsaid vahendeid rütmi tekitamiseks. "Sandiemal oli suur kott kaelas ja hästi suur kepp, sellega koputas vastu põrandat ja ütles: Hüpake, lapsed, karake, lapsed!"" (Põlva) "Me ollime "latse" "vanadel" ollive kepi kaalan, lõive nendega ikki: kiltsat- koltsat, tantsige, lapsed! Mul oli kannel kaasan, ma lõin seda, sõs saive tantsi." (Karksi) Kõige sagedamini on sandiskäijatel kaasas olnud lõõts või nn karmoska, seda oli hõlpus kaasa võtta. Olulised pillid olid viiul ja kannel (ka duurkannel, mis otsapidi seina vastu toetamisel andis hästi kumiseva heli). Lääne-Eestis on mainitud isegi torupilli, Tartumaal põispilli, üsna tavalised olid kuljused, aisa- ja lehmakellad. Ühest majast teise liikumisel lisas häälekust pasunapuhumine või pannitagumine. Tantsiti nii ringis kui paaris, aga ka üksinda, kättpidi rebiti vahel peremees ning perenaine ja teised pereliikmed tantsima
võõrastest murda lasknud.» «Oled sina eesti mees?» küsis sepp, sügavalt hinge tõmmates. «Olen küll,» vastas munk. «Miks sa seda enne ei öelnud?» «Meie oleme võõraste läbi juba nõnda rikutud, et üks eestlane teist enam uskuda ei või.» «Mind võib igaüks uskuda,» seletas sepp uhkelt. «Aga mungad on meistrid valetama. Kuidas võid sa maamees olla, kui sa munk oled?» «Mina ei ole munk.» «Kes sa siis oled?» «Mina olen T a s u j a ! » Oleks suur lõõts korraga laulma ja tuhandenae-lane alasi mööda sepapada kargama hakanud, ei t oleks sepp seda kaugeltki nõnda suureks imeks pannud kui praegu kuuldud uudist. Ta ajas silmad pärani lahti ja tõusis istukile. Munk ei hoidnud teda enam kinni, vaid seisis püsti ta ees. 158 «Sina oled . . . » kogeles sepp. «See mees, kelle ainus mõte on võõrast kurjust nuhelda ja oma rahvast vabaks teha,» vastas munk. «Mispärast sa minu saadikuid kuulda ei võtnud?»
nõusid, kivipotikesi, klaasretorte, kolbisid sütega. Jehan ohkas, kui märkas, et seal ühtki praepanni polnud. «Kööginõud on külmad!» mõtles ta. Muide, tuld koldes polnud, ja näis isegi, et pole ammugi olnud. Oks klaasmask, mida Jehan alkeemia-riistade hulgas märkas ja mis kahtlemata ülemdiakoni nägu pidi kinni katma, kui mõne kahtlase ainega tegelda tuli, lamas nurgas tolmusena ja unarusse jäetuna. Kõrval vedeles tal samavõrra tolmunud lõõts, mille ülemisele kaanele oli vasktähtedega kirjutatud: «Spira, spera.» 171 Nagu kunagi alkeemiku juures, võis seintelt suurel arvul muidki pealkirju leida: ühed tindiga kirjutatud, teised metallist teravikuga sisse kraabitud. Leidus gooti, heebrea, kreeka 17 Pühu, looda 1 4 8 ja ladina tähti, kõiki segamini, tihti üksteise peal, kuidas just juhtunud; hilisemad varjasid vanemaid, ühed olid teistega sassi läinud nagu oksad 255 tihnikus, nagu piigid lahingus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
