võrratused; III Vektor tasandil. Joone võrrand Teemad IV Funktsioonid ja nende graafikud; V Arvjada ja selle piirväärtus; VI Logaritm ja eksponentfunktsioonid. Logaritm ja eksponentvõrrandid ning võrratused; Teemad VII Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid; VIII Funktsiooni piirväärtus ja tuletis; IX Geomeetria tasandil ja ruumis; X Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt hinnata arvutustulemusi; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavaga fikseeritud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; oskab kasutada põhilisi mõõtühikuid ja seoseid nende vahel; Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab praktikas kasutada planimeetria ja stereomeetria põhiseoseid;
Muidugi see on täiesti õige, sest üle oma varju pole mõtet hüpata. Osad valivad kutsekooli, kuna nende vanemad soovivad seda või ei luba kaugele asuvasse gümnaasiumi minna. Siiski leidub ka neid, kes soovivad haridust omandada gümnaasiumis ning on sellise valikuga väga rahul. Gümnaasiumisse võikski minna just need, kes on natukene taibukamad ning on kindlad, et saavad seal hakkama ega lange välja. Ükskõik millise valiku Eesti põhikooli lõpetaja ka ei teeks, kõik on head valikud. Pole vahet kas ta valib kutsekooli või gümnaasiumi.
Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia, kaugseire, GIS, Eesti põhikaart Inimgeograafia- geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajadus täpsemalt teada mingist valdkonnast, hakkasid geograafid spetsialiseeruma.Geograafia harud: 1)Meteoroloogia 2)bioloogia 3)majandus 4)ajalugu 5)astronoomia
muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna muusika (musike-muusade kunst, kreeka keeles). Muusika oli neile kõige tähtsam kunst ja nad suhtusid muusikasse nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt. Neil oli ka noodikiri, aga palju ruumi jäeti inspiratsiooniks. Antiik-Kreeka koolis oli muusika kõige tähtsam õppeaine koos matemaatikaga. Iga kooli lõpetaja oskas mängida ühte pilli, pidi tundma noodikirja ja oskama luua muusikat. Enamiku spordialade saateks mängiti pilli. Antiik-Kreekas pandi alus tänapäevasele muusika teooriale. Ka Roomas (2.saj. e.Kr.-5.saj. p.Kr.) oli muusikal tähtis roll. Seda estitati meelelahutuseks. Põhiliseks pilliks oli vesiorel, mida mängiti ka gladiaatorite võistlustel. Rikastes kodudes oli kombeks õhtusöögi ajal muusikat kuulata ning teatris kuulus nii tragöödiate kui komöödia
Muutlikud tähed ja noovad. Valged kääbused, neutrontähed, mustad augud. Gaas-tolmuudukogud. Tähtede areng. Linnutee koostisosad ja struktuur. Täheparved. Galaktikad. Galaktikate parved. Universumi ehitus ja evolutsioon. Kosmoloogiline printsiip. Kosmoloogilised mudelid. Suur Pauk. Antroopsusprintsiip. Teadusliku maailmapildi kujundamine, aluseks õpitu KORDAMINE. Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava õpitulemused 3.4.1. Üldised õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja: teab füüsikaliste nähtuste ja objektide iseloomulikke tunnuseid ja nähtuste ilmnemise tingimusi. Oskab füüsikanähtusi seletada kasutades õpitud seadusi ja seaduspärasusi. Toetudes loodusteaduslikule meetodile ja mõtlemisviisile, oskab näha ja leida olemuslikke seoseid erinevate nähtuste vahel. Teab ja oskab seletada õpitud füüsikaliste nähtuste praktilisi rakendusi; teab füüsikalisi suurusi ja nähtusi või omadusi, mida suurus iseloomustab. Seostab omavahel
See oli mõeldud selleks, et valmistada ette teistele Vene ülikoolide õppejõude. Kihelkonna ja vallakoolid tegutsesid maal, linnas oli samal tasandil elementaar kool. Valla- ja kihelkonnakoolis anti eesti keeles haridust, elementaarkoolides saksa (mõningal puhul vene) keeles. Peale seda astet tuli kreiskool (alates sellest astmes saksa keeles õppetöö) (maakonna keskustest), edasi oli gümnaasium, siis oli ülikool. Kihelkonna kooli lõpetaja võis õpetada kreiskooli lõpetaja. Kihelkonna kooli õpetajate ettevalmistamiseks oli Cimze seminar. Gümn õpetajate puhul oli vajalik ük haridus. Talurahvas oli tavaliselt vaid vallakooli haridusega. Eksisteerisid Põhja ja Lõuna Eesti murre. 1843 Ahreus-i andis välja grammatika kasutades Põhja- Eesti keskmurret. 1806 oli esimene Eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa Rahva Näddale Leht". See oli põhm saksakeelse ajalehe tõlkimine. Tsaari korralduses see ajaleht suleti (kardeti selle tõttu mässu)
Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava aga määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) õppe- ja kasvatustegevuse alused ja üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Ehk Põhikooli lõpetaja, kes saavutab vajalikud tulemused, saab haridustaseme kätte, lasteasutuse lõpetaja saab ainult koolivalmisuse alused kätte, et alustada harisusteed. Põhikooli kooliastmed on jaotatud kolmeks etapideks ja taotlevad pädevused on kirjeldatud iga etapi jaoks, koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on ainult 6-7aastaste laste eeldatavad üldoskused, ehk tähtis ainult arengu lõpptase enne kooli minekut.
