Digifotograafia ajatelg 1850-1855 (0)

Referaat
Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011
TLÜ HAAPSALU KOLLEDŽ
Infotehnoloogia osakond
Johanna Reilson
DIGIFOTOGRAAFIA AJATELG 1850-1855
Referaat
Juhendaja : Egon Erkmann
Haapsalu 2011

Sisukord

Sisukord 2
1. 1850 3
2. 1851 4
3. 1852 6
4. 1853 7
5. 1854 8
6. 1855 11
Kasutatud kirjandus 12

1. 1850

Sellel aastal hakati otsima võimalust pildi kopeerimiseks paberile. Tehti avalikuks uus meetod. Paberi valgustundlikuks muutmiseks kaeti see munavalge ja ammooniumkloriidi seguga , mis võimaldas sellele kinnitada valgustundliku hõbejodiidi kihti seda hõbenitraadilahuses hoides . Üsna pea alustati taolise paberi tööstuslikku tootmist ja näiteks üks tehas Dresdenis kasutas päevas lausa 60 000 munavalget. Albumiinpaberile saadi ambrotüübil olev kujutis kontaktkopeerimise teel. Kuna kujutis kopeeriti erinevalt kalotüübist klaasnegatiivilt paberi peale, mitte ühelt paberile teise sees olevale soolalahusele, siis olid albumiinpildid väga hea kvaliteediga. Seda parandas veelgi paberi läikiv pind, mille andis munavalge. Fotod albumiinpaberil kleebiti kartongalustele, et vältida pildi servade kaardu tõmbumist.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu )
Esimeste fotode tegemisel kasutasid nii Niépce kui ka Talbot ja Daguerre üsna lihtsat camera obscurat, mis ei erinenud kuigi palju Johann Zahni 16. sajandil kavandatud mudelist. Tavalisest camera obscurast erinesid esimesed kaamerad selle poolest, et üks karbi pool pandi teise poole sees edasi-tagasi liikuma nii, et kaugust ühes pooles asuva objektiivi ja teisel poolel oleva fotoplaadi vahel sai muuta. See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu )

2. 1851

Inglane Frederick Scott Archer avalikustas kolloodiumi kasutamise. Kolloodium on nitrotselluloosi lahus dietüüleetri ja etanooli segus, mis kuivamisel moodustab puhta läbipaistva plastmassi-taolise kile. See võimaldas valgustundlikku kihti hästi klaasile kinnitada, mis oli varem peamine takistus klaasplaatide kasutamiseks. Uuel meetodil oli aga üks suur viga. Kuna kolloodium muutus kuivades kemikaalidele läbimatuks ja hõbejodiidi kristallid kaotasid kuivades valgustundlikkuse, siis oli vajalik piltide säritamine ja ilmutamine selle ajaga , kui kolloodium klaasi pinnal niiskena püsis. Seetõttu tuli iga kord enne võtet plaat pimedas ruumis ette valmistada, niiskena säritada ja kiiresti ilmutada, mis välitingimustes eeldas terve fotolabori kaasas kandmist.
Niisiis oli tegemist küllaltki tülika protseduuriga, kuid hoolimata sellest jäi märgplaatmenetlus fotograafias populaarseks aastakümneteks, kuna seda ei patenteeritud ja foto hind oli varasemate tehnikatega võrreldes kuni kümme korda odavam. Samuti võimaldas märgplaatmenetlus isegi paarisekundilist säriaega ja alusplaadina erinevate materjalide kasutamist. Tehnika puuduseks oli aga selle ohtlikkus, kuna kolloodium ei olnud mitte ainult kergesti süttiv vaid ka äärmiselt plahvatusohtlik.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu )
Ameerika Ühendriikides tutvustati kaamerat, mille puitosasid ühendas lõõts. See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida . Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil ja makrofotode tegemiseks kasutatakse seda tihti isegi tänapäeval.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu )
Walter Cook oli rentnik , kellel oli kirg fotograafia vastu. Arvatakse, et hiljem oma puude tõttu, milleks oli kompjalg , kasutas ta oma hobi täistööajana. Ta avas enda fotoateljee Bridge tänavale. Tema noorim poeg võttis üle farmi ees hoolitsemise ning sai abi ka oma õdedelt ja
vanematel vendadelt.
( http://www.scotshistoryonline.co.uk/cook1.html )

3. 1852

Sloveenlane Janez Puhar leiutas 1841 . aastal protsessi, kuidas saada foto klaasi peale. Seda tunnustati 17. juunil, 1852 Pariisis Académie Nationale Agricole, Manufacturière et Commerciale poolt.
( http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_photography )
Foto looja: Herman Heyn, 1852
( http://en.wikipedia.org/wiki/File:EddiePlentyHoles.Sioux.1899.ws.jpg )

4. 1853

George S. Da Costa sündis 1853. aastal Lagos. Ta sai oma hariduse Lagos C.M.S. treening instituudis. Aastast 1877 kuni 1895 -ni oli ta juhataja C.M.S. raamatupoes, Lagos. 1895 avas ta oma fotograafia äri. Da Costa pildistas raudtee ehitust valitusele.
( http://www.lib.cam.ac.uk/rcs_photographers/entry.php?id=145 )
Robert Borchardt tegutses Tartus 1853-1855. Arvatavasti on ta 1853. aastal jäädvustanud dagerrotüüpiliselt Fr. R. Kreutzwaldi koos abikaasa ja lastega.
Ta võttis esimese fotograafina Tartus kasutusele kolloodiumklaasnegatiivid. Varem kasutas dagerrotüüpmenetlust, alates 1853.a septembrist tegi fotosid paberile ja koloreeris neid akvarellidega. Borchardt öötas koos oma venna Carl Amandus Borchardtiga (1853-1855). Tal on medalid rahvusvahelistelt näitustelt Berliinis (1865) ja Pariisis (1870). Jäi elama Riiga , kus oli üks Läi silmapaistvamaid fotograafe ligi 40 aastat.
( http://www.linnamuuseum.ee/vana/fotomuuseum/eestipiltnik/index.php?isik=22 )

