Aktiva Passiva 1000 10000 10000 26000 5000 20000 Kokku 36000 Kokku 36000 Aktivakonto Deebet Kreedit 1.algjääk 1000 2.suurenemine (+) 3.vähenemine (-) 500 Deebetkäive Kreeditkäive 4.Lõppjääk (1+2-3) 500 Aktivakonto ülesanne: Avada konto ,, kaupa laos" periood on 1 kuu. Kuu alguses on laos kast ,, cocat" maksumusega 250.- ja kast ,,fantat" maksumusega 250.- kuu jooksul osteti juurde 5 kasti õlut kogumaksumusega 1000.- kuu jooksul müüdi maha pooled cocat ja pooled õlled. Laohoidja jõi ära kõik ,,fantad" 250.- eest läks õlut halvaks. Kanda kogu info kontole ja leida periood lõppjääk. Deebet Kreedit
kulu (omamaksumus) Brutokasum 29 000 16 851,25 = 12 148,75 Müügi toimumise hetkel on laos: Kogus Hind Summa Algvaru 100 57 5700 3. märtsi ost 200 55 11000 9. märtsi ost 10 54 540 23. märtsi ost 50 53 2650 Kuna varusid oli kokku 360 ning inventuuri andmetel on lõppjääk 55 tk, siis 360 55 = 305 tk peab olema maha müüdud 7. Ja 25. Märtsi peale kokku. III Kaalutud keskmine (perioodiline) 55 ühikut on kaubavaru jääk. Võtan terve perioodi keskmise = = = 55,25 55,25 * 55 (varude jääk) = 3038,75 19 890 3038,75 = 16 851,25 ÕPIK LK 235 ÜLESANNE Ü-9.2 Firma kaubavaru kohta on teada järgmised andmed (tükk ja ühikuhind): Arvutada lõppvaru maksumus seisuga 31.12.20X9, kasutades a) LIFO, b) FIFO ja c) kaalutud keskmise meetodit.
10 oli laos 5 ühikut soetusmaksumuses 170 kr/tk ja 3 ühikut soetusmaksumuses 160 kr/tk; Vastus: Kokku oli laos seisuga 31.10 (5 x 170)+ (3 x 160)= 1330 kr eest varusid. Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr Kulu 4890- 1390= 3500 kr 2. AS Karuott kaubavaru kohta on teada järgmist: Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Okt. ostud Lõppvaru 01.01.XXXX 31.12.XXXX 1) 3 x4000 kr 5x4900 kr 6x5000 kr 5x5100 kr 92000 6
present value annuiteet PV=PVA+PV 21369.600 1.2166529 98631.253 13,105.34 € Ülesanne i= 5% annuiteetlaen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 31,545.74 10,000.00 21,545.74 78,454.26 2 78,454.26 31,545.74 7,845.43 23,700.31 54,753.95 3 54,753.95 31,545.74 5,475.39 26,070.35 28,683.60 4 28,683.60 31,545.74 2,868.36 28,683.60 0.00 lõppsumma 0 126,182.96 26,189.18 100,000.00 0.00 fikseeritud põhiosaga laen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk
Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE Kronoloogiliste registrite hulka ei kulu: Pearaamat Kui ettevõte müüb kliendile kaupa, mille eest klient tasub hiljem, tulem müügitulu kajastada
Varude arvestus 1. Mis neist pole varude tunnus? · hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel · varud on varad · varusid kajastatakse bilansis passiva poolel 2. Müüdud varude soetusmaksumus (müügikulu) leitakse valemiga.. · Varude algjääk+ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk-ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud.
võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine. 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad: · ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varu väljamineku ja lõppjäägi kohta, arvestust peetakse ainult sissetuleku kohta; · varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt kuu, kvartali või aasta lõpus; · aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasoleva varu inventuur; · väljaläinud varu kogust ja soetusmaksumust määratakse inventuuri andmeil järgmiselt: varu jääk aruandeperioodi algul + varu sissetulek perioodi jooksul varu jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri andmeil. Selle süsteemi puudused: · puudub jooksev ülevaade varu struktuurist ja kogustest, seetõttu on kontroll varu üle nõrk;
Bilansi alusel jagunevad RMP kontod aktiva ja passivakontodeks, mis näitavad üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk (saldo raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine. Aktivakonto skeem DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+) Käive Vähenemine () Vara lõppjääk (saldo) Käive Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebet käive - kreedit käive Passivakontodel toimuvad tehingud vastupidiselt. Siin näidatakse kreeditis kohustuste ja kapitali algjääk (saldo) ning suurenemine ja deebet poolel näidatakse konto vähenemine. Saldo ehk lõppjääk on kreeditis Passivakonto skeem DEEBET KREEDIT Kohustused kapitali algjääk (saldo)
soetusmaksumus ja lõppjäägi maksumuseks on müümata varude maksumus. Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud ja tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Näide Varu algjääk 10 ühikut a' 125. Aruandeperioodi jooksul soetati I partii 4 ühikut a'130, II partii 12 ühikut a' 140 ja III partii 6 ühikut a' 145.
Algvaru 100 80 8 000 6. jaanuari ost 60 90 5 400 21. jaanuari ost 150 90 13 500 27. jaanuari ost 90 100 9 000 Leian müüdud kauba kulu_ ***13. jaanuaril toimus müük (70 ühikut kaupa). = = = 83,75 on keskmine Leian müüdud kulu, mis on 70 (müüdud kogus) * 83,75 (eelnevalt leitud keskmine) = 5862,50 Kaubavaru jääk on 160 70 = 90 Lõppjäägi maksumus on seega 90 (lõppjääk) * 83,75 (leitud keskmine) = 7537,5 ***24. jaanuaril toimus teine müük (210 ühikut kaupa). = = = 87,66 on keskmine Leian müüdud kulu, mis on 210 (müüdud kogus) * 87,66 (eelnevalt leitud keskmine) = 18 407,81 Kaubavaru jääk on 240 210 = 30 Lõppjäägi maksumus on seega 30 (lõppjääk) * 87,66 (leitud keskmine) = 2629,8 ***30. jaanuaril toimus kolmas müük (30 ühikut kaupa). = = = 96,92 on keskmine
(vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine [5]. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [9:67]. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta eraldi arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, 7 kvartali või aasta lõpus. Perioodilise süsteemi eeliseks on arvestuse lihtsus. See süsteem ei eelda automatiseeritud andmetöötlussüsteemi olemasolu. Kui rakendatakse varude arvestuse
arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1. vara muutumist igapäevaselt ei arvestata, 2. algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna, 3. aruandeperioodi lõpus viiakse läbi inventuur ja tehakse kindlaks lõppjääk (koguseline), 4. arvutatakse allesoleva vara maksumus ja võetakse see varana arvele. * Väike ajakulu, ebatäpne, puudub üksikasjalik info, väheneb kontrollivõimalus (üle- ja puudujääk) Pidev arvestussüsteem: Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri. Eeldab laoprogrammide kasutamist. Varu jäägi hindamiseks kasutatakse Eestis: 1. individuaalmaksumuse meetod; 2. FIFO või 3
Missuguses väärtuses kajastab AS Kuusik kaupa Mutter oma bilansis 31.12.20x7? Valige üks: a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a
nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kontode klassifikatsioon aktivakonto ja passivakonto Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algjääk ehk deebetsaldo 3. Vähenemine ehk kreeditikäive 2. Suurenemine ehk deebetikäive (krediteerimine) 4. Lõppjääk ehk deebetsaldo Passivakonto Deebet Kreedit 3.Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive 4.Lõppjääk ehk kreeditsaldo 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode
8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised Võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust Kergesti ühildatav automatiseeritud tellimissüsteemiga Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks Kontrollivõimalus Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta Peamiseks puuduseks on suur töömaht. Varude arvestuse perioodiline süsteem Jooksev arvestus ainult sissetuleku kohta Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga) Lihtne Võimalik pidada käsitsi Müügil kajastatakse vaid müügitulu. Arvestust omamaksumuse kohta ei peeta. Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Väljaminek 8000 + (9000 + 5000) 8800 = 13 200 Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Näide 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv
· Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67) Arvestusperioodi jooksul realiseeritud varude kulusse kandmine on kajastatud Näites 1, mille tegemisel on kajastatud joonist 1. 6 Joonis 1
NIMI HIND KM-ga HIND KM-ta 1 Mrs. Pizza 7.5 6 2 Juustupitsa 7.5 6 3 Kurgipitsa 7.5 6 4 Kalkunipitsa 7.5 6 5 Viineripitsa 7.5 6 6 Kebabipitsa 7.5 6 7 Tuunikalapitsa 7.5 6 8 Singi-šampinjonipitsa 7.5 6 9 Salaamipitsa 7.5 6 10 Pestopitsa 7.5 6 11 Kreekapitsa 7.5 6 12 Koorene krevetipitsa 7.5 6 13 Kolme juustuga pitsa 7.5 6 14 Kanapitsa 7.5 6 15 Jalapenopitsa 7.5 6 16 Hakklihapitsa 7.5 6 Too...