produktiivsem.Äripäev 14. veebiportaal – veebisait Portaalis saab hobivarustust rentida otse omanikult 15.hobi-aktiivne huvitegevus Minu hobi on jäähoki. 16.hübriid Uus Toyota Avensis on rohkem hübriid. 17.plagiaat - loomevargus Moelooja süüdistab kolleegi töö plageerimises. 18. Džäss- muusika stiil Õppisin muusikakoolis lüükriistu ja mängisin džässibandis.-Kroonika 19.abiturient – gümnaasiumi lõpetaja Abiturientide ballini on jäänud mõned kuud. 20. sensitiivne-tundlik,õrn Kunstnik oli oma töödes sensitiivne ja õrna hingeeluga. Võõrsõnade leiukoht: E.Vääri jt.Maire Raadik,Kroonika,Äripäev.
Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu. Kutsekooli minnes peab kindel olema, mis erialal tahetakse suurena tööd teha. Gümnaasiumi minnes ei pea olema oma tuleviku suhtes veel väga kindel, mistõttu oleks see inimesele, kes ei suuda veel tuleviku üle otsustada võimetekohasem . Pärast põhikooli peaks inimene olema piisavalt küps, et valida endale huvide ja võimete kohane õpitee. Põhikooli on lõpetaja ees väga palju võimalusi ja on vaja teha tähtis otsus, kus edasi õppida. Valiku tegemise teeb raskeks tõsiasi, et sellest sõltub suur osa tuleviku elust. Tavaliselt minnakse peale põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse. Mõlemal variandil on omad head ja halvad küljed, kuid kumb neist on mõttekam? Gümnaasium annab lisaaega mõtlemiseks ja valikute tegemiseks. Põhikooli lõpul ei pruugi inimene olla veel nii küps, et teha otsus, mis puudutab kogu elu.
1 1 26 1 0 19 1 1 19 1 0 18 6 1 41 10 Sinine - Selle aasta lennust läks ainult 1 lõpetaja välismaale Roheline - Selle aasta lennust läks kõige rohkem lõpetajaid välismaale 3 15 1 1 3 13 Hetkel on välismaal Protsent (%) 17 47% 19 53% 36
koostööpartnerid TÜ VKA positiivne/ Kultuuriakadeemia (loetelu) loominguline vaimsus allüksuse - Kultuur linna ja ja õppekava põhieesmärk on õppe maakonna laiapõhjalisus ja kvaliteedi prioriteet aitab hoomata KH tagamine, mille - Koostööpartnerid mitmekesisust. tulemusena on (ülikoolid, ülikooli lõpetaja loov asutused ja õppetegevus, konkurentsivõimeline praktika) professionaal.
Retsensioon Kurt Fleckenstein ,,Nii magus, kui võimalik" Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein...
ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada. Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest. Õpilastes arendatakse oskust tänapäeva eesti kirjakeelt teadlikult kasutada, kujundatakse arusaamist keele arengust ja muutumisest, omandatakse teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta. 2.3. Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes 3. klassi lõpetaja: 1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades kõnes ja kirjas sobivaid lühivastuseid ning terviklauseid; kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga; oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi; 4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; 5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust; 6) kuulab mõtestatult eakohast teksti;
A Saebelman. Väga andekas ja paljutõotav muusik, peale valga seminari jäi sinna õpetajaks. Töötas venemaal ja ukrainas, Ukrainas suri, tema looming on läinud kaduma, alles o jäänud kuskil 15 laulu tuntumad lalud on ,,Sind surmani" ja ,,mu isamaa on minu arm" . Kunileid oli üks esimese üldlaulupeo juhtidest. A.E. Thomson sündis 1845 ja suri 1917, laialdaste huvidega helilooja, muusika, matemaatika, ühiskonnategevus, oli pedagoog ja valga seminari lõpetaja. Ta ei jäänud eestisse, läks venemaale paremaid elu ja töö tingimusi otsima, tutvus A.Rubinsteiniga ja läks tema juurde koduõpetajaks, õpetas lastele muusikat ja kõike muud. Läbikäimine kuusa muusikaga mõjutas Thomsoni muusikat. Thomson hakkas kasutama oma koorilauludes rahvamuusikat. Thomsonil on veel kaks kulsat lugu, mis on ,,kannel" ja ,, Pulmalaul" . F.A. Saebelmann oli Kunileiu noorem vend, sünid aastal 1851 ja suri 1911. Venna
Omandades kutsekoolis erialast keskharidust õpetatakse selgeks spetsialiteet, noored saavad praktika ja töökogemuse. Kooli lõpetades saadakse ka õpetaja kaudu tööle, sellepärast annavad ka õpetajad endast palju, et õpilane oskaks oma tööd, siis on hea näidata ka oma tuttavatele, et näe, ta on minu käe all seda kõike õppinud. Õpetajad on soovitajad ja tööandja tahab näha, et on olemas inimesi, kes on uue töölise tehtud töid näinud ning nendega rahul olnud. Gümnaasiumi lõpetaja soovides minna näiteks ehitusviimistlejaks tööle, peab nägema selleks palju vaeva, võib-olla läbima lisakursuseid ja -õpinguid. Ta ei saa nii kergelt tööd, sest tal puudub töökogemus ja teadmised. Noored usuvad, et peale kutsekooli ei saa edasi ülikooli õppima minna. Tegelikultsee nii pole, on vaja vaid sooritada teatud riigieksamid. Meie ühiskonnas on võimalusi palju . Kui noor arvab, et ei suuda kutsekooli õppematerjaliga