5. 1854

Albumiinpaberi leiutamine muutis fotod senisest odavamaks ja võimaldas neid lihtsalt lõigata, mistõttu sai neid üsna odavalt toota ja müüa ka lihtrahvale, kes seni olid fotograafiast kõrvale jäänud. Sellest võimalusest haaras kinni prantsuse fotograaf André Adolphe Eugéne Disdéri, kes 1854. aastal patenteeris visiitfoto. Tegemist oli visiitkaardist veidi suurema (10x6 cm) kartongalusele kleebitud portreefotoga.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu )
Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik.
Poolast tagasisaadetud Nadar leidis järgnevalt tööd graafilises ajakirjanduses. Ta lõi satiirilise pressi jaoks karikatuure ning koomikseid tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest. Tema graafilise ajakirjanduse perioodi kulminatsiooniks sai 300-osaline Nadari Pantheon , kus kujutati litograafilise meetodiga prantsuse intelligentsi. Kuigi antud seeria ei olnud majanduslikus mõttes väga edukas, tegi see Nadarist kuulsuse. Töö Pantheonis kujutatute fotodega karikatuuride loomiseks tekitas Gaspard-Félix Tournachonis sügava huvi fotograafia vastu.
See huvi sai suurema hoo, kui 1854. aasta alguses soovitas Nadari üks pankurist sõber rajada Nadaril portreefoto äri, mida ta lubas rahaliselt toetada - portreefotode valmistamist peeti tollal väga tulusaks sissetulekuallikaks. Kuna Nadar oli juba hõivatud karikaturisti tööga, veenis ta oma nooremat venda Adrieni, kes alatasa abirahast elas, et too oleks äri peaorganisaator. Kui Nadar oli kinni maksnud Adrieni fotokoolituse, mille viis läbi Gustave Le Gray, jättis noorem vend Nadari ning avas üksinda stuudio. Samal ajal võttis fotograafiatunde ka Nadar, võib-olla selleks, et ühineda oma vennaga. Arvatakse, et esmalt võis ta seda pidada lihtsaks meetodiks karikatuuride visandamise kiirendamiseks. Peagi ehitas ta oma koju aadressil 113 rue Saint-Lazare pimiku ning tegi fotograafia- alaseid katseid oma sõprade ja külaliste peal.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Nadar#Tee_fotograafia_juurde )
George Eastman (12. juuli 1854 – 14. märts 1932) oli ameerika leiutaja ja filantroop , kes mängis juhtivat rolli fotograafia arenguloos. Ta asutas Eastman Kodak Company ja leiutas rullfilmi. Ta oli eeskujuks Léon Boulyle, Thomas Alva Edisonile, Georges Méliès'le ning Auguste ja Louis Lumière'ile.
24-aastasena tahtis Eastman fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. Pildistamine toimus märg-plaatide peale.
Ta luges ühest Briti ajakirjast, et fotograafid kasutasid želatiini emulsiooni fotoplaatide katmiseks. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas arendada kuiv-plaat emulsiooni. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiin emulsiooniga tegelema. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärususmaa. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats , kättesaadavaks ka amatööridele.
Ta töötas päeval pangas ja tegi õhtul köögis katsetusi. Tema ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval. Pärast kolme aastat kestnud eksperimente oli Eastmanil töötav valem.
1880. aastaks oli ta leiutanud kuiv-plaadi ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem ja säilis paremini. Ta uuris kuiv-plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis ta State Street Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatu teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. 1893. aastal teatas Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli . See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm, lõigatud kitsasteks ribadeks, mida võis kokku rullida. Lisaks valmistas ta filmirullihoidja.
1888. aastal registreeris sõna "Kodak" kaubamärgina. Kodaki loosungiks sai: "Vajutate nuppu, meie teeme ülejäänu." Samal aastal tegi ta tarbijatele kättesaadavaks esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. See oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile, ristküliku kujuline, käes hoitav ja lihtsasti kasutatav – kaamera algajatele . See maksis 25 dollarit, mis oli odav (näiteks Ford Motor Company lihttöölistele maksti päevas 2,5 dollarit, hiljem 5 dollarit).
1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka 1889. aastal Eastmani poolt kavandatud läbipaistvat paindlikku kilet , mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani.
( http://et.wikipedia.org/wiki/George_Eastman )

6. 1855

Pildil on Marcus Sparling, kes istub Roger Fentoni fotograafi furgooni peal.
Pildi autor: Roger Fenton.
( http://en.wikipedia.org/wiki/File:Roger_Fenton%27s_waggon.jpg )

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu

http://www.scotshistoryonline.co.uk/cook1.html

http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_photography

http://en.wikipedia.org/wiki/File:EddiePlentyHoles.Sioux.1899.ws.jpg

http://www.lib.cam.ac.uk/rcs_photographers/entry.php?id=145

http://www.linnamuuseum.ee/vana/fotomuuseum/eestipiltnik/index.php?isik=22

http://et.wikipedia.org/wiki/Nadar#Tee_fotograafia_juurde

http://et.wikipedia.org/wiki/George_Eastman

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Roger_Fenton%27s_waggon.jpg
12
TLÜ Haapsalu Kolledž
Johanna Reilson