Õpilane Maria Bahmatova KASSAPLAAN 3 kuud Klass 10 Kuupäev 29-May I KUU II KUU III KUU KOKKU 3 kuu jooksul toimunud tehingud I PÕHITEGEVUS osteti toorainet -3000 -3000 -3000 -9000 maksti palk ja töötaja maksud -2017 -2017 -2017 -6051 müüdi kaupa 6400 6800 6200 19400 kauba müügist 5120 4080 4960 14160 kauba müügist 2 1280 2720 sissetulek 11520 10880 11160 33560 väljaminek -5017 -5017 -5017 -15051 II INVESTEERIMINE osteti tootmisvahendid -240...
Eelneva näite alusel: Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised · Võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust · Kergesti ühildatav automatiseeritud tellimissüsteemiga · Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks · Kontrollivõimalus · Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta Varude arvestuse perioodiline süsteem · Jooksev arvestus ainult sissetuleku kohta · Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga) · Lihtne · Võimalik pidada käsitsi · Müügil kajastatakse vaid müügitulu · Rakendatakse valemit: · Algsaldo + Sissetulek Lõppsaldo = Väljaminek · Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Eelneva näite alusel: 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200
Deebet ostame juurde" Kreedit müüme maha Tegevus Hind Kogus Summa Kogus Summa Algsaldo 4 Ostame 5 300 1500 Ostame 7 200 1400 Müüme 700 3100 700 3700 5 700 3500 Lõppjääk Kogus Summa 400 1600 700 3100 900 4500 200 1400 FIFO 200 800 LIFO 200 1000 KAALUTUD KESKMINE' Kogumispensioni makse võlg 95 Aktiva Käibemaksu ettemaks 273 166005 Töötuskindlustusmakse võlg 796 ostjate laekumata arved Muud ärikulud 1,220
14) Pliiatsi ostmine peab vastama millisele printsiibile (konservatiivsuse, tulude-kulude vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse. 19) Puhkusetasu arvestati novembris ja maksti detsembris. Milllal tuleb kajastada puhkusetasu arvestamist (novembris) kordamine 3 ülesanne 4!
Müügiprognoos tabel 1 Hind, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 72 72 72 72 72 Pearoad 105 105 105 105 105 Dessert 16 16 16 16 16 Kogused Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 ...
on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus [2: 266]. Kaubaühiku keskmine hind on arvutatav valemiga[3: 186]: Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev ehk pidev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine) [20]. Kaalutud keskmise soetushinna meetodil bilansis näidatava lõppjäägi hindamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas [13: 46]. Kokkuvõttes võib öelda, et kaalutud keskmine soetushind saadakse varude soetusmaksumuse jagamisel selle kogusega. Firmades kasutatakse kas perioodilist või pidevat kaalutud keskmise soetushinna meetodit, mis annab ka natukene erinevaid tulemused hindades. FIFO meetod FIFO valem eeldab, et esimeses järjekorras ostetud või toodetud varude objektid müüakse esimesena, mistõttu aruandeperioodi lõpul jäävad varudesse need objektid,
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
Kasutada olev 210 045 851 460 1020875 942 290 923 705 875 120 raha Ruumide rent ja 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 muud kulud Laen ja intress 14 000 14 000 14 000 14 000 14 000 14 000 Töötajate palgad 59 985 59 985 59 985 59 985 59 985 28 660 Kulutused kokku 78 585 78 585 78 585 78 585 78 585 47 260 Raha lõppjääk 131 460 772 875 942 290 863 705 845 120 797 860 Nimetus 7.kuu 8.kuu 9.kuu 10.kuu 11.kuu 12.kuu Raha agjääk 797 860 795 600 799 340 777 080 774 820 762 560 Müügitulud 45 000 51 000 25 000 45 000 35 000 7 000 Kasutada olev 842 860 846 600 824 340 822 080 809 820 769 560 raha
(Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne. Seda meetodit nimetatakse ka 9 bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200
Kui Firma A kasutab varude hindamisel FIFO meetodit ja Firma B kaalutud keskmise meetodit hindade pideva tõusu tingimustes, siis Vali üks: a. Firma A varude käibesagedus on väiksem kui Firmal B b. Firma A koguvara puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B c. Firma A müügikäibe puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B d. Firma A on debitoorse võla laekumissagedus suurem kui Firmal B Küsimus 7 Küsimuse tekst Kui firma varude algjääk oli 60000 ja lõppjääk 90000 , müügikäibe brutorentaablus 30% ja müügikäive 1200000, siis varude käibesagedus oli Vali üks: a. 13,33 b. 4,80 c. 11,20 d. 8,0 Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui koguvara puhasrentaablus on langenud ja müügikäibe puhasrentaablus tõusnud, siis põhjuseks võib olla Vali üks: a. maa soeta,mine aruandeperioodi lõpul b. mitte ükski eeltoodutest c. aktsiadividend (fondiemissioon) d. koguvara käibesiduvuse suurenemine Küsimus 9
d) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas. 29. On teada järgmised andmed: Müügitulu 60 tk 90 kr/tk Algvaru 20 tk 70 kr/tk Ostud 80 tk 80 kr/tk Lõppvaru maksumus kaalutud keskmisel meetodil on: a) 7 800.-; b) 6 240.-; c) 4 680.-; d) 3 120.-. 30. Äriühingu brutokasum oli 800 000.-, soetatud varud 520 000.-, varude algjääk 140 000.- ja lõppjääk 120 000.-. Äriühingu müügitulu peaks olema: a) 1 320 000.-; b) 1 300 000.-; c) 1 340 000.-; d) 1 460 000.-; e) Mitte ükski eeltoodust. 31. Lausend D Võlad töövõtjale 73 000 K Maksuvõlad 73 000 kajastab: a) Maksuametile kanti üle maksuvõlg 73 000.- üksikisiku tulumaksu osas; b) Töötaja(te)le kirjutati maksudeklaratsiooni täitmiseks maksuametis 73 000.-;
lõpuks debitoorseks võlaks. 2. Tootmiseelarve Üleminevad jäägid e. soovitav varu peab moodustama 20% järgmise kvartali müügist. Plaaniaastale järgneva aasta I kvartali müük on kavandatud 20 toodet. I II III IV A I kv algjääk, tk 3 4 6 5 müük, tk 15 20 30 25 90 20 lõppjääk 4 6 5 4 tootmisvajadus, tk 16 22 29 24 91 3. Materjali soetamise eelarve Üleminevad materjali varud pevad moodustama 10% järgneva kvartali kulust. 1 le tootele kulub 10 kg materjali. I II III IV A I kv
interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto. Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks. Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa. Peakassa sularaha arvestus toimub kassaraamatus (exeli tabel), mis koostatakse üks kord kuus ning milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Raha sissetulek vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, väljaminek kassa väljamineku orderiga. Raha liikumisel kassast panka ja pangast kassasse orderit ei vormistata, kuna aluseks on pangakonto väljavõte. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. Kannete õigsuse kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kaupluse kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja või mõni teine selleks volitatud isik (edaspidi kassapidaja). Iga tööpäeva kohta
Toitlustus 5000 7000 8000 8000 7000 8000 9000 9000 9000 9000 9000 10000 Kommunaalteenused 500 600 600 600 600 700 700 1500 1400 1400 1500 1600 Kulutused kokku 40398 42498 42498 41998 40498 41598 45098 45398 45298 45598 45398 46498 Raha lõppjääk 91002 66504 49006 32008 14510 5912 814 3416 8118 13520 22122 35624 16.ku Nimetus 13.kuu 14.kuu 15.kuu u 17.kuu 18.kuu 19. kuu 20.kuu 21.kuu 22.kuu 23.kuu 24.kuu 16043