eelmiste aastate omadega, on langenud (Himma, 2014). Olukorra teeb veel kurvemaks teadmine, et enamik gümnasistidest ei soovi tulevikus minna ülikooli õppima matemaatika, eesti keele või võõrkeelega seostuvat, kuid kohustuslike riigieksamitega jäävad meie oma valikud tagaplaanile. Leian, et kõiges on võimalik kompromiss, seega pakun välja, et seadusesse viidaks sisse muudatus, mille kohaselt gümnaasiumi lõpetaja peab valima kaks eksamit kolme kohustusliku seast ning lisaks valima üha meelepärast õppeaine, milles samuti sooritab riigieksami. See tagab õpilastel võimaluse näidata oma teadmisi nii üldainetes kui ka neile meelepärases aines. Olen veendumusel, et preagune kolme kohustusliku eksami süsteem ei ole parim lahendus gümnaasiumihariduse omandamise kinnituseks ning igal õpilasel peaks olema võimalus valida kasvõi üks eksam omal valikul. Kasutatud kirjandus: Himma, M. (2014)
PÕHIKOOLI LÕPUKÕNE 2008. Tere kallid lõpetajad, vanemad, õpetajad ja sõbrad! Kord küsiti ühelt lapselt: ,,Kas aasta on pikk?" ,,Pikk, pikk nagu igavik!" vastas ta. Ühelt õpetajalt küsiti sama, ta mõtles viivu Ning vasatas: ,,Aeg lendab linnutiivul" ARMAS LÕPETAJA! Nagu Viivi Luik oma jutus on kirjutanud just nõndasamuti on ka elus: sulle tundub see üheksa aastat igavikuna; mulle lühikese viivuna. Üheksa aastat tagasi hakkasid sa ehitama haridusemaja. Ettevalmistus selleks ehituseks oli kestnud siis juba seitse aastat. Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud lasteaias. Koolis ehitasid sa esimesel aastal esimese korruse ja teises klassis teise korruse ja nii aina edasi. Olen uhke , et olen saanud osaleda teie majaehituse kuuel korrusel. Olen püüdnud teid juhendada nii, et maja saaks tugev, kuid samas just teielik isikupärane ja omanäoline. Iga korrust pidite te hoolega ehitama see tähendab hästi õppima. Kes püü...
1. Miks öeldakse, et Bach on ühe muusikaajaloo epohhi lõpetaja ? 1. Sest just tema loomingus jõudis kõrgpunkti polüfooniline väljenduslaad. 2. Räägi Bachi varasemast elust. 2. Sündis Saksamaal Eisenachi linnas muusikute perekonnas. 10.a jäi ta orvuks, teda õpetas vanem vend. Õppis Lüneburgi Michaeli koolis, kus laulis ka kooris. Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3
Kui talvel linnuke aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi) Ei pea viimast viljapead põllu pealt ära noppima: taevaaluste linnujagu peab alles jääma. (Kaarma) Varblasi ei tohi eemale peletada, veel vähem kinni püüda või surmata see toob otsekohe suurt lambaikaldust. (Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv.
Eesti üheks teiseks trumbiks teiste suurriikide ees nagu Hiina, Ameerika ja paljud teised, on Eestis siiski suurem osa haridusest võimalik omandada tasuta. Ameerikas see-eest maksab kõrgharidus hingehinda - ühe õppeaasta maksumus võib ulatuda neljast või viiest tuhandest kuni neljakümne tuhande dollarini. Üheks õppeaastaks loetakse üldiselt 9t kuud ja kuna koolis peab käima kolm aastat, siis selle summa pärast võib nii mõnigi tark gümnaasiumi lõpetaja vaid unistada sellest. Eesti on maailma kõige arenenumate tabelis neljandal kohal, see tähendab seda, et Eesti on võrreldes maailma suurriikidega üpriski kõrgel kohal. Eesti on säranud ka filmimaailmas - Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm “Mandariinid” kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile 2015. aastal. Mängufilm küll esimest kohta ei võitnud, kuid saades juba üheks Oscari nominendiks, siis vähemalt minule
tööhõive valdkonnas; leida võimalusi valitsuse programmide ja tööhõive ürituste korraldamiseks täiendavat rahastamist; töötama välja stiimulite, soodustuste ja investeeringute süsteemi, piirkondades, kus on madal töötus ( see omakorda stimuleeriks KOV tegelema rohkem tööhõive küsimustega ). Kindlalt tuleks ümbervaadata haridustegevuse kõikides haridusasutustes, kuna ülikool peab üliõpilasest tegema enda ala spetsialisti. Lõpetaja peaks omama kindlat profesionaalset suunda ( selleks tuleks igas ülikoolis teha kohustuslikuks loeng Profesionaalse karjääri planeerimine ); peaks olema kindel, et tema teadmised on nõutud ( eriala tuleks valida mitte ainult ärilise kasu leidmiseks, kuid samuti võttes arvesse pikaajalisi suundmusi tööturul ). Kasu tooks erinevate noorteprojektide ja programmide toetamine. Nimetatud ettepanekud, võimaldaksid noortel omandada juurde häid kogemusi erinevates
