Klahvpillid (0)

Klaverite areng sai alguse 18 sajandil, kui leiutati haamermehhanism.
Klavereid on mitmesuguseid , nad sarnanevad üksteisele tööpõhimõte poolest, erinevad aga kujult ja suuruselt.
Klaverid koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehhanismist ja pedaalidest.
Klaveri heli tekib , kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma.
Iga konkreetne klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud.
Klaveri kõlavõimalused on väga avarad.
Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi.
Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga.
Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamrit/klahvi .
Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel.
Tiibklaverit kasutatakse nii soolo - kui ka saatepillina nii klassikas kui ka jazz - ja rock-muusikas.
pianiino põhiline erinevus tiibklaverist on see, et pilliraam ja keeled asetsevad vertikaalselt ja pill on seetõttu palju väiksem ning hoopis teise kujuga.
Klavessiin
Klavessiin ehk tšembalo kujunes välja 15 sajandi paiku. Klavessiin koosneb jalgadel seisvast linnutiivakujulisest kõlakorpusest ja tihti ka manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Kui klahv alla vajutada , tõmbab keelt mehhanism, mille otsas on sulerootsust naastuke. seetõttu on pilli kõla järsk, terav ja lühike. Dünaamilised võimalused on piiratud kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega.
Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina.
Orel
Orel on üks vanimaid pille, selle eelkäijaks võib pidada paaniflööti ja torupille. see on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument.
Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse.
Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks.
Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise
Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine.
Vilesid võib olla orelil kuni 30 000.
Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali , kätega mängitavad klaviatuurid, pedaalid jalgadega mängitav klaviatuur ja registrinupud. Orel on kõige suurema heliulatusega pill. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega võimas pidulik värvikas.
Akordion
Akordioni esiisaks võib pidada hiina suuorelit. Akordioni leiutajaks peetakse saksa orelimeistrit cyril demian, kes patenteeris litsentsi 1829. A. 19. Sajandil levis akordion kiiresti üle kogu euroopa. Pilli populaarsus seisnes selles et sellel saab korraga mängida nii meloodiat kui ka saadet.
Akordioni üks tähtsamaid osi on volditud nahksest vm materjalist lõõts. Akordioni kasutus võimalused ulatuvad rahvamuusikast jazz-ini.