3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu lühikirjeldus 5. algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks: pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Lemmikpank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500.- krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Liitlausend on kokku kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Lemmikpank 250.- Deebet Konto: Tavaline Pank 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500.- krooni võrra, suureneb pangakonto kokku 500
a4,0=1,4/199,6*100=0,7% Sõel avaga 2,0 mm m2,0=8,4 g a2,0=8,4/199,6*100=4,2% Sõel avaga 1,0 mm m1,0=25 g a1,0=25/199,6*100=12,5% Sõel avaga 0,5 mm m0,5=57,6 g a0,5=57,6/199,6*100=28,9% Sõel avaga 0,25 mm m0,25=70,4 g a0,25=70,4/199,6*100=35,3% Sõel avaga 0,125 mm m0,125=28,4 g a0,125=28,4/199,6*100=14,2% Lõppjääk m0=8,4 g a0=8,4/199,6*100=4,2% b) Kogujääk sõelal i Sõel avaga 4,0 mm A4,0=0,7% Sõel avaga 2,0 mm A2,0=0,7+4,2=4,9% Sõel avaga 1,0 mm A1,0=0,7+4,2+12,5=17,4% Sõel avaga 0,5 mm A0,5=0,7+4,2+12,5+28,9=46,3% Sõel avaga 0,25 mm A0,25=0,7+4,2+12,5+28,9+35,3=81,6% Sõel avaga 0,125 mm A0,125=0,7+4,2+12,5+28,9+35,3+14,2=95,8% c) Läbind liiv sõelal i
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000
varu soetusmaksumus ja lõppjäägi maksumuseks on müümata varude maksumus. Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud ja tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK FIFO on hindamismeetod, kus kuludesse kandmine toimub kauba (materjali)partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena kauba algjääk, siis sissetulnud
Sisuliselt toimub sel meetodil samastumine lootusetu võlaga. Ebatõenäolised laekumised (2) Statistilised hindamismeetodid: eeldavad ebatõenäoliste laekumiste hindamist juba enne, kui selgub, kes ostjatest ei tasu. Tuginevad hinnangutel, mis tehakse eelnevate perioodide andmetest lähtuvalt. Aluseks kas: a) krediitmüük, s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas. Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumatajäänud summade osatähtsus krediitmüügist. b) ostjate arvete lõppjääk, s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest... Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Kulud ebatõen.laekumisest korrigeerimiskanded per. lõpus Ebatõenäolised laekumised (3) Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse kord määratakse rp. siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit
Kontorikulud 100 100 100 100 100 100 100 100 Reklaamikulud 200 200 200 200 200 200 200 200 Koolituskulud 0 100 0 100 100 100 0 100 7325,2 6310,0 6030,0 6310,0 Kulutused kokku 6030,03 6310,03 6030,03 6310,03 4 3 3 3 Raha lõppjääk 33 846 35 899 35 982 38 035 41 023 43 076 43 159 45 212 13 OÜ Nanny24 Nimetus 17. kuu 18. kuu 20. kuu 21. kuu 22. kuu 23. kuu 24. kuu Raha algjääk 45 212 45 295 47 348 51 351 53 404 53 487 55 540
2. Käive vahendite suurenemine (krediteerimine) 3. Käive vahendite vähenemine (debiteerimine) 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (kreedit-lõppsaldo) Passivakontodel näidatakse vahendite moodustamise allikate algjääk ja suurenemine kreeditis, nende vähenemine aga deebetis. Passivakontol saab lõppjääk esineda ainult kreeditis (kreeditsaldo). Järelikult kõikide kontode deebetisse kirjendatud algsaldode summad peavad võrduma bilansi kokkuvõttega ning ühtlasi ka kõikide kontode kreeditisse kirjendatud algsaldode summaga. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse kontole vastavalt sellele, kus poolel asub ta bilansis: aktivakontode algsaldod deebetisse ja passivakontode algsaldod kreeditisse. Majanduslikud tehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel, kõik