rõhus"... Koos on artistid jazzi'ga tegelenud juba pikka aega. Tuuli alustas muusika õppimisega juba 2001. aastal. Ta lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop- jazz laulu erialal ning täiendanud end Rotterdami Jazziakadeemias Hollandis, lisaks lõpetanud muuskiakoolis klaveri ja kitarri eriala. Peale laulmise ja muusika kirjutamise on Tuuli esinenud ka raadios ning televiisoris. Teet on Tallinna Tehnikaülikooli lõpetaja ning peale selle on ta õppinud muusikat mitmeid aastaid. Kõlav muusika oli saanud rohkelt inspiratsiooni sügisestest meeleoludest, armastusest ning ka tükikesest huumorist. Peale eestoodud Titanic'u laulu, võis kuulda ka biitlite ning erinevate jazzistandardite loominguid ning ka solisti oma loomingut ,,Sinu kõrval on hea". Luuletustest sai kuulda Tuuli Vellingu nagu ,,Poeet" ja ,,Lootustandvand surevad esimesena", ,,Sa olid valu" ning paljude teiste Eesti luuletajate luuletusi
Milleks on gümnaasiumi õppekavas uurimistöö? Keskhariduse omandamiseks on õpilased pidanud aastaid edukalt sooritama vabalt valitud ainetes riigieksamid. Käesolevast aastast on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud nõuded muutunud ja abituriendid peavad sooritama eksamid kolmes kohustuslikus aines: eesti keel, matemaatika ja inglise keel. Lisaks eksamitele on gümnaasiumiõpilastel kohustuslik koostada vabalt valitud teemal uurimistöö ning seda ka edukalt kaitsta. Kas uurimistöö koostamine on gümnaasiumis vajalik ja mida see noortele õpetab? Uurimistöö on uurimusliku protsessi tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö koostamine on pikk protsess, mis eeldab, et õpilane leiab endale juhendaja ja viib end valitud teemaga täielikult kurssi, mis tähendab kümnete artiklite lugemist, raamatute sirvimist ja teatmeteoste uurimist. Kuigi uurimistöö o...
Abiturient Keskkooli lõpetaja; keskkooli lõpetama valmistuv isik Absoluutne Tingimatu, piiramatu; täiuslik, täielik Abstraktne Mõtteline, mittekonkreetne, üldistatud Absurdne Mõttetu, võimatu Akadeemik Akadeemia liige Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik Asfalt Teekattematerjal, pigitaoline aine Balansseerima Tasakaalustama, tasakaalus hoidma; tasakaalu säilitama Barbaarne Metsik Bariton Keskmise kõrgusega meeshääl; teatud vaskpuhkpill Barjäär Tõke, kaitsevõre Barokne Barokile omane Barrikaad Kaitsetõke, teesulg Bluffima Eksitama, eksiteele juhatama Boheemlane Ebakorrapärase, muretu eluviisig...
Iseloomustab: 1) harmoonia 2) orkestratsiooni üldine lihtsustamine 3) lihtsus 4) selged lakoonilised meloodiad 5) hoiduti äärmuslikest emotsioonidest 6) väärtustati taas täpset vormi. Kujutavas kunstis oli Kubism, mida edendas Picasso. Igor Stravinski- Elulugu- poola aadliku perest, sündinud Peterburis, isa ooperilaulja, saanud head kasvatuse ja hariduse, õppinud klaverit, Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna lõpetaja, kõik muusikalised teadmised Rimski-Korsakovilt, muusikat koolis ei õppinud, 1910.a elas vahelduvalt Pr ja Venemaal, 1917.a revolutsiooni Venemaal ei saanud sinna tagasi läks sveitsi, 1939.a suundus USA'sse, elas surmani. Korraks käis 1962 NL ja teda võeti vastu suurte pidustustega. Looming- I periood (vene periood) kuni 1920 vene teemad ,,Petruska" ballett, esietendus Pariisis 1911, lugu vene ülestõusmispühast. ,,Sõduri lugu" 1918, kirj jutustajale, väikesele
talle meeldival alal. Üldiselt peetakse koolis tarkadeks neid, kes saavad võimalikest parimad tulemused. Selline suhtumine on aga kaheti mõistetav. Võib-olla on sellistel õpilastel juhtumisi geneetiliselt kaasa antud parem mälu, mis on abiks mahuka materjali õppimisel. Samuti on märgata, et õppimine on kujunenud pigem ühe hinde kätte saamiseks. Sellest järelduvalt ei ole päris õige hinnata tarkust paljalt numbrite järgi tunnistusel. Öeldakse, et targim inimene on keskkooli lõpetaja. Olles ise abiturient ja viieline õpilane, võin öelda, et ei tunne ennast targana. Võin küll füüsika teoreeme pähe taguda, kuid lõppkokkuvõttes ei anna see mulle midagi. Samas võrreldes end kasvõi kolmeaastase taguse minaga, olen kindlasti palju kogenum, teadlikum ja näen oma arengut. Täiesti ühest selgitust tarkuse olemusele on raske anda, kuna pole kindlat mõõdupuud, mille järgi üks inimene on tibake targem kui tene. Osa inimesi on lihtsalt targemad
3) Üliõpilane esitab järgmised materialid: - diplomitöö kahes eksemplaris - retsensioon ühes eksemplaris - juhendaja arvamus ühes eksemplaris - tõend raamatukogult?!?! 4) Üliõpilane registreeib kaitmisaja 4 5) Toimub kaitmisne kaitmiskomisjoni avalikul istungil. Kaitmiskomisjon koosneb vähemalt 5 liikmest. Kaitsmise protsess: - esitatud dokumentide tutvustamine - lõpetaja ettekanne - juhemdaja arvamuse tutvustamine - retsensendi arvamuse tutvustamine - diskussioon kus on kõigil kohalviibijatel võimalus esitada kaitsjalt küsimusi lõputoo kohta - otsuse vastuvõtmine 6) Positiivse otsuse korral vormistatakse akadeemileine õiend ja diplomitöö mis antakse lõpetajale üle pidulikul lõpuaktusel. 5
Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada. Parlamentaalse demokraatia lõpetaja. 10. TV 4/53 (vali 2 valdkonda) Valgusideede levik: Valgustusfilosoofid, usuvabadus, erinevad vabadused Ameerikas. Maksusüsteem: Makse tõsteti liigselt, ebaühtlane süsteem. Aadlike ja vaimulike maksustamine. USA iseseisvussõda: Prantsusmaa aitas Ameerikat kasutades enda raha, samal ajal olles ise kehvas olukorras. Absolutistlik valitsemisviis: Louis XVI oli äpardunud valitseja, ta ei tahtnud olla valitseja. Ta oli oskusteta ja suutmatu, lasi ennast teiste poolt liigselt mõjutada.
sealse neeme Tormide neemeks (Hea Lootuse neem). · C.KOLUMBUS Mees, kelle rahvust ja väljanägemist ei teata, avastas 1492 Ameerika (omaarust küll India, ta ei saanud teada, et oli avastanud uue mandri) (lipulaev Santa Maria). · F.MAGALHAES I ümbermaailma reisi alustaja 1519-1522, ta tapeti 1521 (sõitis Hispaania lipu all, aga oli portugallane). · EL CANO I ümbermaailma reisi lõpetaja 1519-1522. MÕISTED: · RENESSANSS Tõlkes taassünd, uue maailmapildi kujunemine, kus oluliseks eeskujuks oli Antiik-Kreeka kultuur. · HUMANISM Uus maailmavaade renessanssi ajastul, mis väärtustas inimest (nüüd oli tähtis inimene, enne oli ainult jumal). · REFORMATSIOON Usu-uuendus ehk muutused usuelus ja ühiskonnas. · PREDESTINATSIOON Jumalik ettemääratletus. · AUGSBURGI USUTUNNISTUS On kokkuvõte uuest usust, lutherlusest.
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest.
auastme. Juulist 1984 juulini 1985 õppis ta varjunime "Platov" all Punalipulise Instituudi ( .. ) (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu Välisluureakadeemia) üheaastases teaduskonnas. See asus Moskva oblasti Zvenigorodi rajoonis ("objekt "Jrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele (Sveits, Austria, Lääne-Saksamaa, Ida- Saksamaa; Esimese Peavalitsuse 4. osakond). Ta oli osakonna vanem. Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud Mihhail Frolov sõnul märgiti tema joontena imeloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon). Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne". Putini sõnul oli tal valida, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja NSV Liidu KGB keskaparaadis vastavas osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita
kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd. Muidugi selle eesmärki saavutamine sõltub õpetajast, õpetajad peavad teha soobivat keskkonda. 11. Mis taseme peavad saavutama I ja mis taseme II astme õpilased eesti keele kui teise keele oskuses? 2p I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 3. klassi lõpetaja: 1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist; 5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks;
*Tõenäosusteooria, matem. statistika 10.Diskreetne matemaatika Lisa: matem. analüüs, numbrilised 13 meetodid, arvuteooria Gümnaasiumi viimases klassis lõpeb õppetöö juba veebruaris, seejärel algavad küpsuseksamid. Iga lõpetaja peab alates 2007. aastast tegema ühe kohustusliku riigieksami emakeeles ja 3 eksamit oma valikul. Valikul arvestatakse seda, millisesse kõrgkooli lõpetaja soovib astuda. Lõpueksamid on ühtlasi ka sisseastumiseksamiks kõrgkooli. Valik tuleb teha järgmiste ainete seast: 1) teine riigikeel (Soomes on 2 riigikeelt: soome ja rootsi) 2) I võõrkeel 3) matemaatika 4) reaalainete komplekseksam. Enne 2007. aastat oli kolm kohustuslikku eksamit: emakeel, teine riigikeel ja A-
õppekavas Gümnaasiumis · MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive maailma erinevates regioonides. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvusvahelised ränded. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised tsivilisatsioonid. Õpitulemused õppekavas Põhikooli lõpetaja: · teab maailma tihedamini ja hõredamini asustatud alasid, · oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ja analüüsida seda mõjutanud tegureid; · teab riigi või selle osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid; · teab eri rahvaste ja riikide rolli geograafilise maailmapildi avardumises; · oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni; Õpitulemused õppekavas Gümnaasiumi lõpetaja: · mõistab maailmas toimuvaid rahvastiku- ja
See maakond on Eestis üks hinnalisemaid, sest siin kandis toimub Eesti tähtsaima maavara kaevandus. Ilmselt seetõttu on juba aastast 1959 toimunud Kohtla-Järvel ka õppetöö seoses keemia, füüsika, mäenduse jms. Algselt oli see maja lihtsalt TPI konsultatsioonipunkt. Palju tegeletakse siin kandis ka põlevkivi uurimise ja kaevandusega. Kui gümnaasium läbi, tundub kõrgkooli minek ainuvõimalik tee, sest mingit tööd gümnaasiumi lõpetaja teha üldjuhul ei oska. Kui ta õppima ei asu, on võimalus, et tuleb leppida lihtsamate töödega. Sel juhul ootab ees kõrgkool, mida siis teha või kuhu minna? Üldiselt enamus huvi eriala vastu saab alguse põhikoolis või keskkoolis. Keskkoolis on vaieldamatu osa õppetööst keemia, kus käsitletakse põhilisi keemia alg harusid. Kuigi igas koolis on erinev keemia tundide koormus, läbivad noored mingi osa ainest ikkagi, saades eelaimduse mis ainega on tegu
Iren Hansen HJ I AÜ 23.03.2017 Nõukogude kultuurist Iga ajastu, mis on meie maailma valitsenud, on soovinud, et see aeg oleks parem, õiglasem ja ilusam, kui oli eelmine. Renè Descartes tahtis maailma muuta ja alustas kõigepealt oma mõtete korrastamisest (Descartes 2016). Seevastu kuulutas marksismiajastu, et muutes mõtlemist muutub ka keskkond, kus me viibime (Kuzmin 2015). Partei juhtkonnast välja kasvanud kunstnik aga tundis tülgastust lääne ideoloogia mõttevälgatuste vastu ja nii alustangi mina oma esseega nõukogude ajal valitsenud stalinismi ajastust, mil kultuur oli justkui loodud kellegi poolt aga selle tähendus oli määratlemata. Teise ma...
69% ja 31%. Tuleb märkida, et maal elab noori vähem, seega tulemus ka on selline. Samuti, kui vaadata ema vanuse ja haridustaseme järgi, saame tulemuseks, et kõige rohkem oli sünnitanud ema vaanuses 25-29 (33%), 30-34 (25%) ning 20-24 (21%). Kõik on hästi loogiline, kuna kõige parem vanus naistele laste sünnitamiseks on vahemikus 20- 30 eluaastat. See aspekt, et kõige rohkem sünnitavad keskharidusega naised, on hästi selgitatav meie keskooli seadusega, kuna 12. klassi lõpetaja tavaliselt on juba 19-aastane neiu. Kõrghariduse miinimum on 0, kuna alla 20-aastased veel ei jõua omandada kõrgharidust. Vaadates graafikuid võib teha otsuse, et enamus neiud saavad emaks, kui omandavad kõrghariduse, peale keskkooli. Samuti selgub tabelitest, et mida kõrgem on haidustase, seda väiksem on laste arv peres ja vastupidi, mida madalam haridustase, seda rohkem lapsi peres on. Samuti on maal peredes rohkem lapsi, kui linnades (tabel. 2)
4.12. Mittestatsionaarses õppes ei kuulu kehaline kasvatus kohustuslike õppeainete hulka. 6.2.1. Võõrkeelte valdkonna ainete hulka kuuluvad eesti keel teise keelena ja võõrkeel. Võõrkeelena õpitakse inglise, saksa, vene või prantsuse keelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides õpitakse eesti keelt teise keelena alates vähemalt 3. klassist. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides ei pea kohustuslikuna õppima võõrkeelt. 6.6.9.2. Põhikooli lõpetaja: 1) suhtleb tavasituatsioonides adekvaatselt (kuulab vestluspartnerit, esitab küsimusi, selgitab oma seisukohti, otsib lahendust erimeelsustele, tunnistab oma eksimusi ja väärkäitumist); reageerib adekvaatselt kohatule käitumisele enda ja teiste suhtes; 5) mõistab inimtegevuse peamiste ressursside (aeg, teadmised/oskused, töö, raha) tähtsust oma elus; oskab planeerida ressursside täiendamise/kulutamisega seotud tegevusi;
3. Hinnang............................................................................................................................9 5.RAHAVOOGUDE ARUANNE.............................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. KIRJELDUS Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK) on Eesti suurim riiklik tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool, mille lõpetaja saab rakenduskõrghariduse diplomi. Kõrgkoolis õpib 2760 üliõpilast. Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor on 2010. aastast professor Enno Lend, kelle ametiaeg on viis aastat. Õppida saab viies teaduskonnas tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning arhitektuuri ja ehituse valdkondades 13 õppekava alusel. Tallinna Tehnikakõrgkoolil on tähtajatu õppe läbiviimise õigus ja õppe kvaliteet tagatud. Tallinna Tehnikakõrgkoolil on lisaks õppe- ja abistruktuurid: reaalainete keskus;
,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis. ,,Täiskasvanud inimesed arvavad noorsooromaani kirjutades, et kui mingi slängisõna või pisike roppus sisse panna, siis sellest piisab. Mina usun, et noorteraamatu juures ei ole kõige tähtsam üks «kurat» seal sees, vaid teksti rütm ja värin, mida äratundmine võib tekitada." (Diana Leesalu, Sakala, 16.03.2007) Leesalu räägib, et ta on suurepärane alguste kirjutaja, kuid kehv lõpetaja. Ühte keskkooli alustatud lugu, suutis ta lõpetada alles ülikoolis olles. Inspiratsiooni kirjutamiseks, saab Leesalu elust enesest. Sellest mis ta ümber on ja mida ta ise kogenud on. Et aga kirjutada, peab ta olema täiesti üksi. Kõigepealt peab ta terve päeva ennast õigesse meeleollu viima, et siis öösel kirjutama hakata. Leesalu räägib, et kirjutamiseks peab ta ,,maailma eest peitu pugema". Tema raamatute avalikustamisele on väga palju aidanud kaasa Doris Kareva, kelle
Winston Churchill Referaat Robin Ginter IX a klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................4 Abielu ja lapsed....................................................................................................................................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad..................