kokku langeda varu inventuuri andmetega · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad: · ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varu väljamineku ja lõppjäägi kohta, arvestust peetakse ainult sissetuleku kohta · varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt kuu, kvartali või aasta lõpus · aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemaoleva varu inventuur Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest
Nende raamatupidamiskannete tulemusel tehing vara ei mõjutanud. Sest: D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 8. nädala praktikum K: Väärtusvähend ___________ D: Väärtusvähend D: Ostjate tasumata arved K: Ostjate tasumata arved K: Väärtusvähend D: Arvelduskonto K: Ostjate tasumata arved T-8.2 Firma kontol Ostjate tasumata arved on lõppjääk 450 000 krooni ja kontol Väärtusvähend deebetjääk 4500 krooni. Esimesse gruppi kuuluvad arved, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud (2/3 ostjate arvetest) ja teise gruppi arved, mille maksetähtaeg on juba ületatud (1/3 arvetest). Firma hindab, et esimese grupi arvete ebatõenäolise laekumise osatähtsus on 2% ja teisel grupil 5%. Ebatõenäolise laekumise kulu kajastamisel on aluseks 18 000 krooni. Sest: Väärtus - vähend
Plaani aasta lõpuks jääb debitoorse võlana ülesse 60 000. 17 2.TOOTMISPLAAN Soovitav varu moodustab 20% järgmise kvartali müügi kogusest. Plaaniaasta järgmise aasta esimese kvartali müük on 12 000 toodet. I II III IV A I Algjääk, tk 1 000 3 000 4 000 2 000 1 000 Müük, tk 2 000 5 000 8 000 11 000 26 000 12 000 Lõppjääk, tk 3 000 4 000 2 000 2 400 2 400 Kokku tootmisvajadus, tk 4 000 6 000 6 000 11 400 27 400 3. MATERJALI VAJADUSTE PLAAN Ühe toote valmistamiseks vajatakse 5kg materjali, mis maksab 50 senti/kg. I II III IV A I Toodang, tk 4 000 6 000 6 000 11 400 27 400 12 000 Mat.kulu kg/tk 5 5 5 5 5 5
Igal nädalal 2 korda 4 aasta jooksul 1 kord aastas 1 kord kuus Tagasiside Õige vastus on: 1 kord aastas . Küsimus 7 Kohustuslik bilansipäev raamatupidamisarvestuses on: Sellist mõistet ei eksisteeri Majandusaasta jooksul ükskõik milline kuupäev Majandusaasta esimene kuupäev Majandusaasta viimane kuupäev Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 €
arvutamise aluseks on laenujääk. 2. Millisel graafikul on intressikulud kõige väiksemad? Hea info laenude liitintressi lihtintressi jms ning väga hea kalkulaator asub minuraha.ee lehel – sealt saab ka enam vähem vastuseid kontrollida, aga mulle tundub et tee lihtsalt tabel ära antud juhul muidu tuleb lahendusäik ikka väga pikk!? Laenu tagasimaksmise graafik Kvartal Perioodiline tagasimakse Intressimakse Laenu põhiosa tagasimakse Laenu lõppjääk Ülesanne 8 Seoses hooajaliselt suurenenud müügiga vajab ettevõte laenukapitali summas 6 tuh eurot kolmeks kuuks e 91 kalendripäevaks. Selleks võrdleb ta tingimused käibekapitalilaenul ja faktooring¬ul. Käibekapitalilaenu intressimäär on 6% aastas, intressi ajabaas on act/360. Intressi arvutamine põhineb laenujäägil ja lihtintressil. Käibekapitalilaenu väljastatakse ühes summas ja nõutakse tagasi ühes summas koos intressiga lõpptähtpäeval