Ilma õe Helata tundis Maria end uues koolis üksildasena. Õnneks sõbrunes ta peagi ühe oma Klassi tüdruku Kazia Przyborowskaga. Esialgu tundus, et Maria on seal koolis rahul. Hiljem kritiseeris ta aga sealset õpetamist, iseäranis selle teaduslikku taset. Mõni õpetaja pidas Mariat liiga isepäiseks ja ta ei meeldinud neile. Kõik olid aga nõus, et Maria on väga hea õpilane, ja 12. Juunil 1883 lõpetas ta viieteistkümneaastaselt gümnaasiumi. Ta oli klassi parim lõpetaja ja talle anti kuldmedal. Maria õed ja vend olid samuti head õpilased ning isa oli nende kõigi üle uhke. Mida Maria edasi teeb? Enamik temaealisi tüdrukuid hakkas mõtlema meheleminekule, kuid Maria mõtteid täitis edasiõppimine. Kas temast võiks saada õpetaja või pääseks ta isegi kolledzisse? Varssavi ülikooli naisi ei võetud, kuid tal oleks võimalik õppima Venemaal Sankt Peterburgis või siis Pariisis- kui tal oleks ainult raha.
õppida medreses, mis oli samuti tasuta ning oli kui kesk- või ülikool. Õpiti araabia ja pärsia keele grammatikat, eetikat ja luulet, täiendati teadmisi aritmeetikas. Siiski pidid neil õpilastel olema tugev majanduslik toetus, sest mõnikord tuli rännata ühest linnast teise, et kuulata tuntumaid usuteadlasi. 11. sajandist kujunesid silmapaistvamateks õppekeskusteks Nizamia ülikoolid, mis valmistasid üliõpilasi ette nii teadmiste, hinge kui ka vaimu poolest. Kooli lõpetaja sai diplomi, millega omandas ka õiguse saada kohtunikuks, preestriks või kõrgema kooli õppejõuks. Osmanite impeeriumi ajal lisandus Enderuni janitšaride akadeemia, mille ülesanne oli administratiivkaadri ettevalmistamine. 9 6. LINN KASVATAJANA Linlik iseloom on araabia kultuuri üheks tunnuseks. Linna poolt antav kõige olulise õppetund on ehk avalikud, näitlikud ja julmad karistamised
8) analüüsib kriitiliselt erinevad kirjandusteoseid ja infoallikaid, arendab nii suulist kui ka kirjalikku väljendus- ja aruteluoskust ning loovust. (Merlecons Toimetised 2010: 24). Selline ettekirjutatud eesmärk on kasulik selleks, et õpetajad teaksid, mille järgi õppetööd läbi viia ning oleks kindel siht, kuhu välja peab jõudma. Õpilastel on kergem aru saada ja lihtsam õppida, kui nii õpetajatel kui õpilastel on samad eesmärgid, mida gümnaasiumi lõpetaja peab teadma. Kohustuslik kirjandus on üks osa kirjandustundide õppekavast ning see toetab õppe-ja kasvatuseesmärkide täitmist. 1.4. Kohustusliku kirjanduse määramine Gümnaasiumiastmes on igas õppesuunas erinev arv kirjanduse kursuseid, mida tuleb läbida. Raamatud, mis peavad olema loetud teatud perioodil, on kirjas õppekavas kirjanduse kursuse all. Selle järgi on vaja läbi töötada teoseid, mis pärinevad antiikajast tänapäevani. Seega on varieeruvus
Ülikool jäi algusaastatel saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkasid sellesse jõudma ka üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud. 1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse peragoogika rajaja Jan Amos Komensky. Ühtluskoolides välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga koooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema asme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk keisrikoole ja 7 elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre 2000). 19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht. Esimesena asus sellele kohale Karl August Senff, kes tegeles graafikaga, eriti vaselõikega
Töötasu oli väike. Naistöötajaid oli vähe. Hugo Toome, töötas 1934. aastast. Oli lõpetanud sõjakooli ja oli ka jaamakorraldaja. Üldse töötas Türi jaamas 35 inimest, neist naisi oli 7. Kogu jaama tegevust juhtis jaamaülem ja kaks jaamakorraldajat, kes olid tööl neljas vahetuses ilma puhkepäevadeta 89 tundi päevas. Naistöötajaist olid kolm telefonistid, kolm piletimüüjad ja üks koristaja. Hugo Toome küüditati 1941. aastal kui sõjakooli lõpetaja. Türi on üks lüli raudteelinnade ketis, tekkis raudteede rajamise käigus. Linn oli KeskEesti oluline raudteesõlm, ühendades kitsarööpmelist raudteed laiarööpmelisega. Praegu teenindab raudteejaam ainult läbivaid ronge. Edelaraudtee on renoveerinud Türi sajaaastase jaamahoone ilusaks ja nüüdisaegseks, heakorrastanud ja haljastanud territooriumi. Raudtee ja bussijaam moodustavad nüüdisaegse reisikeskuse. 5