6) Köögi võimalusi 7) Roogade viimistlemiseks, serveerimiseks kuluv aeg 8) Töötajate oskus 9) Roogade pakkumisjärjekord 10) Toiduainete mitmekesisus 11) Toiduainete käsitlemise mitmekesisus 40. Mis on inventuur? Kirjelda toimumist Mõõdetakse, kaalutakse, loetakse kogu olemasolev kaup Lugemislehel peab olema toote nimi, mõõtühik, toote hind vastavalt möötühikule, kauba lugeja nimi, allkiri, kuupäev, aeg ja koht. Varude algjääk + ostud varude lõppjääk Registreerida säilimistähtaja ületanud kaubad 41. Kirjelda kliendikeskse teeninduse põhimõtteid. Kes on püsiklient? 42. Iseloomusta a la carte teenindust. Valmistama hakatakse alles siis, kui tellitakse, mitte ennem 43. Iseloomusta erinevaid toitlustusettevõtte tüüpe 1) Kohvik 2) Jäätise baar 3) Pubi 4) Baar 5) Mäkk 6) Hesburger 7) Tanklad 44. Millised on ettevalmistustööd söögisaalis enne ettevõtte avamist? Laua eelkatmise
Kommunaalkulud 160 Palgakulud 320 Palgamaksed 109 Laen 1.aastaks 1 721 Laen 2.aastaks 886 Laen 3.aastaks 608 Raamatupidamisteenuse kulud 63 Interneti kulud 23 Kokku 4401,98 3.3. Likviidsusprognoos Esimesel tegevusaastal on vähem kliente, kui järgmistel aastatel. Teise aasta tegevuse lõppedes on ettevõte kuu lõppjääk positiivne. Teise aasta lõpuks on pool pangalaenust juba tasutud. Likviidsusprognoos välja toodud tabelis 12. Puhkemaja Tabel 12 Likviidsusprognoos Nimetus Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Algjääk 18 132 16 601 14 754 13 437 12 576 11 694 10 524 8 890 6 980
Palgad 1344 13440 13440 13440 1344 13440 13440 1344 1344 1344 1344 13440 0 0 0 0 0 0 Kulud 1644 16440 16440 16440 1644 16440 16440 1644 1644 1644 1644 16440 kokku 0 0 0 0 0 0 Lõppjääk 4066 41402 42178 43034 4411 45214 46366 4709 4822 4874 4945 50544 3 9 1 4 3 4 Lisa 4. II aasta liskviidsusprognoos Nimetus Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Algjääk 5054 51552 52539 53717 5292 5381 5499 5621 5728 5878 60099 61414
Sõel avaga 1,0 mm m1,0=44 g a1,0=44/200*100=22% 6 Sõel avaga 0,5 mm m0,5=64 g a0,5=64/200*100=32% Sõel avaga 0,25 mm m0,25=54 g a0,25=54/200*100=27% Sõel avaga 0,125 mm m0,125=18g a0,125=18/200*100=9% Lõppjääk m0=4 g a0=4/200*100=2% b) Kogujääk sõelal i: Sõel avaga 4,0 mm A4,0=2% Sõel avaga 2,0 mm A2,0=2+6=8% Sõel avaga 1,0 mm A1,0=2+6+22=30% Sõel avaga 0,5 mm A0,5=2+6+22+32=62% Sõel avaga 0,25 mm A0,25=2+6+22+32+27=89% Sõel avaga 0,125 mm A0,125=2+6+22+32+27+9=98% Sõela põhi Ap=2+6+22+32+27+9+2=100% c) Läbind liiv sõelal i:
summade maksmisega. Oletame, et laenusumma on 100000 krooni, tähtaeg on kolm aastat ning intressimäär 12% aastas. Leida annuiteetmakse suurus ja tuua ära annuiteetmaksegraafik. A= PVA / PVIFAi,n = 100000/2,4018=41635 Periood Laenu Laenumakse Intressimakse Põhiosa Laenu algjääk tagasimakse lõppjääk 1. aasta 100000 41635 12000 29635 70365 2. aasta 70365 41635 8444 33191 37174 3. aasta 37174 41635 4461 37174 0 Kokku 124905 24905 100000 22
Laenu tagasimakse 4257 4257 4257 4257 4257 4257 Liisingmakse 4053 4053 4053 4053 4053 4053 A-kulu 500 500 500 500 500 500 B-kulu 300 300 300 300 300 300 Kulud kokku 44436 44436 44436 44436 44436 44436 Lõppjääk 131312 134236 166520 215164 309328 423392 50 Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 3.4. Kasumiaruanne Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni
Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks toon pangast kassasse 500 krooni. Tehingu kirjeldamiseks raamatupidamisarvestuses tuleb moodustada lausend: · Deebet Konto: Kassa 500.- · Kreedit Konto: Pank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500 krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Et see lihtlausend saaks väärida korrektse lausendi nimetust, peab juurde olema kirjutatud veel tehingu toimumise kuupäev, sellesama kirjendi registreerimise järjekorranumber ja dokumendi andmed. Liitlausend on kokku kolme või enama konto deebetite korrespondeerimine kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500 pankadesse, 250 krooni Lemmikpanka ja 250 krooni Tavalisse Panka. Siis koostatakse lausend:
annaabi.ee 