* Algkoduks Mesopotaamia. Välja rännati 19-18 saj eKr. Neile ei meeldinud mitmete jumalate kummardamine. Kutsutakse Abrahami lahkumiseks. · Neil oli 12 hõimu, millest 11 hävitati. · Vana testament, ajalooallikana. Kirjutati 3-2 saj eKr. · 10. saj ühendas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla. Pealinn Jeruusalemm. Ajaloo peamised etapid : · 17-13 saj eKr- heebrealased Egiptuse ülemvõimu all. Vanas Testamendis Egiptuse vangipõlv. · Moosesest sai vangipõlve lõpetaja. Ta oli suur õiguste eest võitleja juutide seas. Ta lahkub koos teiste juutidega Egiptusest ning asub otsima ,,tõotatud maad", Palestiinat. · Nad seiklesid pärimuse järgi 40 a Sundi kõrbes, kus on sündinud ka 10 käsku. Mooses sureb seal. · 1004-960 eKr -sõda vilistitega. Vanas Testamendis kujutatud kuningas Taaveti ning Koljatite vahelise võitlusena. · Taavet ühendas Iisreali alad ühtseks riigiks, mille pealinnaks sai Jerusalem. Riik püsis 400a.
Läänemaa õpetajate seminari lõpetanud noormees Aleksander Emmo. Ta oli pärit Velise vallast Päärdust. Oma esimesed õppimised õppis Velise koolis. Nurtus oli ta kaks aastat ja läks siis ülikooli. Oli hiljem õpetajaks Tallinna keskkoolides ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Al. Emmo Nurtus oleku ajal hakkas kehtima neljaklassiline koolikohustus ja 1926. aastal tuli Nurtusse teiseks õpetajaks noor, samuti Läänemaa õpetajate seminari lõpetaja Liisa Oviir. Peale koolitöö sai temast paljuski oma vanaonu M. Oviiri töö jätkaja. Kui M. Oviiri sundis vanadus koori juhatamisest loobuma, siis jätkas seda Liisa Oviir. Ta osales aktiivselt Nurtu perenaiste seltsis ja mujal. Ka tema töötas siin pikka aega, 23 aastat ja viidi 1949. aastal Piirsalu algkooli juhatajaks. Seega tuleb üht pikka perioodi aastast 1888-1949, seega tervelt 60 aastat, täie õigusega Nurtu koolielus, pidada Oviiride ajastuks. See
Eesti teatenelik koosseisus Argo Golberg, Henry Sool, Martin Vihmann ja Marek Niit osales laupäeval EM-i 4x100 meetri esimeses poolfinaaljooksus, kus pidi leppima vaid seitsmenda kohaga. 10 Tiitlikaitsja Carolina Klüft võitis naiste seitsmevõistluse suure ülekaaluga, ainus Eesti esindaja Kaie Kand sai 25. koha. Kaie Kand, kes võitis esimese 800 meetri jooksu ajaga 2.12,30, kogus lõpuks 5613 punkti ja sai 26 lõpetaja hulgas 25. koha. Eestlanna isiklik rekord on 5860 punkti Eesti ainus esindaja seitsmevõistluses Kaie Kand alustas teist võistluspäeva kaugushüppes tulemusega 5.67 ja jätkab nelja ala järel 25. kohal 4117 punktiga. Kaie Kand sai seitsmevõistluse eelviimasel alal, odaviskes parimal katsel kirja tulemuse 34.65. Kahel esimesel katsel eestlanna seejuures tulemust kirja ei saanud. Isikliku rekordi (5860 punkti) püstitamisel oli Kand hüpanud kaugust 6.10.
Õpilasele antakse sertifikaat, kui ta lõpetab edukalt üheksa kohustuslikku kooliaastat. Põhihariduse eesmärk on kasvatada õpilasi inimlikeks ja eetiliselt vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks. Samuti tagada neile teadmised ja oskused elus toimetulekuks. Põhiharidus peaks edendama õppimist ja võrdsust ühiskonnast nagu ka teadmiste ja oskuste omandamist, mida õpilane vajab tulevases elus edasi õppimiseks ning eneseharimiseks. Kui põhikooli lõpetaja tunneb, et ta oskused ei ole piisavad edasiseks hariduse omandamiseks, võib ta oma teadmisi täiendada ja oskusi parandada minnes niinimetatud kümnendasse klassi. Nendele õpilastele antakse kümnenda klassi lõpetades eraldi sertifikaat. Gümnaasiumiharidus Peale põhikooli läbimist võivad õpilased minna õppima gümnaasiumisse või kutsekooli. Soomes on umbes 450 gümnaasiumi, milles jätkab õpinguid ligikaudu 60% põhikooli lõpetajatest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
